Samuel Otsing, Ahjawallast tulli ette nink kaebas, et ta kaubelnud sel 25. Aprilil s. a. Mäksamoisa kolonitsa Peter Lari poja Hendrik Laari tema omas majas, kui tema isa Peter Laar kodust ära olnud, hendale sulasest selle Jüripäewast, 23. Aprilist s. a. ühe aasta pääle, andnud temale 1 ruvlad käeraha ja lubanud 60 rublad palka ilma päärahata, kuna aga se pois ka pääraha nõudnud - siis ta lubanud weel 2 rubl. palka pääle, - se pois aga nõudnud pääraha ka tema eest maksa, kui ta seda ei lubanud, andnud ta se 1 rubla käeraha tagasi - kuna ka temma wanem wend Jaan Laar, kes wahe ajal kodu tulnud, selle kauba wasto olnud, ta, kaebaja aga ei wõtnud seda käeraha enam tema käest tagasi, mis praegu temma käes, - selleperast nõuda ta teda henne juure sulaseks ni kaubeldud. Tun. olla temmal Jaan Peterson ja Hindrik Otsa Mäksalt.
Kaewataw Hendrik Laar, Mäksa kolonitsa poeg, 20 aastane kutsuti ette, kes wabandas, et kaebaja tulnud pettuse wiisil wiina pudeliga neide maija 25. Aprili s. a. siis kui temma isa ja wanemad wenda kodu ei olnud, kaubelnud teda ema ärameelitades sulaseks, andnud 1 rubla käeraha ja lubanud 60 rublad palka, ta aga nõudnud, et ta pääraha ka oles lubanud maksa, ta seda aga ei lubanud, siis andnud ta temma käeraha 1 rubla warsti tagasi et kaup ei sündinud kokku ja kuna ta ka ilm isa lubata ei tohtinud isa juurst pääle Jürripäewa enam ära minna, kaebaja aga ei wõtnud seda käeraha enam wasto, enge pandnud seda sängi pähitse pääle, - kuna tema isa teda ka tõeste ei lubata henda juurest ära minna, - siis ei tohtida kaebaja teda ka wasto seadust mitte sulaseks nõuda.
Tema isa Peter Laar, Mäksamoisakolonits kutsuti ette, kes arwas küsimise pääle, et temal olla jo ise oma ja moisa töö teha ja olla omma poega tarwis, kes ilm tema lubata ei oles tohtind - päälegi pääle Jürri päewa 25. Aprili s. a. kaupa kaebajaga mitte teha, ja ei oles ka kaebaja pidand temma maajas, kui ta ise kodu ei olnud, teda wiinaga hendale sulaseks meelitada, kuna se poeg weel ei olla täjeealine, selleperast ta teda wälja minna ei woida mitte laske.
1. Tunistaja Jaan Peterson, Mäksamoisa kolonits, tunistas küsimise pääle: kaebaja tulli 25. Aprilil s. a. kaewatawa poole kaupa tegema, kelle ema sundis teda, Hendrik Laari kaupa tegema, et kaebaja teda wägise tahtis, pois Hendrik Laar ise kül es taha kaupa teha, et isa ei lubanud, wiimati küsis ta 65 rublad palka, pääraha ja 2 rublad käeraha, selle pääle lubas kaebaja wiimati 62 rublad palka ja andis 1 rublad käeraha, mis Hendrik Laar kül esite wägise wasto wõttis - nüüd tulli warsti selle wanem wend Jaan Laar kodu, kes es kitta seda kaupa ja es anna ka selle tarbeks luba, nink andsiwa kaebajale warsti se 1 rubla käeraha tagasi, mis sängi päitse pääle kaebajal olli pantud, et Hendrik Laar seda henda kätte es wõtta, - aga kaebaja es wõtta ka seda 1 rubla käeraha enam tagasi, nink jättis senna sängi päitse pääle.
2. Tunistaja Hendrik Otsa, Maksakolonits, tunistas nisama.
Moistus: Kunna kaebaja se poisi Hendrik Laari, kes nisama ei ole täieealine, 21 aastane, ja weel oma isa walitsuse al seisab, kohalt ilm isa lubata ja selle poisi oma tahtmata wägise kaubelnud 1 rubla käeraha sängi päitse pääle pandes, mis ka warsti temale tagasi pakkutud saanud, ja et päälegi se kaup selleperast sääduse wastune, et se weel pääle Jüripäewa 25. Aprilil s. a. sündinud, ilma moisa ja wallawalitsuse lubata, siis oles kaebajal oma kaebtusega kohalt rahule jääda, ennege oles kaewatawal temale se sama jäetud 1 rubl. käeraha tagasi maksa.
Se otsus sai kohtu käijile täna sel 4. Mail s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud ja kaebajale suurema kohtu käimise tarbeks õppuse kiri antud, kes üles andis et ta selle otsusega rahule ei olla.
