PROTOKOLL

Rae: Rae vallakohtu aktiraamat (1891-1901)

LeidandmedEAA.2640.1.34
Kaader
70
71
72
Daatum01.05.1897
Protokolli number3
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
M. Korbmann Peakohtumees
Jaan Kilonig Kohtumees
H. Leukmann Kohtumees
Hans Gant Kohtumees
U. Ritwell Kirjutaja

1897 aastal Mai kuu 1sel päewal ilmusiwad Rae walla kohtu ette Rae walla Kautjala kogukonna talupojad: Hans Sepper, Jaan Rass, Mihkel Kinksep, Kristjan Uus ja Jüri Uus kes kõik kohtule tuntud on ning palusiwad kohtu akti raamatusse oma suusõnalist järgmist lepingut üles wõtta.

Meie alnimetatud Rae walla Kautjala kogukonna talupojad Hans Sepper, Jaan Rass, Mihkel Kinksep, Kristjan Uus ja Jüri Uus oma nimesid seie alla kirjutates tunnistame seega, et oleme nõuks wõtnud ühise jõul endi keskel piima talitust sisse seada ja selleks otstarbeks ühte suurt jäe keldrid piimade tarwis ühisel jõul sisse seada, mille mõõtud ühes piima laudadega kolmsada (300 rbl.) maksma tuleb. Selle lepingu tingimised ja kokku lepingud on järgmised:

1. Piima talituse ühisuse osanikud ehitawad ühe jääkeldri piimade jäuks, mille seest ruum 35 jalga pikk ja 12 jalga lai on. Seda ehituse kulu jõutawad ülemal nimetud ühisuse permehed ühe tasa eneste peale ära, aga Uustalu koha omanik Hans Sepper wõtab oma peale kahekordsed ehituse kulud, see on poole rohkem kui iga teine peremees. Peale selle kannab Hans Sepper kõik edespidised kulud, nii kui ka piimamehe ülespidamise kahekordselt. Seepärast saab ta ka kahekordse keldri pruukimise õiguse.

2. Sama jäekeldrisse saab siis ka piima ruum ühes piima laudadega sisse seatud, kuhu igapäew kolm korda piima saab wastu wõetud, nimelt: hommiku kell 4-5, lõuna kell 12-1 ja õhtu kell 8-9.

21sest Maist kuni 21se Juulini wõetakse õhtul kell 9-10 piima wastu; muudel aasta aegadel aga ikka ülemal nimetatud endistel terminidel.

3. Kes aga seatud tunni ajal piima ei too, selle piima ei saa seekord enam wastu wõetud. Kui aga piima mees kokku leppimise teel peaks seda piima ometi wastu wõtma, siis maksab piima andja (10 kop.) kümme kop.keldri kuludeks.

4. Iga peremees peab päewa mitte wähem kui (10 toopi) kümme topi, aga ka mitte rohkem kui (50 toopi) wiiskümmend toopi keldrisse saatma. Uustalo koha omanik Hans Sepper aga mitte wähem kui (20) kakskümmend toopi ja mitte rohkem kui (100) sada toopi piima päewas.

5. Kes wähem kui (10) kümme toopi piima päewas toob, maksab iga puuduwa toobi pealt (1) üks kop. piima mehe heaks. Kes aga rohkem kui (50) wiiskümmend toopi päewas tahab tuua, siis kui keldrisse alla kolmsada (300) toopi päewas piima tuuakse, see maksab iga toobi pealt mis rohkem on (1 kop.) üks kop. keldri kuludeks. Niisama wõiwad ka muud inimesed piima tuua, siis kui keldris ruumi on, aga maksawad iga toobi pealt (1 kop.) üks kop. keldri kuludeks.

6. Kõik sisse toodaw piim peab wärske ja ilma solkimata olema. Kes aga solgitud piima toob, selle käest saab ta piim ilma hinnata ära wõetud ja peale selle maksab ta weel (1 rbl.) üks rbl. trahwi keldri kuludeks.

7. Et aga oleks olema üks, kes keldrisse toodud piima linna weaks, selle tarwis kauplewad ülemal nimetud permehed enestele piimamehe.

