Moisawallitsus kaibab et kihhelkonna kohto otsusse perra olla Jaak Henn selle Akkerta tallo perremees, ent ta ei olla weel omma wõlg rent 60 rublaga mis ta 1. Nov. ärrä masma piddanu, moisale ärrä masnu, et kül ta jo mitto käsko sanu, ja nüüd jo 15. Nowembri, siski ei olla weel masnu.
Jaak Henn wabbandab et ta andnu omma essa Johan Henni kätte kewwadel 1867 se tallo 2 aastast rendi päle kige selle maja kramiga, selle eest pidada ka essa se rent masma, kelle käen se tallo põld etc. - temmal Jaak Hennil olnu ennege ni kui popsil 5-6 wakka kartohwlit maan ja 1/2 w. rukki maad, 3 w. kaera külwi, 1/3 linnaseemne külwi, selle eest piddanu ta essale päiwi teggema ja olla ka teinud ennambest - 1/3 ernit olla ka olnu, essa söötnu omme ellajidega ärrä.
Ent Johan Henn ütleb et 7 w. kartohwlit ja 1 w. rukki külw olnu temmal, etc.
Selle päle nõuab moisa tedda tallost wälja moista, et ta ilm moisa lubbata töise kätte se tallo rendi päle andnu, mis sädusse ja kontrakti wasta.
Moisteti: Et Jaak Henn wasta sädust ilma moisa lubbata etc. temma omma ütlemisse perra se tallo 2 aastast 1867-1869 omma essa Johan Henni kätte rendi päle andnu, ja et 1. Novembril jo termin möda, ilma et ta rent massnu, 60 rubl. ja pälegi 3 käsko sanu, 2 käsko kohtomehhe ja 1 käsk kassaka läbbi sanu, nink nõuab ka siin, et neide kauba perra Johan Henn masma peas:
1) on temmal kewwadel 1869 selleperrast se tallo käest anda, kunna temmal ka muud warrandust ei olle kui 1 lehm ja 1 lammas, mis ka rendi wõlla perrast ärrä kirjotet.
2) peab Johan Henn neide leppingo perra moisale se rent 60 rublaga warsti ärrä masma, ja on moisal se tallo anda kelle tahhab, Jürripäwast 1869 sadik.
Se otsus sai kohto käujile kulutud nink Jaak Hennile oppusse kirri suremba kohto käumisse tarbis antud, et ta ei olle rahhul nink andis ülles protokolli wälja wötta.
Moisawallitsus kaibab et kihhelkonna kohto otsusse perra olla Jaak Henn selle Akkerta tallo perremees, ent ta ei olla weel omma wõlg rent 60 rublaga mis ta 1. Nov. ärrä masma piddanu, moisale ärrä masnu, et kül ta jo mitto käsko sanu, ja nüüd jo 15. Nowembri, siski ei olla weel masnu.
Jaak Henn wabbandab et ta andnu omma essa Johan Henni kätte kewwadel 1867 se tallo 2 aastast rendi päle kige selle maja kramiga, selle eest pidada ka essa se rent masma, kelle käen se tallo põld etc. - temmal Jaak Hennil olnu ennege ni kui popsil 5-6 wakka kartohwlit maan ja 1/2 w. rukki maad, 3 w. kaera külwi, 1/3 linnaseemne külwi, selle eest piddanu ta essale päiwi teggema ja olla ka teinud ennambest - 1/3 ernit olla ka olnu, essa söötnu omme ellajidega ärrä.
Ent Johan Henn ütleb et 7 w. kartohwlit ja 1 w. rukki külw olnu temmal, etc.
Selle päle nõuab moisa tedda tallost wälja moista, et ta ilm moisa lubbata töise kätte se tallo rendi päle andnu, mis sädusse ja kontrakti wasta.
Moisteti: Et Jaak Henn wasta sädust ilma moisa lubbata etc. temma omma ütlemisse perra se tallo 2 aastast 1867-1869 omma essa Johan Henni kätte rendi päle andnu, ja et 1. Novembril jo termin möda, ilma et ta rent massnu, 60 rubl. ja pälegi 3 käsko sanu, 2 käsko kohtomehhe ja 1 käsk kassaka läbbi sanu, nink nõuab ka siin, et neide kauba perra Johan Henn masma peas:
1) on temmal kewwadel 1869 selleperrast se tallo käest anda, kunna temmal ka muud warrandust ei olle kui 1 lehm ja 1 lammas, mis ka rendi wõlla perrast ärrä kirjotet.
2) peab Johan Henn neide leppingo perra moisale se rent 60 rublaga warsti ärrä masma, ja on moisal se tallo anda kelle tahhab, Jürripäwast 1869 sadik.
Se otsus sai kohto käujile kulutud nink Jaak Hennile oppusse kirri suremba kohto käumisse tarbis antud, et ta ei olle rahhul nink andis ülles protokolli wälja wötta.
