PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1868-1875, 1882-1887)

LeidandmedEAA.3300.1.20
Kaader
51
52
Daatum08.05.1884
Protokolli number36
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Karl Kilter Karl (Mihkelson) Kilter Kohtumees
Mihkel Kilter Kohtumees
Jaan Kord Peakohtumees

Peremees Korgoja Jaan Armi tulli ette nink kaebas, et tema poeg Peter Armi pandnud pühapäiw, 6. Mail s. a. kui ta, kaebaja ise kottust jõeweerde õngitsema ära läinud, oma lubaga hobuse ette - pandnud weel aidast 1 wak rukki ehk rohkem kotti nink wiinud ära ja tulnud weel eila 7. Mail s. a. kello 1/4 3 hommungult joobnult magades kodu, - tema naene Leno, kes teda jo ammugi igatusega ootnud, pästnud hobuse kes ära nälginud olnud, wankri eest lahti, jätnud teda henda aga wärete taade wankrise magama - kui mööda mineja Mõtsa Petre sulane teda ülesajanud, leidnud ta henda wärete taga ilm hobuseta olewat, saanud ta häbi perast wihaseks ja peale se kui ta, kaebaja tema käest küsinud, kuis ta oma lubaga julgenud hobuse ette panna ja sellega öö ja päew ära olla, siis löönud ta teda wasto nägo kohe rusikaga, tahtnud kinni wõtta ja rebima nakkata, ta aga saanud kambrest pakko siiski tubako kotti nöörid kiskunud ta selle juures katski, appi tänitamise peale juhtunud õnnest moisamoonamees Jaan Mutso töho tulles seda nägema, sellest saanud temmal häbi ja jätnud tappeluse maha. Ta olla teda jo enne 3 körd peksnud ja nüüd jo 4. körd, selleperast ei woida ta enam teda henne juures pidada - tehko kohus mis arwata.

Kaewatawa naine Leno kaebas nisamuti seda ennist kaebtust tõendades, ja arwas ka, et tema mees ühte puhko juua ja tappelda ni et ta sel moodul temaga enam ühes elada ei jõuda.

Kutsuti ette Peter Armi wangist, kohe tema jo enne pantud, kes arwas, et ta olla sellest haige, et isa ja sulane teda kinni keüta lasknud ja peksnud, palus temmal istu lubata - naene olla ka isaga ühes nõuus - süidi olla ta selle poolest kül, et ta kodu tulles suu täie õlle pääle magama jäänud - isa olnud kodust ära, ei saanud selleperast hobest küsida, sellega sõitnud ta esite pühapaew Kaagwere Parwe kõrtsi Tiriki käest omma wankrit ära tooma, säält sõitnud ta Prilli kõrtsi ja siis Kaagwere moisahe, nink läinud temmal selleperast päew ja öö aega ära.

1. Tunistaja Jaan Mutso, moisast tunistas: mina läksin eila hommiku nurme äestama kaebajast mööda, kus kõik wäljas olliwa, naeset ja lapset iksiwad, kaebaja silmad ka jooksiwad wet, - siis enam tappelust es ole, aga enne wois kül sääl suur lahing olla olnud.

2. Tunistaja Mõtsa Peter Kalla tunistas: mina tullin kohtu maja juurd eila, eespäiw hommungult aida parandama, kaebajast mööda, ja leidsin, et kaewataw Peter Armi oma wärjate taga wankri pääl magasi - hobune olli eest ära pästetud, mina ajasin teda üles - ja lätsin selle peale omma teed ja es näe ühtegi tülli.

Selle peale arwas kaewataw Peter Armi, et ta edispidi ei tahta enam kuhogi ilm isa lubata minna, ei jala ei hobusega ja lubas ka kõige tüli eest henda hoita - ka ei woinud ta salgata, et ta jo enne 3 körd isad peksnud.

Kaebaja isa arwas, et temmaga jo enne õppetaja juures käidu aga ta siiski ei olla henda parandanud - sellegiperast lubas ta temale se körd weel andis anda, kui ta omma lubamist täidab, kõigis tükkis, ni et ta ka linnast aja peale tagasi peaks tulema, kohe teda asja perast saadetud saaks saama, kui ta aga omma lubamist pidama ei saaks, enge miski tükki wasto eksima, siis nõuda ta, et ta ka selle süi eest kohtu läbi oma teenitud trahwi 30 witsa lööki saaks, - ei tohi ta ka kelmidega ni kui seeni ümbre käija, ei ka omma naist ilmaega trotsida ja ka mitte sulasega tülitseda.

Poeg Peter Armi lubas neid tingimisi pidada ja andis oma isa käele suud nink leppisid ära.

Se lubamine sai kohtu poolt Protokolli - sisse kirjutamise läbi kohtu poolt kinitud.

