Karl Poks ja Johann Kõllamõts, Wastsest Kuustest, Lootwina Karjamoisa polilde rentnikkud, andsiwa rentniku Tannebergi wasta omma kaibusse siin 24. Januaril c. sisse ja ja tänna kutsumisse päle ette tulliwa, nimmelt:
1. Karl Poks kaibas, et kui nemma Johan Kõllamõtsaga Jürripäiw 1867 Lootwina kohha wanna rentniku Gustav Tannebergi käest wasta wõtnu, piddanu Tanneberg temmale 300 wakka Inwentariumi Kartohwlit käest ärrä andma, selle assemele andnu ta 3 kuhja mis nurmen seni olnu a' 100 wakka eest, 1 kuhhi wõtnu ta sis wasta ja tulnu mõõtmissega wälja ennege 95 wakka 100 wakka assemel, töist kahte kuhja ei olnu neil rumi sis kohhegi mõeta, selleperrast teinud nemma se lepping, et kui neide 3 kuhja päält a' 5 wakka, ülle kige 15 wakka pudus tulleb, sis ta jäda rahhul, ent kui Mai kuul kartohwlit mahha pantu, mõõtnu ta ka ne 2 töise kuhja ümbre, ilma Tannebergita, agga omme meeste Dawid Rebbase ja Peter Lari man ollemissen, tulnu 35 wakka pudus, ülle 3 kuhja ülle kige 40 w. pudus, sedda palluda ta Tannebergi käest ärrä nõuda, selleperrast et Tanneberg ei selletanu sedda Wastsen Kuusten ärra, ja
2. Johan Kõllamõts kaibas, et selle kohha wanna rentnik Tanneberg piddanu temmale jälle selsammal ajal Inwentari kartohwlit 100 wakka andma, andnu selle assemele 1 kuhhi kellest ta ennege ümbre mõõtmisse man sanu 67 wakka ja 33 wakka tulnu pudus, temma sullase Johan Mäeots ja Endrik Treial woida sedda tunnistada, ent 2, jätnu selle kohha wanna rentnik Tanneberg, senna 4 walla ma rukki teggemada ja 6 wakka alla söti kündmada. Ta nõuab selle 1. nink 2. punkti kaibusse päle wõlglasse käest tassomist.
Kutsuti ette: Kaewataw Tanneberg, kes wastutab: 1, et temmal, Tannebergil, olnu se Lootwina koht Jürripäiwa aiga wasta woetu, nink andnu ka Jürripäiwa aiga jälle Wastse-Kuuste moisawallitsusse assemikule se koht käest ärrä, kige neide 4 kuhja kartohwliga, kellest 3 wõtnu 1. kaebaja Karl Poks ommale nink 2. kaebaja J. Kõllamõts. Ta, Tanneberg, saatnu neid omma sullase Jaan Suitso käest ärrä andma, nemma mõõtnu ennege 1 kuhhi ärrä, ent töiset jätnu nurme päle mõõtmada kunni mahhapannekini, nüüd 2. aasta eest weel nakkata nemma puduwit kartolit nõudma. Ka olla jo 1. kaebaja kaddonu essa Johan Poksi Waste-Kuuste koggokonna kohto man to körd tunnistanu, et nemma neide kartohwlidega rahhul olla, ja 2, wastutab Tanneberg, et se 4 wakka alla teggemada rukki olnu mõts ma, seperrast mitte kontraktin ent 6 wakka södi kündmada jätminne ei olla sukkugi õige. Ta nõuda, kui kaebajad kaotawa, omma igga päiwa wiitmisse eest selle kohtoga 30 rubla.
1. Kaebaja tunnistaja Dawid Rebbane ja Peter Laar Wastsest-Kuustest tunnistawa, et se õige olla, et Tannebergil Karl Poksile 40 wakka kartohwlit pudus, nemma olnu möötmisse man,
2. Kaebaja tunnistaja Johan Mäeots ja Endrik Treial, Wastsest Kuustest, tunnistawa, et nemma olnu selle 1 kuhja mõõtmisse ja tulnu Tannebergil Johann Kõllamotsale 33 wakka kartohwlit pudus.
Kaewatawa tunnistaja Jaan Suits, Mäksalt, tunnistab, et temma andnu 1 kuhhi käest, tulnu 5 w. pudus, töisi ei woetu wasta, et ei olnu kohhegi panda.
Moisteti: Et kaebajal, Karl Poksil, ja Johann Kõllamõtsal, et se assi jo ni ilda, et nemma wanna rentnikko Tannebergit ei olle kartoli mõõtmisse manno kutsnu ja et se 4 wakka ma nõutu puduwa rukki külwi ja 6 wakkama södi kündminne, kaewatawa kui wanna rentniku Tannebergi käest, Wastse Kuuste moisa wallitsusse assi, ni kui ka õigusse perrast se puduwa kartohwli nõudminne selle assi peas ollema - on neil omma kaibussega rahhule jäda.
Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutedus ja kaibajile õppusse kirri surembahe kohtohe minna, wälja antus, et nemma ei olnu rahhul.
