Jula Rattasep isa Widrik Rattaseppa kui käemehega kaebas, et Johan Klink lubanud teda naesest wõtta, kiusanud teda jo ligi 3 aastat, wiimati eksitanud ta teda ära ja sündinud temal selle peale 25. Märtsil 1885 tüttarlaps, kuna ta teda naesest ei wõtnud, ja lapsele leiba ka ei annud nii kui ta lubanud, - siis palud ta, et kohus moistaks lapsele ülespidamist temma käest 100 rubl.
Kaewataw Johan Klink tulli kutsumise peale ette, kes salgas, et ta selle lapse isa ei olla, ei olla ka kaebajale küige wähamad ühtegi lubanud, et ta tema juures ei käinud.
Kaebaja isa Widrik Rattasep tõendas, et kaewataw ühte puhku tema majas käinud, ja 2 körd leidnud ta teda temma tüttre woodis magawad, kui tüttar ju üles tulnud.
Moistus: Kuna arwata, et Kaewataw Johan Klink kül see süidlane saab olema, siis oleks kaebaja lapse ülespidamiseks 80 rubla moista, kellest on kaewataw Johan Klinkil ennege 1/2 osa 40 rubla 8 aasta sees a' 5 rubla maksa, ja teine pool 40 rubla oleks kaebaja isa Widrik Rattaseppa kahjuks jätta, selleperast et ta kaewatawad oma tüttre juures sallinud. Selle eest, et selle üle weel aasta perast kaebdust tõstetud on see maks 100 rubla päält ennege 80 rubla peale arwatud.
See otsus sai kohtu käijatele täna sel 13. Märtsil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud ja suurema k. k. t. õppuse kiri antud, kes molemad rahul ei olnud.
Pääkohtumees Jaan Koord <allkiri>
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Karl Tennosar
Kirj. F. Thal <allkiri>
Jula Rattasep isa Widrik Rattaseppa kui käemehega kaebas, et Johan Klink lubanud teda naesest wõtta, kiusanud teda jo ligi 3 aastat, wiimati eksitanud ta teda ära ja sündinud temal selle peale 25. Märtsil 1885 tüttarlaps, kuna ta teda naesest ei wõtnud, ja lapsele leiba ka ei annud nii kui ta lubanud, - siis palud ta, et kohus moistaks lapsele ülespidamist temma käest 100 rubl.
Kaewataw Johan Klink tulli kutsumise peale ette, kes salgas, et ta selle lapse isa ei olla, ei olla ka kaebajale küige wähamad ühtegi lubanud, et ta tema juures ei käinud.
Kaebaja isa Widrik Rattasep tõendas, et kaewataw ühte puhku tema majas käinud, ja 2 körd leidnud ta teda temma tüttre woodis magawad, kui tüttar ju üles tulnud.
Moistus: Kuna arwata, et Kaewataw Johan Klink kül see süidlane saab olema, siis oleks kaebaja lapse ülespidamiseks 80 rubla moista, kellest on kaewataw Johan Klinkil ennege 1/2 osa 40 rubla 8 aasta sees a' 5 rubla maksa, ja teine pool 40 rubla oleks kaebaja isa Widrik Rattaseppa kahjuks jätta, selleperast et ta kaewatawad oma tüttre juures sallinud. Selle eest, et selle üle weel aasta perast kaebdust tõstetud on see maks 100 rubla päält ennege 80 rubla peale arwatud.
See otsus sai kohtu käijatele täna sel 13. Märtsil s. a. 1860 a. t. r. s. r. s. §. §. 772 ja 773 järele kuulutud ja suurema k. k. t. õppuse kiri antud, kes molemad rahul ei olnud.
Pääkohtumees Jaan Koord <allkiri>
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Karl Tennosar
Kirj. F. Thal <allkiri>
