Tulli ette kandimees Mihel Reiman ning andis ülles minnewa Suwwel Einadeggemisse aigo om temmal kaiwo mant leost 64 künard kangast 20 kp künar s.o. 12 R 80 K erra warrastedo.
Nüid om temmal sullane J. Matheas kõnnelnu päkohtomees M. K. ollu man, minna tahha sulle sinno kanga wargusest middagi kõnnelda, sinno kangas om Jlli Johani käen, tedda ei sa aga keagi muu kätte kui minna.
Perrast kui nemma ütten Kirrepi laadelt tullowa ollu Jaan Rump nink J. Reiman man om Matheas jälle üttelnu, sinna saad omma kangas kätte aga mitte niida pea, nink üttelnu weel kui minna ka se warras olle, kui wasta wõttjid ei olles ega siis ka wargit es olles; ning kui minno ka erra satetas, siis tullewa weel kaits minnoga ütten.
3mas kord om Reiman sedda Mathed Wiisjago kõrtsin küssino man ollu päkohtomees kas minna joba ütskord henda kangas kätte ei sa mis sinna lubbasit kätte murretsaada. Selle päle ei olle temma wastust saanu, perrast om päkohtomees üttelnu anna ommete Reimani küssimisse pääle wastust,siis üttelnu Matheas minna ei awwalda muijal kui kohto kulli een.
Weel andis Reiman ette een nimmitedo Illi Johan Loskit Essa Jaan Loskit om Liinan päkohtomehhele ning temma welle Karl Kochile üttelnu, temma poig Johan om temmale kõnnelnu Matheas kuiwat meie tarre pääl ütte kangast. Selle päle om temma henda nooremba poijaga Märt (kes selle tallo perremiis om) tarre päle länno ning otsnowa ent ei olle middagi löidno.
Olli ette kutsoto Jaan Loskit ning kinnit henda kõnet liinan päkohtomehhe ning Karl Koh wasto. Weel üttel Jaan Loskit kui temma henda noremba pojaga Märt ristikheina kuhja manno Olgi winowa om nemma ütte ko sehhest üits paar Saabit löidno, mis enne Johhani jaggo ollowa ning kui Matheas sittaweo aigo neide manno tullu om Johan need Saabat temmale andnu.
Selle küssimisse pääle wasto Jaan Loskit andis temma wastust kes Matheas tenistuisi om wõttnu Johan kes essi selle tallo sullane om tedda wõttnu, ja üttel weel kui nemma mõllemba paar päiwa töön om, siis om nemma jälle mõllemba paar päiwa koddust erra.
Olli ette kutsoto Johan Loskit ning sallas temma ei tija üttegi kanga kuiwadamisest ei ollewat ka konnagi Essale sedda kõnnelnu.
Sest et Jaan Matheas olli tullemada jäänu es saa tedda Johan Loskitiga wastastikko erra kulleltos.
Koggogonna kohto liigme ühhendiwa hennast selle moistusse pääle
Moistus.
Sedda Jaan Matheas ning Johan Loskit Ühhe Keiserlikko Ma kohto manno ülles anda ning allandlikkolt pallelda neid ette kutso ning ütte kindmat ja selge tunnistussele sundida.
Pakohtomees Mihel Koch [allkiri]
kohtomees Johan Uint XXX
kohtomees Jaan Pikson XXX
Tulli ette kandimees Mihel Reiman ning andis ülles minnewa Suwwel Einadeggemisse aigo om temmal kaiwo mant leost 64 künard kangast 20 kp künar s.o. 12 R 80 K erra warrastedo.
Nüid om temmal sullane J. Matheas kõnnelnu päkohtomees M. K. ollu man, minna tahha sulle sinno kanga wargusest middagi kõnnelda, sinno kangas om Jlli Johani käen, tedda ei sa aga keagi muu kätte kui minna.
Perrast kui nemma ütten Kirrepi laadelt tullowa ollu Jaan Rump nink J. Reiman man om Matheas jälle üttelnu, sinna saad omma kangas kätte aga mitte niida pea, nink üttelnu weel kui minna ka se warras olle, kui wasta wõttjid ei olles ega siis ka wargit es olles; ning kui minno ka erra satetas, siis tullewa weel kaits minnoga ütten.
3mas kord om Reiman sedda Mathed Wiisjago kõrtsin küssino man ollu päkohtomees kas minna joba ütskord henda kangas kätte ei sa mis sinna lubbasit kätte murretsaada. Selle päle ei olle temma wastust saanu, perrast om päkohtomees üttelnu anna ommete Reimani küssimisse pääle wastust,siis üttelnu Matheas minna ei awwalda muijal kui kohto kulli een.
Weel andis Reiman ette een nimmitedo Illi Johan Loskit Essa Jaan Loskit om Liinan päkohtomehhele ning temma welle Karl Kochile üttelnu, temma poig Johan om temmale kõnnelnu Matheas kuiwat meie tarre pääl ütte kangast. Selle päle om temma henda nooremba poijaga Märt (kes selle tallo perremiis om) tarre päle länno ning otsnowa ent ei olle middagi löidno.
Olli ette kutsoto Jaan Loskit ning kinnit henda kõnet liinan päkohtomehhe ning Karl Koh wasto. Weel üttel Jaan Loskit kui temma henda noremba pojaga Märt ristikheina kuhja manno Olgi winowa om nemma ütte ko sehhest üits paar Saabit löidno, mis enne Johhani jaggo ollowa ning kui Matheas sittaweo aigo neide manno tullu om Johan need Saabat temmale andnu.
Selle küssimisse pääle wasto Jaan Loskit andis temma wastust kes Matheas tenistuisi om wõttnu Johan kes essi selle tallo sullane om tedda wõttnu, ja üttel weel kui nemma mõllemba paar päiwa töön om, siis om nemma jälle mõllemba paar päiwa koddust erra.
Olli ette kutsoto Johan Loskit ning sallas temma ei tija üttegi kanga kuiwadamisest ei ollewat ka konnagi Essale sedda kõnnelnu.
Sest et Jaan Matheas olli tullemada jäänu es saa tedda Johan Loskitiga wastastikko erra kulleltos.
Koggogonna kohto liigme ühhendiwa hennast selle moistusse pääle
Moistus.
Sedda Jaan Matheas ning Johan Loskit Ühhe Keiserlikko Ma kohto manno ülles anda ning allandlikkolt pallelda neid ette kutso ning ütte kindmat ja selge tunnistussele sundida.
Pakohtomees Mihel Koch [allkiri]
kohtomees Johan Uint XXX
kohtomees Jaan Pikson XXX