(d. 7. Febr. 1869. prot. antud)
Kohtomees Dawid Peterson XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
Karl Poks ja Johann Kõllamõts, Wastsest Kuustest, Lootwina Karjamoisa polilde rentnikkud, andsiwa rentniku Tannebergi wasta omma kaibusse siin 24. Januaril c. sisse ja ja tänna kutsumisse päle ette tulliwa, nimmelt:
1. Karl Poks kaibas, et kui nemma Johan Kõllamõtsaga Jürripäiw 1867 Lootwina kohha wanna rentniku Gustav Tannebergi käest wasta wõtnu, piddanu Tanneberg temmale 300 wakka Inwentariumi Kartohwlit käest ärrä andma, selle assemele andnu ta 3 kuhja mis nurmen seni olnu a' 100 wakka eest, 1 kuhhi wõtnu ta sis wasta ja tulnu mõõtmissega wälja ennege 95 wakka 100 wakka assemel, töist kahte kuhja ei olnu neil rumi sis kohhegi mõeta, selleperrast teinud nemma se lepping, et kui neide 3 kuhja päält a' 5 wakka, ülle kige 15 wakka pudus tulleb, sis ta jäda rahhul, ent kui Mai kuul kartohwlit mahha pantu, mõõtnu ta ka ne 2 töise kuhja ümbre, ilma Tannebergita, agga omme meeste Dawid Rebbase ja Peter Lari man ollemissen, tulnu 35 wakka pudus, ülle 3 kuhja ülle kige 40 w. pudus, sedda palluda ta Tannebergi käest ärrä nõuda, selleperrast et Tanneberg ei selletanu sedda Wastsen Kuusten ärra, ja
2. Johan Kõllamõts kaibas, et selle kohha wanna rentnik Tanneberg piddanu temmale jälle selsammal ajal Inwentari kartohwlit 100 wakka andma, andnu selle assemele 1 kuhhi kellest ta ennege ümbre mõõtmisse man sanu 67 wakka ja 33 wakka tulnu pudus, temma sullase Johan Mäeots ja Endrik Treial woida sedda tunnistada, ent 2, jätnu selle kohha wanna rentnik Tanneberg, senna 4 walla ma rukki teggemada ja 6 wakka alla söti kündmada. Ta nõuab selle 1. nink 2. punkti kaibusse päle wõlglasse käest tassomist.
Kutsuti ette: Kaewataw Tanneberg, kes wastutab: 1, et temmal, Tannebergil, olnu se Lootwina koht Jürripäiwa aiga wasta woetu, nink andnu ka Jürripäiwa aiga jälle Wastse-Kuuste moisawallitsusse assemikule se koht käest ärrä, kige neide 4 kuhja kartohwliga, kellest 3 wõtnu 1. kaebaja Karl Poks ommale nink 2. kaebaja J. Kõllamõts. Ta, Tanneberg, saatnu neid omma sullase Jaan Suitso käest ärrä andma, nemma mõõtnu ennege 1 kuhhi ärrä, ent töiset jätnu nurme päle mõõtmada kunni mahhapannekini, nüüd 2. aasta eest weel nakkata nemma puduwit kartolit nõudma. Ka olla jo 1. kaebaja kaddonu essa Johan Poksi Waste-Kuuste koggokonna kohto man to körd tunnistanu, et nemma neide kartohwlidega rahhul olla, ja 2, wastutab Tanneberg, et se 4 wakka alla teggemada rukki olnu mõts ma, seperrast mitte kontraktin ent 6 wakka södi kündmada jätminne ei olla sukkugi õige. Ta nõuda, kui kaebajad kaotawa, omma igga päiwa wiitmisse eest selle kohtoga 30 rubla.
1. Kaebaja tunnistaja Dawid Rebbane ja Peter Laar Wastsest-Kuustest tunnistawa, et se õige olla, et Tannebergil Karl Poksile 40 wakka kartohwlit pudus, nemma olnu möötmisse man,
2. Kaebaja tunnistaja Johan Mäeots ja Endrik Treial, Wastsest Kuustest, tunnistawa, et nemma olnu selle 1 kuhja mõõtmisse ja tulnu Tannebergil Johann Kõllamotsale 33 wakka kartohwlit pudus.
Kaewatawa tunnistaja Jaan Suits, Mäksalt, tunnistab, et temma andnu 1 kuhhi käest, tulnu 5 w. pudus, töisi ei woetu wasta, et ei olnu kohhegi panda.
Moisteti: Et kaebajal, Karl Poksil, ja Johann Kõllamõtsal, et se assi jo ni ilda, et nemma wanna rentnikko Tannebergit ei olle kartoli mõõtmisse manno kutsnu ja et se 4 wakka ma nõutu puduwa rukki külwi ja 6 wakkama södi kündminne, kaewatawa kui wanna rentniku Tannebergi käest, Wastse Kuuste moisa wallitsusse assi, ni kui ka õigusse perrast se puduwa kartohwli nõudminne selle assi peas ollema - on neil omma kaibussega rahhule jäda.
Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutedus ja kaibajile õppusse kirri surembahe kohtohe minna, wälja antus, et nemma ei olnu rahhul.
(d. 7. Febr. 1869. prot. antud)
Kohtomees Dawid Peterson XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
