Kae Protokoll No 14 sel 3. Februaril 1871.
Tunnistaja Ott Anton astus kohto ette nink andse tunnistust: "Minna olli Kiltre Antsu man sullasen 1868 aastal Septembri kuul. Süggisel Mihkli päiwa ajal tulli soldat Karl Hinn kroonu teenistussest koddo, nink tulli Kiltre tallo omma welle Ants Hinni maja. Ants Hinn wõtse Karl Hinni armuga, kui omma welle, henda majan wasta, nink andse temmale kik täwwelikku rõiwa, ütte kõllatse wastse wenne kassuka, ja ka kik muu allumetse rõiwa: hamme, püksi, kampson, kübbär, kinda ja ka jalla (rõiwa) kängitse. Kui Karl Hinn kerku ehk muijale wäljä läts, sis ollo ikkes Ants Hinn rõiwa temma säljän. Minna es näe kunnagi, ei pühhapäiwal, ei ka ärripäiwal töö man, et Karl omma rõiwast kunnagi säljan (ümbre) kandse, enge egga kõrd olliwa Antsu rõiwa temmal ümbre.
1869, nelli näddälat enne kapsta marja päiwi Webruari kuu lõppetussel ütles Ants Hinn Karl Hinnile: "Kule welli! Meije ello ei sünni sel kombel mitte ütten ellada, kae sinna hendale ütte tõist kottust, meije ei sünni mitte katte keske koon ellama, selle perrast, minna olle siin majan kül perremees, ent sinna tahhat ka perremees olla, kats perremeest ei sünni kunnagi kokko ommi maja tallituste ja ka tööteggemisteka." Wimate kui Marja päiw mööda olli nink Karl Hinn mida kui minna ka Ants Hinni manno sullases ollime jänu, nink kewwade kui suwwe wilja külwi aig kätte tulli, sis üttel Karl Hinn: "Minna sa Ants Hinni käest palka eest linna maad, nida paljo et ütte pole wakka linnaseemend wõip wälja külwada." Muud ei olle minna Antsu nink Karli sullase palka leppinkust middake kuuldnu, nink ei wõi ka selle ülle muud tunnistust anda.
Suwwel enne Jaanipäiwa paar näddälat, olliwa Ants Karlika kõwwaste tüllin. Karl Hinn ütles Ants Hinnile: "Se maja ja warrandus om minnole nida sammute kui sinnole, se om minno essa maja ja warrandus." Ants ütles Karlile: "Wõtta sinna omma jaggo, mes sinnol õigus om sada, ja minne kohhes sinna tahhat." Sellepäle ütles Karl Antsule: "Sinna wõite nida sammute majast wälja minna, sest se om minno essa maja." Sest ajast saadik es kuule Karl ennamb Antsu sõnna nink käskmist, Karl teggi mes temma essi tahtse; kui Karl hääl meelel olli, sis tulli temma minnoga ütten nurme päle tööle, nink saggedaste, kui Karli nurme päle töö manno tulli, sis olli minnol kurri luggu; Karli käest sai tõrrelda ja trotsi, et mesperrast minna selle töö manno olli lännu, kumba Ants minnol olli kasknu tetta. Süggisel kui rehhe pesminne olli, tulli Karli rehhe pesma, kunna temma tahtse, nink saggedaste es tulle sugguki rehhe pesmisse tööle, nida sammute olli Karl ka wäega weidi linna kolkmisse töö man. Karli naine Tijo olli Ants Hinni käest põimu naise palka sanu, nida kui kik põimo naise walla pruki perra sawa, tassutus. Karl Hinni naine Tijo piddas walla pruki perra eggan maja töön egga kõrd töö man ollema, nida kawwa kui linna ärrä kolkitu ja ka rabbatu (puhhastedu) ommawa; ent Tijo, Karli naine, es tulle kunnagi linnakolkmisse ei ka rabbamisse töö manno.
Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada. "
Otsus.
Karl Hinn kaipas, et temma Ants Hinni omma rõiwaka om teeninu - es wõi Karl Hinn tõttes tetta, nink temma kaipus om tühjas arwatu. Karl Hinn om ennegi pool aastat Ants Hinni tööl olnu nink peap selle pole wakka külwi (linnaga) linna sagika rahhul ollema. Karl Hinn om ne linna ärrä müünu 19 Rubla 20 Kopka eest Linnert Lippartile.
Karl Hinn es olle selle kohto mõistmissega rahhule, enge tahhap surembat kohhut pallelda. Temmale om(ma) ka se lubbakirri antu nink ne L. T. S. §§. 773. 774 ette loetu, mes tähhele tullep panda kui surembat kohhut tahhap pallelda.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Kae Protokoll No 14 sel 3. Februaril 1871.