8. Kui keegi neist ülemal nimetatud peremeestest peaks ilma oma tahtmata oma talu kohast lahti saama, siis peawad teised peremehed temale ta keldri ehituse kulu wälja maksma.

9. Annab aga keegi oma tahtmise järele oma talu koha käest ära, see ei wõi midagi ehituse kulusid osanikude ühisuse käest pärida, waid aga oma järel tulija peremehe käest kellel oma ehituse õigused wõib jätta.

10. Ülemal nimetatud piima ühisuse peremehed nimetawad eneste hulgast ühe enestele asjatoimetajaks, kes kõik seda tallitust juhatab ja korraldab. Kõigi suuremate toimetuste ehk muudatuste juurde läheb aga kõige osaliste arwamist tarwis.

11. Kõigil piima tallituse osalistel on iga tahes õigus ja woli ehituse ja muude kulude ja tulude rehnungid järel waadata.

12. Kes aga ilma asjata tüli tõstab, maksab (1 rbl.) üks rubla trahwi keldri kuludeks.

13. Kes nende eel nimetud kokku leppimiste wastu eksib ja siis oma kohalist trahwi mis eespool tähendud punktis tema süü pärast tema peale määrawad - mitte ära ei taha maksta, see kautab oma keldri pruukimise õiguse senni kauaks ära, kui ta nimetud trahwi on ära maksnud ja oma kohused auusaste täitnud.

14. Iga siin nimetud osanik peab siin ülemal nimetatud punktid ja tingimised täieste täitma.

See leping sai pärast akti raamatusse kirjutamist siin ülemal nimetud lepingu osalistele: Uusalo Hans Sepper Jagu pojale, Laasi Jaan Rass Mihkli pojale, Ewardi Mihkel Kinksep Hansu pojale, Trangi Kristjan Uus Kristjani pojale ja Kiwita Jüri Uus Hansu pojale, kes kõik kohtule tuntud, ette loetud, mida oma allkirjadega tunnistawad ja kinnitawad.

H. Sepper (allkiri) J. Rass (allkiri) M. Kingsepp (allkiri) K. Uus (allkiri) J. Uus (allkiri)

Kohus: 

Eesistnik: M. Korbmann (allkiri)

Kohtuliikmed: H. Leukmann (allkiri) Hans Gant (allkiri) 

Kirjutaja U. Ritwell (allkiri)

1897 aastal Mai kuu 1sel päewal ilmusiwad Rae walla kohtu ette Rae walla Kautjala kogukonna talupojad: Hans Sepper, Jaan Rass, Mihkel Kinksep, Kristjan Uus ja Jüri Uus kes kõik kohtule tuntud on ning palusiwad kohtu akti raamatusse oma suusõnalist järgmist lepingut üles wõtta.

Meie alnimetatud Rae walla Kautjala kogukonna talupojad Hans Sepper, Jaan Rass, Mihkel Kinksep, Kristjan Uus ja Jüri Uus oma nimesid seie alla kirjutates tunnistame seega, et oleme nõuks wõtnud ühise jõul endi keskel piima talitust sisse seada ja selleks otstarbeks ühte suurt jäe keldrid piimade tarwis ühisel jõul sisse seada, mille mõõtud ühes piima laudadega kolmsada (300 rbl.) maksma tuleb. Selle lepingu tingimised ja kokku lepingud on järgmised:

1. Piima talituse ühisuse osanikud ehitawad ühe jääkeldri piimade jäuks, mille seest ruum 35 jalga pikk ja 12 jalga lai on. Seda ehituse kulu jõutawad ülemal nimetud ühisuse permehed ühe tasa eneste peale ära, aga Uustalu koha omanik Hans Sepper wõtab oma peale kahekordsed ehituse kulud, see on poole rohkem kui iga teine peremees. Peale selle kannab Hans Sepper kõik edespidised kulud, nii kui ka piimamehe ülespidamise kahekordselt. Seepärast saab ta ka kahekordse keldri pruukimise õiguse.

2. Sama jäekeldrisse saab siis ka piima ruum ühes piima laudadega sisse seatud, kuhu igapäew kolm korda piima saab wastu wõetud, nimelt: hommiku kell 4-5, lõuna kell 12-1 ja õhtu kell 8-9.

