Vana-Koiola: Protokolliraamat (1867-1869)
| Leidandmed | EAA.3388.1.1 |
|---|---|
| Kaader | 9 10 |
| Daatum | 11.09.1867 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
Jurri Kriwa toi omma kaibust ette seddawisi: temma om üttel pühha paiwa oddangul lännu omma härga söötma, sis om Katre Kuus, kellest temma om möda lannu temmale ülnu, mis perrast ollet sinna minno kara härjaga ärra söötnu, ent Jürri Kriwa om selle päle wastutanu, ei mitte minna es söda sinno kara enge sinno omma latse södiwa härgaga se kara; selle et temma essi olli nannu, et Katre omma latse omma harjal lasknuwa karan süwwa, se päle om Katre Kuus päotsja Liis Matsi käest ülles karranu, eddimalt utte kärba wõtnu, nink päle se koolmeistre aijast ütte roodja murranu, neidaga om temma Jurrile wissata tahtnu, ent ta ei olle lasknu, sis om Katre Kuus maast ütte sure kiwwi wõtnu nink temma päle wissanu, se kiwwi es olle mitte tälle puttunu, enge härja jalla pale lännu. -
Katre Kuus üttel Jurri Kriwa tunnistusse wols ollewat, ent et temma se kiwwiga olli tahtnu härjale wissata, se üttel tem(m)a õige ollewat. -
Mõistetu: egga härg es olle kõnneleja nink süüdlanne, kui temma kaar olli söödu, sis wõinu temma se ülle kaiwata, ja mitte essi nakkata kiw-
wega wiskama, sest Jürri päle olli mõtte wissata ent härja päle saije känetus. Nink se kara söötmisse perrast ei massa Jurri middagi, selle et Katre Kuus ei olle märastki tunnistust sanu, ja massap omma üllelija juulgusse pruukimisse eest 1 rubl. trahwi waeste ladikohe. -
Kohtowannemb:
Kohtomees A. Hurt
do do P. Kärik
Kirjotaja P. Blain
Jurri Kriwa toi omma kaibust ette seddawisi: temma om üttel pühha paiwa oddangul lännu omma härga söötma, sis om Katre Kuus, kellest temma om möda lannu temmale ülnu, mis perrast ollet sinna minno kara härjaga ärra söötnu, ent Jürri Kriwa om selle päle wastutanu, ei mitte minna es söda sinno kara enge sinno omma latse södiwa härgaga se kara; selle et temma essi olli nannu, et Katre omma latse omma harjal lasknuwa karan süwwa, se päle om Katre Kuus päotsja Liis Matsi käest ülles karranu, eddimalt utte kärba wõtnu, nink päle se koolmeistre aijast ütte roodja murranu, neidaga om temma Jurrile wissata tahtnu, ent ta ei olle lasknu, sis om Katre Kuus maast ütte sure kiwwi wõtnu nink temma päle wissanu, se kiwwi es olle mitte tälle puttunu, enge härja jalla pale lännu. -
Katre Kuus üttel Jurri Kriwa tunnistusse wols ollewat, ent et temma se kiwwiga olli tahtnu härjale wissata, se üttel tem(m)a õige ollewat. -
Mõistetu: egga härg es olle kõnneleja nink süüdlanne, kui temma kaar olli söödu, sis wõinu temma se ülle kaiwata, ja mitte essi nakkata kiw-
wega wiskama, sest Jürri päle olli mõtte wissata ent härja päle saije känetus. Nink se kara söötmisse perrast ei massa Jurri middagi, selle et Katre Kuus ei olle märastki tunnistust sanu, ja massap omma üllelija juulgusse pruukimisse eest 1 rubl. trahwi waeste ladikohe. -
Kohtowannemb:
Kohtomees A. Hurt
do do P. Kärik
Kirjotaja P. Blain