Tunnistaja Ott Anton astus kohto ette nink andse tunnistust: "Minna olli Kiltre Antsu man sullasen 1868 aastal Septembri kuul. Süggisel Mihkli päiwa ajal tulli soldat Karl Hinn kroonu teenistussest koddo, nink tulli Kiltre tallo omma welle Ants Hinni maja. Ants Hinn wõtse Karl Hinni armuga, kui omma welle, henda majan wasta, nink andse temmale kik täwwelikku rõiwa, ütte kõllatse wastse wenne kassuka, ja ka kik muu allumetse rõiwa: hamme, püksi, kampson, kübbär, kinda ja ka jalla (rõiwa) kängitse. Kui Karl Hinn kerku ehk muijale wäljä läts, sis ollo ikkes Ants Hinn rõiwa temma säljän. Minna es näe kunnagi, ei pühhapäiwal, ei ka ärripäiwal töö man, et Karl omma rõiwast kunnagi säljan (ümbre) kandse, enge egga kõrd olliwa Antsu rõiwa temmal ümbre.
1869, nelli näddälat enne kapsta marja päiwi Webruari kuu lõppetussel ütles Ants Hinn Karl Hinnile: "Kule welli! Meije ello ei sünni sel kombel mitte ütten ellada, kae sinna hendale ütte tõist kottust, meije ei sünni mitte katte keske koon ellama, selle perrast, minna olle siin majan kül perremees, ent sinna tahhat ka perremees olla, kats perremeest ei sünni kunnagi kokko ommi maja tallituste ja ka tööteggemisteka." Wimate kui Marja päiw mööda olli nink Karl Hinn mida kui minna ka Ants Hinni manno sullases ollime jänu, nink kewwade kui suwwe wilja külwi aig kätte tulli, sis üttel Karl Hinn: "Minna sa Ants Hinni käest palka eest linna maad, nida paljo et ütte pole wakka linnaseemend wõip wälja külwada." Muud ei olle minna Antsu nink Karli sullase palka leppinkust middake kuuldnu, nink ei wõi ka selle ülle muud tunnistust anda.
Suwwel enne Jaanipäiwa paar näddälat, olliwa Ants Karlika kõwwaste tüllin. Karl Hinn ütles Ants Hinnile: "Se maja ja warrandus om minnole nida sammute kui sinnole, se om minno essa maja ja warrandus." Ants ütles Karlile: "Wõtta sinna omma jaggo, mes sinnol õigus om sada, ja minne kohhes sinna tahhat." Sellepäle ütles Karl Antsule: "Sinna wõite nida sammute majast wälja minna, sest se om minno essa maja." Sest ajast saadik es kuule Karl ennamb Antsu sõnna nink käskmist, Karl teggi mes temma essi tahtse; kui Karl hääl meelel olli, sis tulli temma minnoga ütten nurme päle tööle, nink saggedaste, kui Karli nurme päle töö manno tulli, sis olli minnol kurri luggu; Karli käest sai tõrrelda ja trotsi, et mesperrast minna selle töö manno olli lännu, kumba Ants minnol olli kasknu tetta. Süggisel kui rehhe pesminne olli, tulli Karli rehhe pesma, kunna temma tahtse, nink saggedaste es tulle sugguki rehhe pesmisse tööle, nida sammute olli Karl ka wäega weidi linna kolkmisse töö man. Karli naine Tijo olli Ants Hinni käest põimu naise palka sanu, nida kui kik põimo naise walla pruki perra sawa, tassutus. Karl Hinni naine Tijo piddas walla pruki perra eggan maja töön egga kõrd töö man ollema, nida kawwa kui linna ärrä kolkitu ja ka rabbatu (puhhastedu) ommawa; ent Tijo, Karli naine, es tulle kunnagi linnakolkmisse ei ka rabbamisse töö manno.
Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada. "
Otsus.
Karl Hinn kaipas, et temma Ants Hinni omma rõiwaka om teeninu - es wõi Karl Hinn tõttes tetta, nink temma kaipus om tühjas arwatu. Karl Hinn om ennegi pool aastat Ants Hinni tööl olnu nink peap selle pole wakka külwi (linnaga) linna sagika rahhul ollema. Karl Hinn om ne linna ärrä müünu 19 Rubla 20 Kopka eest Linnert Lippartile.
Karl Hinn es olle selle kohto mõistmissega rahhule, enge tahhap surembat kohhut pallelda. Temmale om(ma) ka se lubbakirri antu nink ne L. T. S. §§. 773. 774 ette loetu, mes tähhele tullep panda kui surembat kohhut tahhap pallelda.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
