PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1868-1875, 1882-1887)

LeidandmedEAA.3300.1.20
Kaader
155
156
Daatum20.09.1868
Protokolli number119
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johan Werrew Peakohtumees
Dawid Peterson Kohtumees
Jürri Konnimus Kohtumees
Jaan Reinold Kohtumees

Johan Rattasep kaibab, 1., et Pokkamoisa rentnik Tanneberg ei massa temmale kunni Jürripäiwani 1868 tehtu seppa tö eest siin ette näitadu ramato perra 27 Rbl. 69 Kop. mitte wälja, 2., ajada ta tedda sest kolonitsa kohhast kelle päle neil sel kewwadel 1868 3 aasta päle kaup tehtu susõnnaga ni kui neil töistel 3 kolonitsal, Jakob TreialJohan Goldberg ja Jaan Mitral, kontraktit ei olle Tanneberg pettise wisil andnu, siski olla temmal tunnistaja ne 3 töise kolonitsad ja Johan Wiksi, ja 3., ei andnu Tanneberg temmale se lubbatu 5 w. rukki semend ni kui töistele, teinud agga selle assemele selle temma kohha päle 3 w. ma, 1 1/2 w. maad jätnu teggemada.

Kaewataw Tanneberg wastutab selle kaibuse päle:

1) et neide kaup olnu kewwadel 1867 seddawisi, et kaebaja Johann Rattasep lubbanu temma seppa tö korteri eest kui ta temmale korteri (seppikoa) üllesehhitas tehha. Ta teinud temmale seppikoa 3 tö mehhega, Johann Rattasep ülle kaemisse al, ütles, mis temmale 30 rubla ehk ennamb masma tulnu, päle se andnu ta temmale 2 wakka alla kartohwli maad, heinamaad kost ta 2 kuhja = 4 koormat sanu, ja talwel lehmale se tarwilik  põhk etc. andnu, selle eest piddanu ta temma tö rehnungi õige ehk mitte, kunna selle sees Mai kuus 3,20 Kop., tö tehtud kun seppi koa weel walmis ei olnu, on se rehnung wõls, - et ta ülles ei pandnu. Kui ta selle tö eest makso nõuab, sis piddada ta temmale korteri etc. eest üri masma.

2) et temmal temmaga pikka aja päle kontraktit tehtu ei olle ja nemma kokko ei sünni, ei woida keki sundida tedda säält kewwadelt ärrä ajamast, kunna ta temma Kaebaja Johan Rattaseppale jo nüüd aigsast ülles andnu.

3) et temma, Tanneberg, lubbanu nurme maad igga ühhe 4 kolonitsale 9 wakka alla, ja seemnest se rukki mis sääl om, ja mis sest rukkist 5/2 wakka maast weel pudus jääb, sedda lubbatu ta anda, mis ta ka täitnu, kaebaja rukki põllo teinud ta essi mahha, et ta kewwadel ärrä lähhäb, - seppa tööd piddanu ta temmale näddale 3 päiwa orjusse eest teggema.

Kaebaja Johan Rattasep ütleb weel, et ta orjanu 2 w. kartoli ma eest 10 päiwa Tannebergile, ent Tanneberg ei ütle sedda kiik õige olla.

Tunnistajad:

1) Johan Wiksi tunnistab kewwadel 1868 olnu leppitu 3 aasta päle se koht ja selle eest 3 päiwa näddalist tehha. Puduwa rukki seme lubbanu Tanneberg igga ühhele 5 w. anda ja 1 w. nissu semend wõlgo, selle assemel olla Tanneberg essi Joh. Rattasepa rukki teinud, 1 1/4 w. jätnu ta külwmada, seppa tööst ei olnu jutto ja minnewa aasta kaubast ta ei teada. 1 koorma heino kaewataw ehk sanu.

2) Jaan Peterson tunnistab, et kewwadel 1867 olnu se lepping: Kaewataw rentnik Tanneberg pakkunu sep Joh. Rattasepale korteri n. nõudnu selle eest seppa tööd, sep üttelnu kui ta korteri saab, sis ta tö tehha lubbanu muust ta ei teda. Heino tonu Johan Rattasep 1 kuhjast 2 körd koddo.

3) Ne 3 töiset kolonitsat ütlewa, et nemma olla tinnawo kewwade kiik 4 ütten kaup teinud, 1. 3 aastat 3 päiwa näddalist ja 2set 3 aastad 4 päiwa. Nemma seni 3kesi olla ka seni omma kauba järrele sanu.

Moisteti: 1) Et kaewataw Tannebergil kaebaja Johann Rattaseppale selle seppa tö eest 1867 temma rehnungi perra wälja massa on 27 R 69 Kp. tedda omma kohha päle jätta ni kui töise 3 tükki, kunna se kohha andja süist  arwata, et neil kontraktit ei olle tehtu, ja seppa rehnungi piddi ka õigest arwatud sama, et kül Tanneberg sedda wallest arwab, kunna selle sees Mai kuun 3 Rbl. 20 K. eest tööd tehtud ja kaewatawa Tanneberg ja selle tunnismees Jaan Peterson ei ütle se seppi koa Mai kuul weel walmis olla olnu.

2) Selle wasta on Kaebaja Johan RattasepalTannebergile korteri eest etc. massa:

1) 1867/68 aasta korteri ja pu eest 5 rubla
2)  2 w. külwi kartoli ma eest, et kül kaebaja selle 10 p. teinud olla, ja kaewataw sedda salgab 3 rubla
3) arwatu 2 kuhja heindest sai siin ennege Johan Wiksi tunnistusse läbbi 1 koorma arwatu 4 rubla
4) 1 koorma ellaja põhhu eest 2 rubla
Summa 14 Rbl.