21sest Maist kuni 21se Juulini wõetakse õhtul kell 9-10 piima wastu; muudel aasta aegadel aga ikka ülemal nimetatud endistel terminidel.

3. Kes aga seatud tunni ajal piima ei too, selle piima ei saa seekord enam wastu wõetud. Kui aga piima mees kokku leppimise teel peaks seda piima ometi wastu wõtma, siis maksab piima andja (10 kop.) kümme kop.keldri kuludeks.

4. Iga peremees peab päewa mitte wähem kui (10 toopi) kümme topi, aga ka mitte rohkem kui (50 toopi) wiiskümmend toopi keldrisse saatma. Uustalo koha omanik Hans Sepper aga mitte wähem kui (20) kakskümmend toopi ja mitte rohkem kui (100) sada toopi piima päewas.

5. Kes wähem kui (10) kümme toopi piima päewas toob, maksab iga puuduwa toobi pealt (1) üks kop. piima mehe heaks. Kes aga rohkem kui (50) wiiskümmend toopi päewas tahab tuua, siis kui keldrisse alla kolmsada (300) toopi päewas piima tuuakse, see maksab iga toobi pealt mis rohkem on (1 kop.) üks kop. keldri kuludeks. Niisama wõiwad ka muud inimesed piima tuua, siis kui keldris ruumi on, aga maksawad iga toobi pealt (1 kop.) üks kop. keldri kuludeks.

6. Kõik sisse toodaw piim peab wärske ja ilma solkimata olema. Kes aga solgitud piima toob, selle käest saab ta piim ilma hinnata ära wõetud ja peale selle maksab ta weel (1 rbl.) üks rbl. trahwi keldri kuludeks.

7. Et aga oleks olema üks, kes keldrisse toodud piima linna weaks, selle tarwis kauplewad ülemal nimetud permehed enestele piimamehe.

8. Kui keegi neist ülemal nimetatud peremeestest peaks ilma oma tahtmata oma talu kohast lahti saama, siis peawad teised peremehed temale ta keldri ehituse kulu wälja maksma.

9. Annab aga keegi oma tahtmise järele oma talu koha käest ära, see ei wõi midagi ehituse kulusid osanikude ühisuse käest pärida, waid aga oma järel tulija peremehe käest kellel oma ehituse õigused wõib jätta.

10. Ülemal nimetatud piima ühisuse peremehed nimetawad eneste hulgast ühe enestele asjatoimetajaks, kes kõik seda tallitust juhatab ja korraldab. Kõigi suuremate toimetuste ehk muudatuste juurde läheb aga kõige osaliste arwamist tarwis.

11. Kõigil piima tallituse osalistel on iga tahes õigus ja woli ehituse ja muude kulude ja tulude rehnungid järel waadata.

12. Kes aga ilma asjata tüli tõstab, maksab (1 rbl.) üks rubla trahwi keldri kuludeks.

13. Kes nende eel nimetud kokku leppimiste wastu eksib ja siis oma kohalist trahwi mis eespool tähendud punktis tema süü pärast tema peale määrawad - mitte ära ei taha maksta, see kautab oma keldri pruukimise õiguse senni kauaks ära, kui ta nimetud trahwi on ära maksnud ja oma kohused auusaste täitnud.

14. Iga siin nimetud osanik peab siin ülemal nimetatud punktid ja tingimised täieste täitma.

See leping sai pärast akti raamatusse kirjutamist siin ülemal nimetud lepingu osalistele: Uusalo Hans Sepper Jagu pojale, Laasi Jaan Rass Mihkli pojale, Ewardi Mihkel Kinksep Hansu pojale, Trangi Kristjan Uus Kristjani pojale ja Kiwita Jüri Uus Hansu pojale, kes kõik kohtule tuntud, ette loetud, mida oma allkirjadega tunnistawad ja kinnitawad.

H. Sepper (allkiri) J. Rass (allkiri) M. Kingsepp (allkiri) K. Uus (allkiri) J. Uus (allkiri)

Kohus: 

Eesistnik: M. Korbmann (allkiri)

Kohtuliikmed: H. Leukmann (allkiri) Hans Gant (allkiri) 

Kirjutaja U. Ritwell (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS