Kusta Rebbane tulli ette nink kaebas: et kuna ta jo umbes 8 aasta eest siit oma isa talust, mis nüüd wenna Peter Rebbase käes on, Wennemaale ära läinud, oma osa warandusega, aga se wennemaa-koha, pääle se kui ta seda paar aastat pidanud jälle käest ära andma pidanud ja oma kraami kõik jälle, arwata 5 aasta eest, seia tallu toonud, nimelt:
50 wakka rukki, 30 wakka keswi, 12 wakka nisu, 12 wakka tatrike, 6 wakka ernit, 5 kaalu linnu, 1 lehm ja 2 tappetud Ziga, - ja nüüd wend Peter Rebbane seda lehmagi ei anda temale tagasi, siis nõuda ta tema käest nüüd pääle se lehma ka se Wennemaalt toodud wili. Jaan Laar ja Hendrik Rebbane, Petre poeg, olla selle juures tunistajad, kes seda kraami Wennemaalt aitanud tuwwa.
Kaewataw Peter Rebbane arwas selle pääle, et kaebaja ni palju kraami Wennemaalt tema tallu tagasi ei toonud, mis päälegi isa Hendrik Rebbane wasto wõtnud, kes siis peremees olnud, - Kaebaja olla jo mitme wõrra oma osa warandust kätte saanud, esite 2 hobust, pärast 1 hobune 100 rubla wäärt ja pääle se 1 lehm, teisi elajid ja wilja, - mis ta Wennemaalt tagasi toonud, seda ta ka ise pärinud, nisama ka linad müinud ta ise Tartuhe ära - nendasamuti raiskanud ta maaja raha nekrutist lahti pästmise pääle palju ära, selle järele ta kõige rohkem warandust jo saanud, aga wend Jaan ei olla weel ühtegi saanud. Sepärast ei tahta kaebajale enam midagi sest warandusest mis praegu talus on, anda, kül aga wenna Jaan Rebbasele kes jo soldatiks olnud ja nüüd jälle talus elada, ja ka isale, kui ta wälja lahkuda peaks tahtma.
1. Tunistaja Jaan Laar arwas, et kaebaja Wennemaalt to körd ehk 4 kaalu = 60 leisikat linnu, ja muido nisu, rukkid, tattrike ja ernit tagasi toonud, arwa ta ei woida teada.
2. Tunistaja Hendrik Rebbane, Petre poeg, arwas, et ta to körd 12 wakka osa rukki kaebajale Wennemaalt aitanud seia tagasi tuwwa ja muido toodud ka kõik talu kraam, kelle arwu ta ei woida teada.
Jaan Rebbane, nende wend, tulli ka ette nink arwas, et ta ka 8 aastat siin talus ühes tööd teinud ja 2 aastat Wennemaal, wiimati pidanud soldatiks Turgi-maale ühe wattiga ära minema - sepärast nõuda ta ka sest wenna Petre käes olewast warandusest osa, ja oles rahule, kui ta ennege 1 osa annaks ja 2 osa temale, Petrele jääks, pääle se kui isa oma osa päält ära wõtnud.
Peter Rebbane lubas ka Wenna Jaanile 1 osa, ni kui se soowis, omast warandusest anda, ent kaebajale enam ühtegi, kui kül ta pea 1 lehm suwel weel andnud oleks.
Isa Hendrik Rebbane arwas, se asi teda ei putuda, kui kül ta poja Kustasel 1 lehm soowiks anda.
Moistus: Kuna kaebaja Kusta Rebbane jo ammu Kaewatawast kõige kraamiga ära lahkunud, mis isa temale osast andnud, - ja mis ta sellest Wennemaalt tagasi toonud, ta ka ise perinud, siis oleks temal oma nõudmisega rahule jääda, ent wend Jaan Rebbane saab ni kui leppitud, 1 osa sest warandusest.
Se otsus sai kohtukäijile kulutud, 19 Oktobril s. a. 1860 a. t. r. s. §. §. 772 ja 773 järele ja s. k. k. tarbeks õppuse kiri antud kaebajale, kes ei ole sellega rahule.
