Ette tuli Kose=Uuemöisa walla mees Tönu Ampmann ja kaebas: tema äi, Uuemõisa walla, Tõnuküla peremees, annud temale 1887 a. ühe pesu küna puu, mida tema kaa kohe oma äia juures, Tommulas, walmis teinud; -sel samal, 1887, aastal läinud tema Assakale kõrtsmikuks ja wiind see küna senna kaasa. Sel, 1889, aastal käes olewal kuul toonud tema see küna Assaka kõrtsist ära, mida aga Waida kõrsimees Jaan Licht, toomise korral, omale pärind, üteldes, et see küna olla 5e aasta eest tema juurest ära warastud, ja pannud Waida tallitaja läbi see küna kinni; pealegi sõimand teda weel küna wargaks.
Waida körsu pidaja Jaan Licht oli ees ja wastas, et tema leidnud Tönu Ampmann'i ree pealt, Waida körsu ees, oma küna, palund see pärast kohalist walla tallitajat, kes seda küna lasknud oma juure maha panna, et see pesuküna tema oma on, mis 5e aasta eest tema juurest ära warastud, seda wõida selle küna tegija Jüri Pärasse tunnistada.
Körtsu pidaja Jaan Licht kaebas, et Tönu Ampmann olla teda 7 korda wastu rindu löönud, wäga hirmsasti sõimand ja ähwardand: "sina ei tohi wälja tulla."
Seda wõida Hans Laaristin ja Juhannes Roosenbaum, Uuemõisa wallast, tunnistada.
Ette sai Waidast Jüri Pärasse kutsutud ja temalt selle asja üle tunnistust päritud; tema wastas: tema tunda see küna selgeste, et see J. Lichti oma on, sest tema, Pärrasse, olla ise see küna teinud, ja puud Waida, Soosalu metsast toonud, kelle känd praegu seal weel alles olla.
Ette sai Uuemõisa wallast Tõnu Sepp kutsutud ja temalt kaa selle asja üle tunnistust päritud; tema tunnistas: tema tunda seda selgeste, et see küna olla Tönu Ampmann'i oma, sest T. Ampmann olla seda tema, Sepp'a, kerwega walmis teinud.
Tönu Ampmann ja Jaan Licht leppisid teine teisega ära, müisid küna 1 rubla 25 kopika eest kohtu wanem J. Roosmann'ile ja tegid raha pooleks.
Möisteti: Nende leppimist kinnitada.
Ette tuli Kose=Uuemöisa walla mees Tönu Ampmann ja kaebas: tema äi, Uuemõisa walla, Tõnuküla peremees, annud temale 1887 a. ühe pesu küna puu, mida tema kaa kohe oma äia juures, Tommulas, walmis teinud; -sel samal, 1887, aastal läinud tema Assakale kõrtsmikuks ja wiind see küna senna kaasa. Sel, 1889, aastal käes olewal kuul toonud tema see küna Assaka kõrtsist ära, mida aga Waida kõrsimees Jaan Licht, toomise korral, omale pärind, üteldes, et see küna olla 5e aasta eest tema juurest ära warastud, ja pannud Waida tallitaja läbi see küna kinni; pealegi sõimand teda weel küna wargaks.
Waida körsu pidaja Jaan Licht oli ees ja wastas, et tema leidnud Tönu Ampmann'i ree pealt, Waida körsu ees, oma küna, palund see pärast kohalist walla tallitajat, kes seda küna lasknud oma juure maha panna, et see pesuküna tema oma on, mis 5e aasta eest tema juurest ära warastud, seda wõida selle küna tegija Jüri Pärasse tunnistada.
Körtsu pidaja Jaan Licht kaebas, et Tönu Ampmann olla teda 7 korda wastu rindu löönud, wäga hirmsasti sõimand ja ähwardand: "sina ei tohi wälja tulla."
Seda wõida Hans Laaristin ja Juhannes Roosenbaum, Uuemõisa wallast, tunnistada.
Ette sai Waidast Jüri Pärasse kutsutud ja temalt selle asja üle tunnistust päritud; tema wastas: tema tunda see küna selgeste, et see J. Lichti oma on, sest tema, Pärrasse, olla ise see küna teinud, ja puud Waida, Soosalu metsast toonud, kelle känd praegu seal weel alles olla.
Ette sai Uuemõisa wallast Tõnu Sepp kutsutud ja temalt kaa selle asja üle tunnistust päritud; tema tunnistas: tema tunda seda selgeste, et see küna olla Tönu Ampmann'i oma, sest T. Ampmann olla seda tema, Sepp'a, kerwega walmis teinud.
Tönu Ampmann ja Jaan Licht leppisid teine teisega ära, müisid küna 1 rubla 25 kopika eest kohtu wanem J. Roosmann'ile ja tegid raha pooleks.
Möisteti: Nende leppimist kinnitada.
