Wata protokoll N 82 aastal 1874.
Astus ette Kautjallast Jaak Sepper Kessa peremees, ja nõudis kohto otsust nende aggode ülle mis Männiko perremees Jürri Kriwel on temma krundi pealt raiunud.
Kohtu polest sai Kautjalla Tallitaja Kristjan Tapp käest järrel kulatud, mis otsust Rae saksad on käskinud tehha nende aegade ülle.
Selle peale tunnistas Tallitaja Kristjan Tapp nenda: et Kloi herra on temmale öölnud, nenda: et need essimessed aod peawad jäma Männiku Jürrile, ja need teised aod peawad sama Kolimaia kütti tarwis prugitud, ja andis (Kinarti) Kiehnarti herra polest ühhe tunnistusse kirja, nenda kirjotud: Et need aod mis Manniko perremees wasta kesk kessa jaggo pealt on raiunud, wõib wald Koli ahjo küttiks prukida.
Se Kiehnerti herra kirri on kirjotud nende aggode pärrast 1sel Decembris 1874 aastal.
Kohhus moistis siis selle ülle nenda kui austud Rae herrad on sedda Kautjalla Tallitajale ette pannud, et need teised aod mis pärrast on raiotud, Jaak Sepper tunnistust möda 300 kubbo peawad sama koli maia kütti tarwis totud, ja trahwi peab Männiku Jürri Kriwel maksma 2 (kaks) rubla öbbetad Kautjalla walla laeka, selle pärrast, et temma kessa krundi pealt läks aggo raioma. Ja aod peawad sama totud kolimaia jure 12mal Webruaris, ja trahwi rahha peab sama kahhe näddala pärrast wälja makstud kohto laua peale.
Kohtu wannem: Mart Preismann XXX
Kohtu käemehhed Hans Landt XXX Jakob Kaew XXX Hans Kongo XXX
Kirjotaja eest: H. Siimberg (allkiri)
/assi on löppetud./
Wata protokoll N 82 aastal 1874.
Astus ette Kautjallast Jaak Sepper Kessa peremees, ja nõudis kohto otsust nende aggode ülle mis Männiko perremees Jürri Kriwel on temma krundi pealt raiunud.
Kohtu polest sai Kautjalla Tallitaja Kristjan Tapp käest järrel kulatud, mis otsust Rae saksad on käskinud tehha nende aegade ülle.
Selle peale tunnistas Tallitaja Kristjan Tapp nenda: et Kloi herra on temmale öölnud, nenda: et need essimessed aod peawad jäma Männiku Jürrile, ja need teised aod peawad sama Kolimaia kütti tarwis prugitud, ja andis (Kinarti) Kiehnarti herra polest ühhe tunnistusse kirja, nenda kirjotud: Et need aod mis Manniko perremees wasta kesk kessa jaggo pealt on raiunud, wõib wald Koli ahjo küttiks prukida.
Se Kiehnerti herra kirri on kirjotud nende aggode pärrast 1sel Decembris 1874 aastal.
Kohhus moistis siis selle ülle nenda kui austud Rae herrad on sedda Kautjalla Tallitajale ette pannud, et need teised aod mis pärrast on raiotud, Jaak Sepper tunnistust möda 300 kubbo peawad sama koli maia kütti tarwis totud, ja trahwi peab Männiku Jürri Kriwel maksma 2 (kaks) rubla öbbetad Kautjalla walla laeka, selle pärrast, et temma kessa krundi pealt läks aggo raioma. Ja aod peawad sama totud kolimaia jure 12mal Webruaris, ja trahwi rahha peab sama kahhe näddala pärrast wälja makstud kohto laua peale.
Kohtu wannem: Mart Preismann XXX
Kohtu käemehhed Hans Landt XXX Jakob Kaew XXX Hans Kongo XXX
Kirjotaja eest: H. Siimberg (allkiri)
/assi on löppetud./
