Melliste mölder Josep Sällik kaibab, et Pokka moisa weski pois Peep Tode olla lasknu omma weski tammist, mis pääl pool temma weskit arwata rohke weest kaugel, minnewa pühhapäiw öösel näddale perrast maggamisse ajal ni paljo sest weski järwest wet mahha, et temma sae weskit ja allomest jahho weskit ärrä upputanu,- kui mitte nemma ei olles ülles wirgunu nink abbi tehha sanu sis olles need weski teti mõnne tuhhanda rubla eest ärrä rikkutus sanu, nüüd olla ennege se kahjo mis ta krawi puhhastamisse eest kes selle kange we jooskmissega ärrä täidetu olnu, essi masma piddanu 9 rubla nink weski wundamendi täitmisse eest mis wessi ärrä wolinu 3 rubl = 12 rubla, päle se olla temmal weel se kahjo et we pudusse perrast mis ärrä joosknu temmal 7 päiwa 2 kiwwi seisnu a' 20 = 40 mattiwilja a' 40 k. = 4 rubl. paiwast = 28 rubl. ülle kige, se kahjo weel arwamada, et ni paljo wet järwest ärrä joosknu mis talwel we pudust (tähhendab) toop. Ta pallub tedda selle kahjo tassomissele sundida, kui mitte ennamb sis 12 rubl. massa, mis ta essi üllewel nimmetud tö eest wälja piddanu masma.
Kaewataw Peep Tode wabbandab, et se tammi laud ehk essi ösel eest ärrä läinud, ta ei lasknud melega.
Kohtomees Jaan Libbesi kes sedda ülle kaenu, ütles et se laud olla kahhe posti takkan nenda et ta essi ei sada eest ärrä minna.
Selle päle wastutas kaewataw Peep Tode teotamisse wisil, et mis kohtomees temma olla et ta nenda kõnnelda, ja olli krop.
Kaewatawa perremees rentnik Tanneberg ütleb, et ta Peep Tode kätte se weski andnu ja piddada ta selle eest wastutama - kunna ka ö waht Hendrik Patsi temmale üttelnu, et Peep Tode olla essi se wessi alla lasknu. Pälegi olla ta süidi, et ta sel õhtul ilm lubbata kõrtsi läinud, ka olla seekörd ta ähwardanu kaebajad.
Tunn. Hendrik Patsi wabbandab, et ta ei olla ni üttelnu, ennege ni: ehk Peep Tode essi lask renni lahti, mis ta ei näinud. Ta ei näinud ka kui Peep Tode sel ööl Märt Noppiga kõrtsist koddo tulnu.
Moisteti: 1) Et kaewataw Peep Tode julges kohto peegli ees kohtomehhe wasta krop olla, on tedda 15 witsa lögiga trahwida
2) Et Kaewataw Peep Tode kätte se weski ussutu, kui ta ka mitte melega ei olle teinud, sis ommete temma holetusse läbbi, ehk joobnu pä läbbi se kahjo sünnitanu kunna ta sel õhtul kõrtsin käunu ja pälegi ilma lubbata, on temmal se krawi etc. puhhastamisse rahha 12. rubl, kaebaja Josep Sällikile ärrä tassoda, muido kahjo 28 rubla kannab kaebaja essi.
Se otsus sai kohto käujile kulutud, kaebajale oppusse kirri antud, kui ka 15 löki. Ta nõuab protokolli.
d.d. 22. prot.
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
Kohtomees Dawid Peterson XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja
Melliste mölder Josep Sällik kaibab, et Pokka moisa weski pois Peep Tode olla lasknu omma weski tammist, mis pääl pool temma weskit arwata rohke weest kaugel, minnewa pühhapäiw öösel näddale perrast maggamisse ajal ni paljo sest weski järwest wet mahha, et temma sae weskit ja allomest jahho weskit ärrä upputanu,- kui mitte nemma ei olles ülles wirgunu nink abbi tehha sanu sis olles need weski teti mõnne tuhhanda rubla eest ärrä rikkutus sanu, nüüd olla ennege se kahjo mis ta krawi puhhastamisse eest kes selle kange we jooskmissega ärrä täidetu olnu, essi masma piddanu 9 rubla nink weski wundamendi täitmisse eest mis wessi ärrä wolinu 3 rubl = 12 rubla, päle se olla temmal weel se kahjo et we pudusse perrast mis ärrä joosknu temmal 7 päiwa 2 kiwwi seisnu a' 20 = 40 mattiwilja a' 40 k. = 4 rubl. paiwast = 28 rubl. ülle kige, se kahjo weel arwamada, et ni paljo wet järwest ärrä joosknu mis talwel we pudust (tähhendab) toop. Ta pallub tedda selle kahjo tassomissele sundida, kui mitte ennamb sis 12 rubl. massa, mis ta essi üllewel nimmetud tö eest wälja piddanu masma.
Kaewataw Peep Tode wabbandab, et se tammi laud ehk essi ösel eest ärrä läinud, ta ei lasknud melega.
Kohtomees Jaan Libbesi kes sedda ülle kaenu, ütles et se laud olla kahhe posti takkan nenda et ta essi ei sada eest ärrä minna.
Selle päle wastutas kaewataw Peep Tode teotamisse wisil, et mis kohtomees temma olla et ta nenda kõnnelda, ja olli krop.
Kaewatawa perremees rentnik Tanneberg ütleb, et ta Peep Tode kätte se weski andnu ja piddada ta selle eest wastutama - kunna ka ö waht Hendrik Patsi temmale üttelnu, et Peep Tode olla essi se wessi alla lasknu. Pälegi olla ta süidi, et ta sel õhtul ilm lubbata kõrtsi läinud, ka olla seekörd ta ähwardanu kaebajad.
Tunn. Hendrik Patsi wabbandab, et ta ei olla ni üttelnu, ennege ni: ehk Peep Tode essi lask renni lahti, mis ta ei näinud. Ta ei näinud ka kui Peep Tode sel ööl Märt Noppiga kõrtsist koddo tulnu.
Moisteti: 1) Et kaewataw Peep Tode julges kohto peegli ees kohtomehhe wasta krop olla, on tedda 15 witsa lögiga trahwida
2) Et Kaewataw Peep Tode kätte se weski ussutu, kui ta ka mitte melega ei olle teinud, sis ommete temma holetusse läbbi, ehk joobnu pä läbbi se kahjo sünnitanu kunna ta sel õhtul kõrtsin käunu ja pälegi ilma lubbata, on temmal se krawi etc. puhhastamisse rahha 12. rubl, kaebaja Josep Sällikile ärrä tassoda, muido kahjo 28 rubla kannab kaebaja essi.
Se otsus sai kohto käujile kulutud, kaebajale oppusse kirri antud, kui ka 15 löki. Ta nõuab protokolli.
d.d. 22. prot.
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
Kohtomees Dawid Peterson XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja
