Tulli ette Mats Saren ja kaebas siin kohto ees, et temma ja tema õdde eeskostja Jaan Märtson temma issa pärrandussest 112 Rubl. ärra ävvitanud ja nimetud J. Märtson konkursi alla langenud ning neid rahhasid ennam maksa ei jõudvad ja selle päle teise eestkostja Ain Ansmitti külge ennast hoiab, ning kohtoliko sisse aiamis selle el nimmetud rahha pärrast A. Ansmitti käest nõuab ja kohto selletust ja otsust pallub.

Selle peale sai Ain Ansmitt ette kutsutud ning andis siin ülles, et temma suggugi nende vöörmünder effa eestkostja ei ollevad olnud, temma olla neile (M. Sarenil ja Eva Sarenil) agga voeras issa olnud, Jaan Märtson olla küll nende vöörmünder olnud ja ka Jaani käes rahha olnud, ja ärra ävvitanud, temmasse ei puduvad agga se rahha vasaminne middagi.

Sel 17. Tesembrik s.a. Kiisler, Sarv, Kubbo

Kohto tellimisse päle ollid ette tulnud Mats Saren, Ain Ansmitt ja Jaan Märtson ning andis J. Märtson siin ülles, et temma käes kül se rahha olnud, temma agga olla konkursi alla langenud ja temma käest nenda paljo võetud kui olnud, temma ei jõudvad ennam sedda puduvad rahha ärra tassuda ja Ain Ansmitt ollevad nendasamma nende laste vöörmünder kui temma olnud.

Ain Ansmitt vastas selle päle, et temma mitte nende vöörmünder ei ollevad olnud, kahhe aasta eest olla Lebiko kogguk. kohhus jubba Jaan Märtsoni M- Sareni kaebamisse päle sedda rahha üksinda maksma mõistnud ning lühhikesse termini annud et Jaan Märtsoni käest sedda rahha ammo enne konkursi kätte olleks võinud sada, kaebaja M. Saren olla agga sel korral peale mõistust jälle J. Märtsoni kätte se rahha leppinud.

M. Saren nimmetas selle vasto, et temma ei olle leppinud. Jaan Märtson andis ülles et temmal kül kahhe aasta eest se rahha mõistetud ärra maksa, agga sedda ei mälletavad, kas M. Saren temmal pikkemat termini leppis.

Sel 14. Jan. 1872. Kiisler, Sarv, Kubbo 

Kohto ette ollid tulnud tellimisse päle endissed kohtomehhed Hans Kask, Karl Paul ja kohtokäiad M. Saaren, Jaan Märtson ning Ain Ansmitt ja andsid Hans Kask ning Karl Paul, et sedda M. Sareni leppimist selle endisse mõistusse protokolli jurest mitte ei leitud, suu sõnnaga siin ülles, et kui kahhe aasta eest Lebiko koggokonna kohhus M. Sareni kaebtuse päle J. Märtsoni selle temma käes olleva pärrimisse rahha välja maksmisse ülle otsust olli teinud, olla M. Saren päle otsusse kulutust kohtule ülles annud, kui temma Tartus nekruktiks vasto ei võeta, siis temma (M. Saren) Jaan Märtsoniga selle rahha makso pärrast isse kannatab.

Kohto nõudmisse päle ei olnud kaebajal selle ülle tunnistust anda, et Ain Ansmitt temma (M. Sareni) eestkostja ehk vöörmünder olnud ja peale selle kohto käiattel ennam middagi selle asja selletusse tarvis ette tua ei olnud, ning laskis selle peale kohto käiad siist välja minna ja ühhendasid endid keik selle kohto liikmed, se põhja päle, et kaebaja isse siin tõeks tehha ei sanud egga ka selle kohta kirjade seest ei leitud, et Ain Ansmitt temma (M. Sareni) varrandusse vöörmünder temma allaealisse aia sees ollnud ja päle selle kui kaibja täieealinne olli, ning selle kohto otsust sest 16. Jan. 1870 Nr 21 Jaan Märtsoni vasto sellesamma rahha välja maksmisse pärrast omma leppitusse läbbi sedda kohto otsust mutis ning omma päle selle raha makso termini võttis, selle otsuse mõistmisselle et Mats Sareni nõudminne nende eel nimmetud 112 Rubl. päärast Ain Ansmitt vasto tühjaks ning Ain Ansmitt sest sammast kahjo tassumissest keigelt poolt priiks arvata olleks.

Se otsus sai kohto käiatelle kohhe avvaldelletud ning andis Mats Saren siin ülles, et temma selle mõistusega rahhul ei võivad olla ning suremat kohhut pallub käia.

Et se assi surema kohto käimisse väärt, sai mõistetud

Mats Sarenil appelatsioni anda ning el seisvad asja nenda kui sündinud kirja panna.