Kohtu ette astus Waida mõisa walitseja Hans Lucks ja kaebas: Waida mõisa teomees Andres Selks on jutu teind, et tema, Lucks, on mõisa "Laagriaja heinad suutäie wiina eest ära müinud, ja üks kuul rukid Karjamõisa kubja Jaan Maar'i läbi ära müinud ja seda raha pooleks wötnud, waid Andres Selks on ise üks korm heinu, mõisa heimalaalt ära warastanud.
Kohtu ette sai Waidast Andres Selks kutsutud ja temale Lucksi kaebtus ette pandud; tema tunnistas: tema ei ole seda rääkind, et H. Lucks Laagri aja heinad suutäie wiina eest on ära müinud, waid ühel õhtul, heina ajal, tema raakind Jaan Kaasemer'ile, et täna said kõik mõisa heinad küini pandud, kaa Laagre ajast sai 4 saadu küini pandud; tema ei tea ruki andmisest ja müimisest ühtegi, ega ole sest kaa rääkind, ja ei ole kaa mõisa heinu warastand.
Kohtu ette sai Waidast Jaan Kaasemer kutsutud ja temalt ülemal seiswa kaebtuse asja üle tunnistust päritud; tema tunnistas: Andres Selks on tema wastu rääkind, et mõis ei saa Laagri ajast enam heina, kui 4 saadu, kõik on ära antud, ja Andres Selks on oma pojaga üks koorm mõisa heinu warastand.
Kohtu ette sai Waidast Tiiu Kaasemer Jaani naene kutsutud ja temalt selle asja üle tunnistust päritud; tema tunnistas: Anu Selks Andrese naene on temale rääkind: H. Lucks mängib karjamõisa kubjas Jaan Maar'iga koku, sest Lucks annab rukid Jaan Maari käte, see müib ära ja wõtwad raha pooleks, on temale, Selks'ilegi müia pakkund, aga tema pole ostnud.
Kohtu ette sai Waidast Jaan Maar kutsutud ja temalt küsitud, kas tema on H. Lucksi käest wargse wiisi, üks kuul rukid saand ja neid ära müind; tema tunnistas: tema on oma palgaks, moonaks, üks kuul rukid Waida mõisast saanud ja neid ära müinud, aga põle mitte warastand.
Kohtu ette sai Waidast Anu Selks Andrese naene kutsutud ja temalt selle rukiste jutu üle tunnistust päritud; tema tunnistas: tema ei ole seda rääkind, et Jaan Maar on rukkid müind, sest tema pole seda kuulnudgi; Jaan Kaasemer luband Baroni'i härrale üles anda et heinad on suutäie wiina eest ära antud ja et Jaan Kaasemer on üks koorem mõisa heinu warastanud.
Kohus arwas: Jaan Kaasemer ja tema naene Tiiu, Andres Selks ja tema naene Anu, on wiha ja kadeduse pärast üksteise peale wale kaebtust ja tühja juttu tõstnud, see pärast ei wõi kohus nende tunnistust uskuda, ja teadmata on kas nemad mõisa heinu on warastand, wõi ei, sest mõisa walitsus põle ise puudust tunnud, ja näha on et nemad ise keskise riiu pärast H. Lucks'ise ja J. Maar'ise on puutunud.
Kohus mõistis: Andres Selks, tema naene Anu, Jaan Kaasemer ja tema naene Tiiu, maksawad iga üks üks rubla 50 koppiku Waida walla laekasse trahwi, seepärast, et Mõisa walitsuse ja ise eneste peale tühja juttu on teind.
See kohtu otsus sai kohtu käiatele kohe kuulutud ja neile suurema kohtu nõudmine ette pandud.