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Mihkel Kilter
Kirjutaja F. Thal <allkiri>
Samuel Otsing, Ahjawallast tulli ette nink kaebas, et ta kaubelnud sel 25. Aprilil s. a. Mäksamoisa kolonitsa Peter Lari poja Hendrik Laari tema omas majas, kui tema isa Peter Laar kodust ära olnud, hendale sulasest selle Jüripäewast, 23. Aprilist s. a. ühe aasta pääle, andnud temale 1 ruvlad käeraha ja lubanud 60 rublad palka ilma päärahata, kuna aga se pois ka pääraha nõudnud - siis ta lubanud weel 2 rubl. palka pääle, - se pois aga nõudnud pääraha ka tema eest maksa, kui ta seda ei lubanud, andnud ta se 1 rubla käeraha tagasi - kuna ka temma wanem wend Jaan Laar, kes wahe ajal kodu tulnud, selle kauba wasto olnud, ta, kaebaja aga ei wõtnud seda käeraha enam tema käest tagasi, mis praegu temma käes, - selleperast nõuda ta teda henne juure sulaseks ni kaubeldud. Tun. olla temmal Jaan Peterson ja Hindrik Otsa Mäksalt.
Kaewataw Hendrik Laar, Mäksa kolonitsa poeg, 20 aastane kutsuti ette, kes wabandas, et kaebaja tulnud pettuse wiisil wiina pudeliga neide maija 25. Aprili s. a. siis kui temma isa ja wanemad wenda kodu ei olnud, kaubelnud teda ema ärameelitades sulaseks, andnud 1 rubla käeraha ja lubanud 60 rublad palka, ta aga nõudnud, et ta pääraha ka oles lubanud maksa, ta seda aga ei lubanud, siis andnud ta temma käeraha 1 rubla warsti tagasi et kaup ei sündinud kokku ja kuna ta ka ilm isa lubata ei tohtinud isa juurst pääle Jürripäewa enam ära minna, kaebaja aga ei wõtnud seda käeraha enam wasto, enge pandnud seda sängi pähitse pääle, - kuna tema isa teda ka tõeste ei lubata henda juurest ära minna, - siis ei tohtida kaebaja teda ka wasto seadust mitte sulaseks nõuda.
Tema isa Peter Laar, Mäksamoisakolonits kutsuti ette, kes arwas küsimise pääle, et temal olla jo ise oma ja moisa töö teha ja olla omma poega tarwis, kes ilm tema lubata ei oles tohtind - päälegi pääle Jürri päewa 25. Aprili s. a. kaupa kaebajaga mitte teha, ja ei oles ka kaebaja pidand temma maajas, kui ta ise kodu ei olnud, teda wiinaga hendale sulaseks meelitada, kuna se poeg weel ei olla täjeealine, selleperast ta teda wälja minna ei woida mitte laske.
1. Tunistaja Jaan Peterson, Mäksamoisa kolonits, tunistas küsimise pääle: kaebaja tulli 25. Aprilil s. a. kaewatawa poole kaupa tegema, kelle ema sundis teda, Hendrik Laari kaupa tegema, et kaebaja teda wägise tahtis, pois Hendrik Laar ise kül es taha kaupa teha, et isa ei lubanud, wiimati küsis ta 65 rublad palka, pääraha ja 2 rublad käeraha, selle pääle lubas kaebaja wiimati 62 rublad palka ja andis 1 rublad käeraha, mis Hendrik Laar kül esite wägise wasto wõttis - nüüd tulli warsti selle wanem wend Jaan Laar kodu, kes es kitta seda kaupa ja es anna ka selle tarbeks luba, nink andsiwa kaebajale warsti se 1 rubla käeraha tagasi, mis sängi päitse pääle kaebajal olli pantud, et Hendrik Laar seda henda kätte es wõtta, - aga kaebaja es wõtta ka seda 1 rubla käeraha enam tagasi, nink jättis senna sängi päitse pääle.
2. Tunistaja Hendrik Otsa, Maksakolonits, tunistas nisama.
Moistus: Kunna kaebaja se poisi Hendrik Laari, kes nisama ei ole täieealine, 21 aastane, ja weel oma isa walitsuse al seisab, kohalt ilm isa lubata ja selle poisi oma tahtmata wägise kaubelnud 1 rubla käeraha sängi päitse pääle pandes, mis ka warsti temale tagasi pakkutud saanud, ja et päälegi se kaup selleperast sääduse wastune, et se weel pääle Jüripäewa 25. Aprilil s. a. sündinud, ilma moisa ja wallawalitsuse lubata, siis oles kaebajal oma kaebtusega kohalt rahule jääda, ennege oles kaewatawal temale se sama jäetud 1 rubl. käeraha tagasi maksa.
Se otsus sai kohtu käijile täna sel 4. Mail s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud ja kaebajale suurema kohtu käimise tarbeks õppuse kiri antud, kes üles andis et ta selle otsusega rahule ei olla.
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Mihkel Kilter
Kirjutaja F. Thal <allkiri>
