Fr. Thal kaibas et temmal warrastud minnewa süggisel, arwata aasta eest 1 wastne wankre põll Mäksamoisa õue päält õhtul pimmedal ärrä, mis temmal (kige wahhämb) ennamb 10 rubla masnu, ent kohtomehhed arwasit ka et nisuggune põll - 15 rubla masma tulla, nüüd olla al nimmetud tunnistajide läbbi wälja tulnu, et soldat Märt Noppi süggise aasta perrast nisuggune põll Tartuhe winu sapa seerdest painutada, säält taggasi tonu nink sapist ärrä teinud. Ta nõuab omma warrastud põlle tassomist süidlasse käest, nink sellele warga trahw moista.
1. Tunnistaja Kikkerper ütleb, et ta näinud kui Märt Noppi neid sapit teinud, 2 nöbi mulgude päle olnu lap pantu, muust ta ei ütle nüüd ennamb teedwad, ent muile olle ta ennamb teednu kõnnelda
2. Tunnistaja Triin Zäer tunnistab, et kaewataw Märt Noppi sõssar An Sikka, Petre naine, temmale kõnnelnu nink kutsnu tedda kaema, et temma wend Märt Noppi pä wäärt kurja tehha, nüüd jälle warrastanu ta 1 wankre põll nink tehha sapist ja se woodre teinud ta padja ridest, sis ta läinud kaema nink näinud, et ühhe sapa sere sissen olnu auk /:arwata wankre põlle nöbi auk:/ Märt Noppi üttelnu et saksa sapa nenda peawa ollema.
An Sikka salgab, et ta ei olla sedda kõnnelnu etc. ent Triin Zäer tõendab sedda su sisse nink lubbab selle ülle wandu.
3. Tunnistaja An Akkerta kes sest asjast selgeste ka teda, tunnistab, et temma läinud süggise aasta perrast, 1. Nowembril 1867, Märt Noppiga jalla Tarto linna ladele, nink olnu Märt Noppil jo kottust minnen üks rättiga ümbre mässitu trull kaenlan, temma ei teednu mis se olli, kunni Tarto Jama kõrtsin, kon nemma sisse läinud, pandnu Märt Noppi se trull käest laua päle, sis ta kaenu et üts nahk olnu. Säält läinud nemma temma wenna Jakob Akkerta pole linnan korteri, ja perrast pakkunu ühte poti Märt Noppi sedda nahka, mis 1 wankre põll olnu, sapa seerdest painutada, ent kaupmees ei olla wõtnud etc. Temma wend Jakob Akkertaja näinud sedda ka.
Kaewataw Märt Noppi salgas, et temma ei olla linna nahka winu kui temma An Akkertajaga ühhen läinud, ei käunu ka Jama kõrtsin sissen etc. ent wimate kui tunnistaja tõendas, sis ta ütles, et ta sis linnan se nahk ostnu, se olnu 1 seppa põll, mulgu olnu sissen pallanu.
4. Tunnistaja Jakob Akkert kes nüüd Mäksal ellab, tõendas selle päle, et se ei olnu mitte seppa - enge jo weidi kannetu wankri põll, kedda temma ei woinu mitte tol körral linnan osta sada, kunna nemma, Märt Noppi ja An Akkerta hommungult enne walget temma Jakob Akkerta pole linna jõudnu, nink olnu se nahk põll ütten. Päiwa ajal pakkunu ta sedda Parksep Arenddtile poti seerdest painutada, ent se ei olla wõtnu.
Kunna se läbbi selge tunnistus et Märt Noppi süidlanne, sis
moisteti: Et süidlasse Märt Noppil selle warrastud põlle eest kedda temma sapist teinud ommanikule 10 rubla, ja päle selle 5 rubla ni kui trahwi assemele massa, kellega kaebaja ka tehha woib mis arwab, et temmal särane kahjo mis arwata kunni 15 rubla wäärt.
Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutud, süidlasse Märt Noppile õppusse kirri wälja antud suremba kohtohe minna, kaebaja lubbab ennegi sis sellega rahhule jäda - kui ta se 15 rubla kohhe wälja massetud saab, ent kui kaewataw Märt Noppi suremba kohtohe minna tahhab, sis lubbab ta kiik selle man sündinu muido kullo ja warga täis trahw nõuda etc. /ka kui tarwis weel tunnistajis jure wõtta: Karl Ürril, Tõnnis Kangor ja Marri Kangor:/
/:Nimmed allan seiswad:/
Süidlanne Märt Noppi nõudis siin weel 14. Märzil c. sedda protkolli wälja, ent 7. Märzil c. kui protokolli pakkuti ei wõtnu temma - selle wabbandussest ütleb temma 11. Marzil c. Kirjotaja man Kaagweren otsiman käunu olla, ent se ei olnu koddo. Kirjotaja ütleb kül henda kottun olla olnu. Sedda kuulsit Kohtom. Johann Werrew ja Jaan Reinold.
