Selle moisa kolonitsa poeg Johan Otsa 19 1/2 aastane, kaebas, et töise kolonitsa poeg Jaan Laar teda armetust ära peksnud 9. Juulil s. a. löönud teda 2 körd tokkiga käe pääle ni et weel praegu käsi paistet ja selle aja sees ta sukkugi tööd ei woinud teha, mis wiga ka Kreistohtre üle kaenud. Se kaewataw Jaan Laar tulnud neide karja juurde, sest et neil karjad eralde olnud, nink nakkanud neide karja-pulli, kelle pääle temal wiha olnud, kõige karjaga ühes kodu ajama, ta, Johan Otsa seda nähes, oma karjapoisi Jaan Addrale ennege üttelnud:"mis sa Ziga ja mulo laset omma pulli ja teisi elajid Jaan Laaril kodu ajada oma woimufa-" selle pääle ta siis teda kohe peksma nakkanud, et ta arwanud, et ta teda selle sõimu nimega nimetanud. Ta nõuda selle süita peksu ja 2 nädale ajawiitmise eest kõige wähem 25 rubla waluraha ja kahjutasumist.
Selle kaebaja isa Kristjan Otsa kaebas nisamuti selle üle, ja tõendas, et se peksmine nenda olnud, ta teise poja Hendrikuga kaenud kaugelt. Pääle tohtri kirja olla kohtumees Kusta Wahhi tunistaja ja karjapois.
Kaewataw Jaan Laar kutsuti ette, ta salgas esite, et ta kaebajad ei löönud - wiimati arwas ta, et kaebaja Johan Otsa sõimanud teda Wenelase tapjast - siis woida olla, et se wenelase tapja teda selle eest ka löönud, sellefipärast löönud kaebaja teda rehaga enne.
1. Tunistaja kaebaja karjapois Jaan Laar, 15 1/2 aastane tunistas: Jaan Laar tõeste Johann Otsat 2 körd malgaga lei, seda woin mina igas kohtus tunistada, Johan Otsa teda rehaga mitte es löö. Tüli tulli sest, et Jaan Laar tulli meie karja juurde, nakkas pulli oma woimuga ära ajama, sellega ajas ta kõige karja edasi, siis tulli Johan Otsa teda keelma, nimetas Zeast ja molost, mina ei tea, kas minnu ehk Jaan Laari siis olli sellel peksmine käes.
Kaebaja wiga on esite kohtumehe Kusta Wahhist õige leitud, et käsi paistet ja sellega mitte tööd teha ei woinud ja wiimati ka Kreistohtre herrast ülekaetud ja tunistud - ka täna olli weel se wiga tunda.
Moistus: Et kaewataw Jaan Laaril kaebaja Johan Otsale walu raha 1 rubl. ja et ta oma lubaga wõera karja juurde tülli läinud 1 rubla trahwi nink kaebaja Johan Otsal ka 1 rubla trahwi laati maksa, et ta sõimanud.
Se otsus sai k. k. t. sel 20. Juulil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud ja suurema kohtu Wõimuse tarbeks õppuse kiri antud - kes mõlemad ülesandsid, et nema sellega rahul ei ole.
/:4481:/
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Tennosar
Kohtumees Johan Sternfeld
Kirj. F. Thal <allkiri>
Selle moisa kolonitsa poeg Johan Otsa 19 1/2 aastane, kaebas, et töise kolonitsa poeg Jaan Laar teda armetust ära peksnud 9. Juulil s. a. löönud teda 2 körd tokkiga käe pääle ni et weel praegu käsi paistet ja selle aja sees ta sukkugi tööd ei woinud teha, mis wiga ka Kreistohtre üle kaenud. Se kaewataw Jaan Laar tulnud neide karja juurde, sest et neil karjad eralde olnud, nink nakkanud neide karja-pulli, kelle pääle temal wiha olnud, kõige karjaga ühes kodu ajama, ta, Johan Otsa seda nähes, oma karjapoisi Jaan Addrale ennege üttelnud:"mis sa Ziga ja mulo laset omma pulli ja teisi elajid Jaan Laaril kodu ajada oma woimufa-" selle pääle ta siis teda kohe peksma nakkanud, et ta arwanud, et ta teda selle sõimu nimega nimetanud. Ta nõuda selle süita peksu ja 2 nädale ajawiitmise eest kõige wähem 25 rubla waluraha ja kahjutasumist.
Selle kaebaja isa Kristjan Otsa kaebas nisamuti selle üle, ja tõendas, et se peksmine nenda olnud, ta teise poja Hendrikuga kaenud kaugelt. Pääle tohtri kirja olla kohtumees Kusta Wahhi tunistaja ja karjapois.
Kaewataw Jaan Laar kutsuti ette, ta salgas esite, et ta kaebajad ei löönud - wiimati arwas ta, et kaebaja Johan Otsa sõimanud teda Wenelase tapjast - siis woida olla, et se wenelase tapja teda selle eest ka löönud, sellefipärast löönud kaebaja teda rehaga enne.
1. Tunistaja kaebaja karjapois Jaan Laar, 15 1/2 aastane tunistas: Jaan Laar tõeste Johann Otsat 2 körd malgaga lei, seda woin mina igas kohtus tunistada, Johan Otsa teda rehaga mitte es löö. Tüli tulli sest, et Jaan Laar tulli meie karja juurde, nakkas pulli oma woimuga ära ajama, sellega ajas ta kõige karja edasi, siis tulli Johan Otsa teda keelma, nimetas Zeast ja molost, mina ei tea, kas minnu ehk Jaan Laari siis olli sellel peksmine käes.
Kaebaja wiga on esite kohtumehe Kusta Wahhist õige leitud, et käsi paistet ja sellega mitte tööd teha ei woinud ja wiimati ka Kreistohtre herrast ülekaetud ja tunistud - ka täna olli weel se wiga tunda.
Moistus: Et kaewataw Jaan Laaril kaebaja Johan Otsale walu raha 1 rubl. ja et ta oma lubaga wõera karja juurde tülli läinud 1 rubla trahwi nink kaebaja Johan Otsal ka 1 rubla trahwi laati maksa, et ta sõimanud.
Se otsus sai k. k. t. sel 20. Juulil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud ja suurema kohtu Wõimuse tarbeks õppuse kiri antud - kes mõlemad ülesandsid, et nema sellega rahul ei ole.
/:4481:/
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Tennosar
Kohtumees Johan Sternfeld
Kirj. F. Thal <allkiri>
