Wanna Koiolan, sel 4mal märzil 1868.

                            Kiik koggokonna kohhus koon.

Ossiko Johan Ostra kaibap omma lella Mihkel Ostra päle, kellega temma ütten elli - et tem(m)a kui perremees om ommast palgast masnu, kiik Krono massu nink maja maja rent. Ent Mihkel om kiik maja sessetullek hendale wõtnu, nim. 1867 a. om Johan Ostra sanu maja kullo päle 1 wakka alla linna (maad); Mihkel kui wöörmöndre, ke seniajani kiik wastutamisse kohhut käwwen Johhani eest om saisnu, seperrast kiik maja sagi hennele palgas wõtnu ja maja kõrwalisses kullus arwanu: 1867 a. 3 kalo linno 2 wakka rükki, ja möda lännu aastal om ka Mihkel enne sedda nisamma tennu.

Mihkel wastutap se päle, et tem(m)a pärahha om 17 rubl 17 c .

Eddimatse aasta maja rint                                         38 rubl 63 k.

Majis maije soetanu ja mitto muid asjo.

Johhan Ostra, kui maja perremees tahhap nüüd omma lellaga warra ärra jaggada, et temma protsest segga kramist wallale saas, Mihkel Ostra warradust, kui nemma ütten omma nakkanuwa ellama om olnu: 6 wakka rükki, 18 w. katohwl, 1 lehm, 2 lammast, seme wilja - 2 külli-

müt linnasemn. 5 w. karo.

Johan Ostra warradust om olnu - 1 lam(m)as, 1 õhw. (sõssarel) temma welli Jaan Ostra om andnu maija 20 rubl rahha, 1 wak rük. n. 1 mõõt linnasemend.

Mõistetu: Neil een nimmetedu aijastaigo sissetullegist om nätta, et Mihkel om ennamb saaki sanu kui Johan, ent seperrast et Mihkel om maija ellajit ja semnid sojetanu, ja om essi, naine w. poig majan tööd tennuwa, jääp neil ni kui kumbgi om sanu. Warradusse perrast mes neil parhilla om, wõtwa eggaüts ülle wel nimmetedu maija widu warra mes keaki om sinna pandnu ent mes sest perra jääp sedda wõtwa Mihkel Ostra Johan Ostraga poles.

                                            Kohtowannemb J Pihho

                                               Kohtomees    P. Tobre

                                               Kohtomees Th. Hammelanne

                                               Kirjotaja P. Blaik