Kohtu peawanem: J. Siepent (allkiri)
Kohtu kõrwasmees: J. Millermann (allkiri)
II Kohtu kõrwasmees: M. Allert (allkiri)
Kirjutaja: J.J. Sepper (allkiri)
/A. Selks ja naene Anu täitsid seda otsust. 5. Debr. 1888/
Kohtu ette astus Waida mõisa walitseja Hans Lucks ja kaebas: Waida mõisa teomees Andres Selks on jutu teind, et tema, Lucks, on mõisa "Laagriaja heinad suutäie wiina eest ära müinud, ja üks kuul rukid Karjamõisa kubja Jaan Maar'i läbi ära müinud ja seda raha pooleks wötnud, waid Andres Selks on ise üks korm heinu, mõisa heimalaalt ära warastanud.
Kohtu ette sai Waidast Andres Selks kutsutud ja temale Lucksi kaebtus ette pandud; tema tunnistas: tema ei ole seda rääkind, et H. Lucks Laagri aja heinad suutäie wiina eest on ära müinud, waid ühel õhtul, heina ajal, tema raakind Jaan Kaasemer'ile, et täna said kõik mõisa heinad küini pandud, kaa Laagre ajast sai 4 saadu küini pandud; tema ei tea ruki andmisest ja müimisest ühtegi, ega ole sest kaa rääkind, ja ei ole kaa mõisa heinu warastand.
Kohtu ette sai Waidast Jaan Kaasemer kutsutud ja temalt ülemal seiswa kaebtuse asja üle tunnistust päritud; tema tunnistas: Andres Selks on tema wastu rääkind, et mõis ei saa Laagri ajast enam heina, kui 4 saadu, kõik on ära antud, ja Andres Selks on oma pojaga üks koorm mõisa heinu warastand.
Kohtu ette sai Waidast Tiiu Kaasemer Jaani naene kutsutud ja temalt selle asja üle tunnistust päritud; tema tunnistas: Anu Selks Andrese naene on temale rääkind: H. Lucks mängib karjamõisa kubjas Jaan Maar'iga koku, sest Lucks annab rukid Jaan Maari käte, see müib ära ja wõtwad raha pooleks, on temale, Selks'ilegi müia pakkund, aga tema pole ostnud.
Kohtu ette sai Waidast Jaan Maar kutsutud ja temalt küsitud, kas tema on H. Lucksi käest wargse wiisi, üks kuul rukid saand ja neid ära müind; tema tunnistas: tema on oma palgaks, moonaks, üks kuul rukid Waida mõisast saanud ja neid ära müinud, aga põle mitte warastand.
Kohtu ette sai Waidast Anu Selks Andrese naene kutsutud ja temalt selle rukiste jutu üle tunnistust päritud; tema tunnistas: tema ei ole seda rääkind, et Jaan Maar on rukkid müind, sest tema pole seda kuulnudgi; Jaan Kaasemer luband Baroni'i härrale üles anda et heinad on suutäie wiina eest ära antud ja et Jaan Kaasemer on üks koorem mõisa heinu warastanud.
Kohus arwas: Jaan Kaasemer ja tema naene Tiiu, Andres Selks ja tema naene Anu, on wiha ja kadeduse pärast üksteise peale wale kaebtust ja tühja juttu tõstnud, see pärast ei wõi kohus nende tunnistust uskuda, ja teadmata on kas nemad mõisa heinu on warastand, wõi ei, sest mõisa walitsus põle ise puudust tunnud, ja näha on et nemad ise keskise riiu pärast H. Lucks'ise ja J. Maar'ise on puutunud.
Kohus mõistis: Andres Selks, tema naene Anu, Jaan Kaasemer ja tema naene Tiiu, maksawad iga üks üks rubla 50 koppiku Waida walla laekasse trahwi, seepärast, et Mõisa walitsuse ja ise eneste peale tühja juttu on teind.
See kohtu otsus sai kohtu käiatele kohe kuulutud ja neile suurema kohtu nõudmine ette pandud.
Kohtu peawanem: J. Siepent (allkiri)
Kohtu kõrwasmees: J. Millermann (allkiri)
II Kohtu kõrwasmees: M. Allert (allkiri)
Kirjutaja: J.J. Sepper (allkiri)
/A. Selks ja naene Anu täitsid seda otsust. 5. Debr. 1888/
