Kohtusse kaebas Altoa perenaene Leena Mahoni, et temal olla 1889. kewadel kangas pooleks lõigatud, ja 23 küinart riiet ära wiitud. nüüd on tema Mihkle naese Mari Luiski käest 11 küünart kätte saanud, mis Mari Pöitel Lellest on ära toonud, mis Mari Luisk sinna on pleekida wiinud.

Ette nõuti Mari Luisk ja andis wastust, et tema mees Mihkel on Separi karja maalt puu sülla seest selle riide leidnud, 14 1/2 küünart.

Ette nõuti Mihkel Luisk. ja andis wastust, et tema on selle riide tüki Separi karja maalt puu sülla seest leidnud, pole aga mitte mõetnud palju seda on olnud.

Ette nõuti Mari Põitel ja andis wastust, et tema on Lellest selle kanga ära toonud, arwanud oma olewad sest et temal ka on ära warastud. Mari Luisk un siis ütelnud, see on Altoa Leena kangas.

Et see riide tük mis Mari Luiski käest sai leitud, ja ka teine tük mis Leena Mahonil weel järel oli, lõngade, kui ka jämeduse poolest täieste üks olid, ja et ka Mari Luisk seda täieste teadis, et Leena Mahonil warastud oli, sest et naad seal lähedal elasid, siis mõistis kohus, et Mari Luisk annab järele jäänud riide 11 küinart Leena Mahonile tagasi, ja ära pruugitud 12 küindra eest maksab 180 kopp. ja peale selle, et naad täieste selle warguse juures süidlased on, mõistis kohus et kumbgi Mihkel Luisk ja tema istuwad 2 päewa wangi.

Kohtuwanem: Jaan Rehfeldt /allkiri/

Kõrwamehed: Mart Treimann XXX

Hans Lindemann /allkiri/

Kirjutaja: J. Roots /allkiri/

Mõistetud ja täidetud.