/:6192:/
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Mihkel Kilter
Kirjutaja F. Thal <allkiri>
Kusta Rebbane tulli ette nink kaebas: et kuna ta jo umbes 8 aasta eest siit oma isa talust, mis nüüd wenna Peter Rebbase käes on, Wennemaale ära läinud, oma osa warandusega, aga se wennemaa-koha, pääle se kui ta seda paar aastat pidanud jälle käest ära andma pidanud ja oma kraami kõik jälle, arwata 5 aasta eest, seia tallu toonud, nimelt:
50 wakka rukki, 30 wakka keswi, 12 wakka nisu, 12 wakka tatrike, 6 wakka ernit, 5 kaalu linnu, 1 lehm ja 2 tappetud Ziga, - ja nüüd wend Peter Rebbane seda lehmagi ei anda temale tagasi, siis nõuda ta tema käest nüüd pääle se lehma ka se Wennemaalt toodud wili. Jaan Laar ja Hendrik Rebbane, Petre poeg, olla selle juures tunistajad, kes seda kraami Wennemaalt aitanud tuwwa.
Kaewataw Peter Rebbane arwas selle pääle, et kaebaja ni palju kraami Wennemaalt tema tallu tagasi ei toonud, mis päälegi isa Hendrik Rebbane wasto wõtnud, kes siis peremees olnud, - Kaebaja olla jo mitme wõrra oma osa warandust kätte saanud, esite 2 hobust, pärast 1 hobune 100 rubla wäärt ja pääle se 1 lehm, teisi elajid ja wilja, - mis ta Wennemaalt tagasi toonud, seda ta ka ise pärinud, nisama ka linad müinud ta ise Tartuhe ära - nendasamuti raiskanud ta maaja raha nekrutist lahti pästmise pääle palju ära, selle järele ta kõige rohkem warandust jo saanud, aga wend Jaan ei olla weel ühtegi saanud. Sepärast ei tahta kaebajale enam midagi sest warandusest mis praegu talus on, anda, kül aga wenna Jaan Rebbasele kes jo soldatiks olnud ja nüüd jälle talus elada, ja ka isale, kui ta wälja lahkuda peaks tahtma.
1. Tunistaja Jaan Laar arwas, et kaebaja Wennemaalt to körd ehk 4 kaalu = 60 leisikat linnu, ja muido nisu, rukkid, tattrike ja ernit tagasi toonud, arwa ta ei woida teada.
2. Tunistaja Hendrik Rebbane, Petre poeg, arwas, et ta to körd 12 wakka osa rukki kaebajale Wennemaalt aitanud seia tagasi tuwwa ja muido toodud ka kõik talu kraam, kelle arwu ta ei woida teada.
Jaan Rebbane, nende wend, tulli ka ette nink arwas, et ta ka 8 aastat siin talus ühes tööd teinud ja 2 aastat Wennemaal, wiimati pidanud soldatiks Turgi-maale ühe wattiga ära minema - sepärast nõuda ta ka sest wenna Petre käes olewast warandusest osa, ja oles rahule, kui ta ennege 1 osa annaks ja 2 osa temale, Petrele jääks, pääle se kui isa oma osa päält ära wõtnud.
Peter Rebbane lubas ka Wenna Jaanile 1 osa, ni kui se soowis, omast warandusest anda, ent kaebajale enam ühtegi, kui kül ta pea 1 lehm suwel weel andnud oleks.
Isa Hendrik Rebbane arwas, se asi teda ei putuda, kui kül ta poja Kustasel 1 lehm soowiks anda.
Moistus: Kuna kaebaja Kusta Rebbane jo ammu Kaewatawast kõige kraamiga ära lahkunud, mis isa temale osast andnud, - ja mis ta sellest Wennemaalt tagasi toonud, ta ka ise perinud, siis oleks temal oma nõudmisega rahule jääda, ent wend Jaan Rebbane saab ni kui leppitud, 1 osa sest warandusest.
Se otsus sai kohtukäijile kulutud, 19 Oktobril s. a. 1860 a. t. r. s. §. §. 772 ja 773 järele ja s. k. k. tarbeks õppuse kiri antud kaebajale, kes ei ole sellega rahule.
/:6192:/
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Mihkel Kilter
Kirjutaja F. Thal <allkiri>