/:?? 16. Dec. 1869 ?? Und ??:/
/:?? 31. Dec. 1869 ????:/
Fr. Thal kaibas et temmal warrastud minnewa süggisel, arwata aasta eest 1 wastne wankre põll Mäksamoisa õue päält õhtul pimmedal ärrä, mis temmal (kige wahhämb) ennamb 10 rubla masnu, ent kohtomehhed arwasit ka et nisuggune põll - 15 rubla masma tulla, nüüd olla al nimmetud tunnistajide läbbi wälja tulnu, et soldat Märt Noppi süggise aasta perrast nisuggune põll Tartuhe winu sapa seerdest painutada, säält taggasi tonu nink sapist ärrä teinud. Ta nõuab omma warrastud põlle tassomist süidlasse käest, nink sellele warga trahw moista.
1. Tunnistaja Kikkerper ütleb, et ta näinud kui Märt Noppi neid sapit teinud, 2 nöbi mulgude päle olnu lap pantu, muust ta ei ütle nüüd ennamb teedwad, ent muile olle ta ennamb teednu kõnnelda
2. Tunnistaja Triin Zäer tunnistab, et kaewataw Märt Noppi sõssar An Sikka, Petre naine, temmale kõnnelnu nink kutsnu tedda kaema, et temma wend Märt Noppi pä wäärt kurja tehha, nüüd jälle warrastanu ta 1 wankre põll nink tehha sapist ja se woodre teinud ta padja ridest, sis ta läinud kaema nink näinud, et ühhe sapa sere sissen olnu auk /:arwata wankre põlle nöbi auk:/ Märt Noppi üttelnu et saksa sapa nenda peawa ollema.
An Sikka salgab, et ta ei olla sedda kõnnelnu etc. ent Triin Zäer tõendab sedda su sisse nink lubbab selle ülle wandu.
3. Tunnistaja An Akkerta kes sest asjast selgeste ka teda, tunnistab, et temma läinud süggise aasta perrast, 1. Nowembril 1867, Märt Noppiga jalla Tarto linna ladele, nink olnu Märt Noppil jo kottust minnen üks rättiga ümbre mässitu trull kaenlan, temma ei teednu mis se olli, kunni Tarto Jama kõrtsin, kon nemma sisse läinud, pandnu Märt Noppi se trull käest laua päle, sis ta kaenu et üts nahk olnu. Säält läinud nemma temma wenna Jakob Akkerta pole linnan korteri, ja perrast pakkunu ühte poti Märt Noppi sedda nahka, mis 1 wankre põll olnu, sapa seerdest painutada, ent kaupmees ei olla wõtnud etc. Temma wend Jakob Akkertaja näinud sedda ka.
Kaewataw Märt Noppi salgas, et temma ei olla linna nahka winu kui temma An Akkertajaga ühhen läinud, ei käunu ka Jama kõrtsin sissen etc. ent wimate kui tunnistaja tõendas, sis ta ütles, et ta sis linnan se nahk ostnu, se olnu 1 seppa põll, mulgu olnu sissen pallanu.
4. Tunnistaja Jakob Akkert kes nüüd Mäksal ellab, tõendas selle päle, et se ei olnu mitte seppa - enge jo weidi kannetu wankri põll, kedda temma ei woinu mitte tol körral linnan osta sada, kunna nemma, Märt Noppi ja An Akkerta hommungult enne walget temma Jakob Akkerta pole linna jõudnu, nink olnu se nahk põll ütten. Päiwa ajal pakkunu ta sedda Parksep Arenddtile poti seerdest painutada, ent se ei olla wõtnu.
Kunna se läbbi selge tunnistus et Märt Noppi süidlanne, sis
moisteti: Et süidlasse Märt Noppil selle warrastud põlle eest kedda temma sapist teinud ommanikule 10 rubla, ja päle selle 5 rubla ni kui trahwi assemele massa, kellega kaebaja ka tehha woib mis arwab, et temmal särane kahjo mis arwata kunni 15 rubla wäärt.
Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutud, süidlasse Märt Noppile õppusse kirri wälja antud suremba kohtohe minna, kaebaja lubbab ennegi sis sellega rahhule jäda - kui ta se 15 rubla kohhe wälja massetud saab, ent kui kaewataw Märt Noppi suremba kohtohe minna tahhab, sis lubbab ta kiik selle man sündinu muido kullo ja warga täis trahw nõuda etc. /ka kui tarwis weel tunnistajis jure wõtta: Karl Ürril, Tõnnis Kangor ja Marri Kangor:/
/:Nimmed allan seiswad:/
Süidlanne Märt Noppi nõudis siin weel 14. Märzil c. sedda protkolli wälja, ent 7. Märzil c. kui protokolli pakkuti ei wõtnu temma - selle wabbandussest ütleb temma 11. Marzil c. Kirjotaja man Kaagweren otsiman käunu olla, ent se ei olnu koddo. Kirjotaja ütleb kül henda kottun olla olnu. Sedda kuulsit Kohtom. Johann Werrew ja Jaan Reinold.
/:?? 16. Dec. 1869 ?? Und ??:/
/:?? 31. Dec. 1869 ????:/
