Soldat Jaan Prakel kaebas, et temal üleminewa nädale pks päew omast aidast westi karmanist kõige pungaga 4 rublad ära warastud - selle aja sees, kui ta tarre lämmahe läinud, peremehe pojad Karl, Hendrik ja Peter olnud kõik kottun, enge Isa Mihkli Prakel olnud seppil. Ta nõuda, et isa kui peremees pidada seda wastutama. Päälegi sõimanud poeg Karl Praakle teda kõigel moodul ja isa Mihkli Prakel ajada teda ära, kes pidada henda juures pidama teda, ni kaua kui ta elada, et ta tema tare omale pärinud nink ära maha lõhkunud.
Kaewataw Mihkli Prakel kutsuti ette, kes arwas, et kaebaja iseki ei teada, mis ta kõnelda. Ta, Mihkli Praakle läinud too päew weike walgega kottust ära, ja ei woida tema raha wargusest mitte ühtegi teada, kui ta keskpäewa ajal kodu tulnud, olnud jo raha otsimine,- wõida kül olla, arwas ta, et muud wõtnud kes kodu olnud. Ta nõuda, et kohus kaebajad, kes tema wend - 8 päewa sees säält wälja ajaks.
Moistus: Kuna nemad sugulased ja kaewataw Mihkli Praakle kaebaja maja ära lõhkunud, selle tingimisega, et ta kaebajad kui oma wenda ja ausat elatanud soldatid omas majas elada laseb ja mitte ära ajama, seperast siis ka kaewataw Mihkli Praaklil se lepping pidada, kaebajad omas majas elada laske nink pojadel mitte trotsida,- raha warguse perast aga poeg Karl Prakel töisekörrast ette kutsu, kes too körd kodu olnud.
Se otsus sai kohtu käijile täna sel 7. Septembril s. a. 1860 a. t. r. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud ja mõlemile se kohtu käimise tarbis õppuse kiri antud, kes selle otsusega rahule ei olnud.
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Mihkel Kilter
Kirj. F. Thal <allkiri>
Soldat Jaan Prakel kaebas, et temal üleminewa nädale pks päew omast aidast westi karmanist kõige pungaga 4 rublad ära warastud - selle aja sees, kui ta tarre lämmahe läinud, peremehe pojad Karl, Hendrik ja Peter olnud kõik kottun, enge Isa Mihkli Prakel olnud seppil. Ta nõuda, et isa kui peremees pidada seda wastutama. Päälegi sõimanud poeg Karl Praakle teda kõigel moodul ja isa Mihkli Prakel ajada teda ära, kes pidada henda juures pidama teda, ni kaua kui ta elada, et ta tema tare omale pärinud nink ära maha lõhkunud.
Kaewataw Mihkli Prakel kutsuti ette, kes arwas, et kaebaja iseki ei teada, mis ta kõnelda. Ta, Mihkli Praakle läinud too päew weike walgega kottust ära, ja ei woida tema raha wargusest mitte ühtegi teada, kui ta keskpäewa ajal kodu tulnud, olnud jo raha otsimine,- wõida kül olla, arwas ta, et muud wõtnud kes kodu olnud. Ta nõuda, et kohus kaebajad, kes tema wend - 8 päewa sees säält wälja ajaks.
Moistus: Kuna nemad sugulased ja kaewataw Mihkli Praakle kaebaja maja ära lõhkunud, selle tingimisega, et ta kaebajad kui oma wenda ja ausat elatanud soldatid omas majas elada laseb ja mitte ära ajama, seperast siis ka kaewataw Mihkli Praaklil se lepping pidada, kaebajad omas majas elada laske nink pojadel mitte trotsida,- raha warguse perast aga poeg Karl Prakel töisekörrast ette kutsu, kes too körd kodu olnud.
Se otsus sai kohtu käijile täna sel 7. Septembril s. a. 1860 a. t. r. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud ja mõlemile se kohtu käimise tarbis õppuse kiri antud, kes selle otsusega rahule ei olnud.
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Mihkel Kilter
Kirj. F. Thal <allkiri>