Se otsus sai kohtu käujile kulutedus ja õppusse kirjad mõllemba pooldele wälja antud.

Prot. antud 27. Sept. 1868

Johan Rattasep kaibab, 1., et Pokkamoisa rentnik Tanneberg ei massa temmale kunni Jürripäiwani 1868 tehtu seppa tö eest siin ette näitadu ramato perra 27 Rbl. 69 Kop. mitte wälja, 2., ajada ta tedda sest kolonitsa kohhast kelle päle neil sel kewwadel 1868 3 aasta päle kaup tehtu susõnnaga ni kui neil töistel 3 kolonitsal, Jakob TreialJohan Goldberg ja Jaan Mitral, kontraktit ei olle Tanneberg pettise wisil andnu, siski olla temmal tunnistaja ne 3 töise kolonitsad ja Johan Wiksi, ja 3., ei andnu Tanneberg temmale se lubbatu 5 w. rukki semend ni kui töistele, teinud agga selle assemele selle temma kohha päle 3 w. ma, 1 1/2 w. maad jätnu teggemada.

Kaewataw Tanneberg wastutab selle kaibuse päle:

1) et neide kaup olnu kewwadel 1867 seddawisi, et kaebaja Johann Rattasep lubbanu temma seppa tö korteri eest kui ta temmale korteri (seppikoa) üllesehhitas tehha. Ta teinud temmale seppikoa 3 tö mehhega, Johann Rattasep ülle kaemisse al, ütles, mis temmale 30 rubla ehk ennamb masma tulnu, päle se andnu ta temmale 2 wakka alla kartohwli maad, heinamaad kost ta 2 kuhja = 4 koormat sanu, ja talwel lehmale se tarwilik  põhk etc. andnu, selle eest piddanu ta temma tö rehnungi õige ehk mitte, kunna selle sees Mai kuus 3,20 Kop., tö tehtud kun seppi koa weel walmis ei olnu, on se rehnung wõls, - et ta ülles ei pandnu. Kui ta selle tö eest makso nõuab, sis piddada ta temmale korteri etc. eest üri masma.

2) et temmal temmaga pikka aja päle kontraktit tehtu ei olle ja nemma kokko ei sünni, ei woida keki sundida tedda säält kewwadelt ärrä ajamast, kunna ta temma Kaebaja Johan Rattaseppale jo nüüd aigsast ülles andnu.

3) et temma, Tanneberg, lubbanu nurme maad igga ühhe 4 kolonitsale 9 wakka alla, ja seemnest se rukki mis sääl om, ja mis sest rukkist 5/2 wakka maast weel pudus jääb, sedda lubbatu ta anda, mis ta ka täitnu, kaebaja rukki põllo teinud ta essi mahha, et ta kewwadel ärrä lähhäb, - seppa tööd piddanu ta temmale näddale 3 päiwa orjusse eest teggema.

Kaebaja Johan Rattasep ütleb weel, et ta orjanu 2 w. kartoli ma eest 10 päiwa Tannebergile, ent Tanneberg ei ütle sedda kiik õige olla.

Tunnistajad:

1) Johan Wiksi tunnistab kewwadel 1868 olnu leppitu 3 aasta päle se koht ja selle eest 3 päiwa näddalist tehha. Puduwa rukki seme lubbanu Tanneberg igga ühhele 5 w. anda ja 1 w. nissu semend wõlgo, selle assemel olla Tanneberg essi Joh. Rattasepa rukki teinud, 1 1/4 w. jätnu ta külwmada, seppa tööst ei olnu jutto ja minnewa aasta kaubast ta ei teada. 1 koorma heino kaewataw ehk sanu.

2) Jaan Peterson tunnistab, et kewwadel 1867 olnu se lepping: Kaewataw rentnik Tanneberg pakkunu sep Joh. Rattasepale korteri n. nõudnu selle eest seppa tööd, sep üttelnu kui ta korteri saab, sis ta tö tehha lubbanu muust ta ei teda. Heino tonu Johan Rattasep 1 kuhjast 2 körd koddo.

3) Ne 3 töiset kolonitsat ütlewa, et nemma olla tinnawo kewwade kiik 4 ütten kaup teinud, 1. 3 aastat 3 päiwa näddalist ja 2set 3 aastad 4 päiwa. Nemma seni 3kesi olla ka seni omma kauba järrele sanu.

Moisteti: 1) Et kaewataw Tannebergil kaebaja Johann Rattaseppale selle seppa tö eest 1867 temma rehnungi perra wälja massa on 27 R 69 Kp. tedda omma kohha päle jätta ni kui töise 3 tükki, kunna se kohha andja süist  arwata, et neil kontraktit ei olle tehtu, ja seppa rehnungi piddi ka õigest arwatud sama, et kül Tanneberg sedda wallest arwab, kunna selle sees Mai kuun 3 Rbl. 20 K. eest tööd tehtud ja kaewatawa Tanneberg ja selle tunnismees Jaan Peterson ei ütle se seppi koa Mai kuul weel walmis olla olnu.

2) Selle wasta on Kaebaja Johan RattasepalTannebergile korteri eest etc. massa:

1) 1867/68 aasta korteri ja pu eest 5 rubla
2)  2 w. külwi kartoli ma eest, et kül kaebaja selle 10 p. teinud olla, ja kaewataw sedda salgab 3 rubla
3) arwatu 2 kuhja heindest sai siin ennege Johan Wiksi tunnistusse läbbi 1 koorma arwatu 4 rubla
4) 1 koorma ellaja põhhu eest 2 rubla
Summa 14 Rbl.

Se otsus sai kohtu käujile kulutedus ja õppusse kirjad mõllemba pooldele wälja antud.

Prot. antud 27. Sept. 1868


TAGASI KUVA MÄRGENDUS