Pääkohtumees Jaan Kord

Kohtumees Karl (Mihkelson) Kilter

Kohtumees Mihkel Kilter

Kirj. F. Thal <allkiri>

Peremees Korgoja Jaan Armi tulli ette nink kaebas, et tema poeg Peter Armi pandnud pühapäiw, 6. Mail s. a. kui ta, kaebaja ise kottust jõeweerde õngitsema ära läinud, oma lubaga hobuse ette - pandnud weel aidast 1 wak rukki ehk rohkem kotti nink wiinud ära ja tulnud weel eila 7. Mail s. a. kello 1/4 3 hommungult joobnult magades kodu, - tema naene Leno, kes teda jo ammugi igatusega ootnud, pästnud hobuse kes ära nälginud olnud, wankri eest lahti, jätnud teda henda aga wärete taade wankrise magama - kui mööda mineja Mõtsa Petre sulane teda ülesajanud, leidnud ta henda wärete taga ilm hobuseta olewat, saanud ta häbi perast wihaseks ja peale se kui ta, kaebaja tema käest küsinud, kuis ta oma lubaga julgenud hobuse ette panna ja sellega öö ja päew ära olla, siis löönud ta teda wasto nägo kohe rusikaga, tahtnud kinni wõtta ja rebima nakkata, ta aga saanud kambrest pakko siiski tubako kotti nöörid kiskunud ta selle juures katski, appi tänitamise peale juhtunud õnnest moisamoonamees Jaan Mutso töho tulles seda nägema, sellest saanud temmal häbi ja jätnud tappeluse maha. Ta olla teda jo enne 3 körd peksnud ja nüüd jo 4. körd, selleperast ei woida ta enam teda henne juures pidada - tehko kohus mis arwata.

Kaewatawa naine Leno kaebas nisamuti seda ennist kaebtust tõendades, ja arwas ka, et tema mees ühte puhko juua ja tappelda ni et ta sel moodul temaga enam ühes elada ei jõuda.

Kutsuti ette Peter Armi wangist, kohe tema jo enne pantud, kes arwas, et ta olla sellest haige, et isa ja sulane teda kinni keüta lasknud ja peksnud, palus temmal istu lubata - naene olla ka isaga ühes nõuus - süidi olla ta selle poolest kül, et ta kodu tulles suu täie õlle pääle magama jäänud - isa olnud kodust ära, ei saanud selleperast hobest küsida, sellega sõitnud ta esite pühapaew Kaagwere Parwe kõrtsi Tiriki käest omma wankrit ära tooma, säält sõitnud ta Prilli kõrtsi ja siis Kaagwere moisahe, nink läinud temmal selleperast päew ja öö aega ära.

1. Tunistaja Jaan Mutso, moisast tunistas: mina läksin eila hommiku nurme äestama kaebajast mööda, kus kõik wäljas olliwa, naeset ja lapset iksiwad, kaebaja silmad ka jooksiwad wet, - siis enam tappelust es ole, aga enne wois kül sääl suur lahing olla olnud.

2. Tunistaja Mõtsa Peter Kalla tunistas: mina tullin kohtu maja juurd eila, eespäiw hommungult aida parandama, kaebajast mööda, ja leidsin, et kaewataw Peter Armi oma wärjate taga wankri pääl magasi - hobune olli eest ära pästetud, mina ajasin teda üles - ja lätsin selle peale omma teed ja es näe ühtegi tülli.

Selle peale arwas kaewataw Peter Armi, et ta edispidi ei tahta enam kuhogi ilm isa lubata minna, ei jala ei hobusega ja lubas ka kõige tüli eest henda hoita - ka ei woinud ta salgata, et ta jo enne 3 körd isad peksnud.

Kaebaja isa arwas, et temmaga jo enne õppetaja juures käidu aga ta siiski ei olla henda parandanud - sellegiperast lubas ta temale se körd weel andis anda, kui ta omma lubamist täidab, kõigis tükkis, ni et ta ka linnast aja peale tagasi peaks tulema, kohe teda asja perast saadetud saaks saama, kui ta aga omma lubamist pidama ei saaks, enge miski tükki wasto eksima, siis nõuda ta, et ta ka selle süi eest kohtu läbi oma teenitud trahwi 30 witsa lööki saaks, - ei tohi ta ka kelmidega ni kui seeni ümbre käija, ei ka omma naist ilmaega trotsida ja ka mitte sulasega tülitseda.

Poeg Peter Armi lubas neid tingimisi pidada ja andis oma isa käele suud nink leppisid ära.

Se lubamine sai kohtu poolt Protokolli - sisse kirjutamise läbi kohtu poolt kinitud.

Pääkohtumees Jaan Kord

Kohtumees Karl (Mihkelson) Kilter

Kohtumees Mihkel Kilter

Kirj. F. Thal <allkiri>


TAGASI KUVA MÄRGENDUS