PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1868-1875, 1882-1887)

LeidandmedEAA.3300.1.20
Kaader
185
186
Daatum14.03.1869
Protokolli number59
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Werrew Peakohtumees
Jaan Reinold Kohtumees
Jürri Konnimus Kohtumees
Jaan Libbesi Kohtumees
Dawid Peterson Kohtumees

Karjamoisa rentnik Andres Ütt tulli ette n. kaibas selle ülle, et temmal 16. 17. Webruari päle ösel sisse murdmisse läbbi warrastud:

13 leisikat linno a' 360 K. 46 R 80 Kop. wäärt
5 naela suggitud linno a' 30 C. 1 R 50 Kop. wäärt
2/3 w. linnaseemnit 3 R 50 Kop. wäärt
1/2 w. ernit 2 R wäärt
1/2 w tatriku 2 R wäärt
1 tappetut sigga 12 leisikat a' 5 12 R wäärt
3 hammet a' 1 3 R wäärt
1 kassuk kattetad 10 R wäärt
1 särk 1 R wäärt
1 pegel 1 R wäärt
1 wask wina pump, kaal 60 naela a' 60 C. 36 R wäärt
1 kois 40 naela a' 12 C. 4 R 80 Kop. wäärt
Summa 123 R 60 Kop. eest

ja arwab, et ne 2 temma polamehhe sullast Karl Kikkerper ja Peter Kollina sedda teinud olles ja tallo perremees Jaan Wiksi wargusse wasta wõtja, kunna ne essimetse temmale minnewa süggisel moisa rehhe wargusse üllesandmisse perrast sedda tehha ähwardanu, mis ka kohtomees Jaan Reinold kuulnu olles, ka olla neide wargide jäljed senna tallo pole läinud, ja päle selle olla moisa monamees lühhidelt ülles andnu, et se wargus olla ühhen omma jõen seiswan lodjan seisnu, mis temma muide käest teda sanu, sääl lodjan ei olla nüüd kül muud kui mõnned jäljet ja weidi linno leida olnu, ka olla temmale se tallo perremees Allika Johan lühhidalt ülles andnu, et ta olla ka süggisel sedda ähwardust kuulnu, ja et üts arwatud süidlanne Peter Kollina lasknu temma läbbi omma wenna Märt Kollinale üttelda, et temma ei peas küssimisse päle sest sündinust middagi wälja lautama. Ta pallub sedda asja ette wõtta.

Ette kutsutud:

1) Ne kaewatawa Peter KollinaKarl Kikkerper ja Jaan (RassinaWiksi wabbandasit henda, et nemma ilm süita.

2) Jaan Wiksi polemamees Peter Rassina, ütleb küssimisse päle, et temma naine Leno läinud 16 ja 17 Webr. ösel wälja koera haukumisse päle, ja arwanu ni kui Jaan Wiksit wärrete pääl näggewat - muud ta sest wargusest ei tea. Ka temma naine Leno Rassina tunnistab sedda samma, selle jure lissamissega, et ka Jaan Wiksi hobbene olla õuen lahti kõndinu, selgeste ta ei teedwad, kas ta Jaan Wiksit ehk omma popsi poisi Märt Kollina, süidlasses arwatu Peter Kollina wenda, wäljan näinud.

3) Kaddri Kalla wastutab küssimisse päle, et Leno Rassina temmale to körd ka sest wargusest ja neist jäljedest lodja man kõnnelnu - muud ta ei teda.

4) Johan Michelson tunnistab: temma olla ka to körd sääl tallon ö majan olnu, õhtul pulmast tullen olla süidlases arwata Jaan Wiksi omma hobbene lahti wõtnu, n. riista tarre tulnu, ösel olla ta, Johan Michelson, ülles wirgunu n. wälja läinud, kos temma sis Jaan Wiksit joobnu leidnu olla ja hobbene olla lahti ümbre kõndinu.

5) Allika Johan salgab et temma ähwardamissest middagi ei teda, ent Kohtom. Jaan Reinold tõendab.

6) Karl Kärik arwab Kaddri Kalla käest kuulnu olla, et se wargus lodjan olnu.

Moisteti: Et kaebaja omma kaibussega, kunna se wargusse hind ülle koggokonna kohto moistmisse lähhab, tunnistajide wannutamisse tarbis Keiserl. Tartu ma kohto mannu minna on, ehk kui ta arwab tunnistusse puduse perrast, et ta middagi ei sa, temmal rahhule jäda on.

Se otsus sai neile sädust möda kulutud.

Pä kohtomees: Johann Werrew XXX

Kohtomees Jaan Reinold XXX

Kohtomees Jürri Konnimus XXX

Jaan Libbesi XXX ja Dawid Peterson XXX

F. Thal <allkiri>, kirjotaja.

Karjamoisa rentnik Andres Ütt tulli ette n. kaibas selle ülle, et temmal 16. 17. Webruari päle ösel sisse murdmisse läbbi warrastud:

13 leisikat linno a' 360 K. 46 R 80 Kop. wäärt
5 naela suggitud linno a' 30 C. 1 R 50 Kop. wäärt
2/3 w. linnaseemnit 3 R 50 Kop. wäärt
1/2 w. ernit 2 R wäärt
1/2 w tatriku 2 R wäärt
1 tappetut sigga 12 leisikat a' 5 12 R wäärt
3 hammet a' 1 3 R wäärt
1 kassuk kattetad 10 R wäärt
1 särk 1 R wäärt
1 pegel 1 R wäärt
1 wask wina pump, kaal 60 naela a' 60 C. 36 R wäärt
1 kois 40 naela a' 12 C. 4 R 80 Kop. wäärt
Summa 123 R 60 Kop. eest

ja arwab, et ne 2 temma polamehhe sullast Karl Kikkerper ja Peter Kollina sedda teinud olles ja tallo perremees Jaan Wiksi wargusse wasta wõtja, kunna ne essimetse temmale minnewa süggisel moisa rehhe wargusse üllesandmisse perrast sedda tehha ähwardanu, mis ka kohtomees Jaan Reinold kuulnu olles, ka olla neide wargide jäljed senna tallo pole läinud, ja päle selle olla moisa monamees lühhidelt ülles andnu, et se wargus olla ühhen omma jõen seiswan lodjan seisnu, mis temma muide käest teda sanu, sääl lodjan ei olla nüüd kül muud kui mõnned jäljet ja weidi linno leida olnu, ka olla temmale se tallo perremees Allika Johan lühhidalt ülles andnu, et ta olla ka süggisel sedda ähwardust kuulnu, ja et üts arwatud süidlanne Peter Kollina lasknu temma läbbi omma wenna Märt Kollinale üttelda, et temma ei peas küssimisse päle sest sündinust middagi wälja lautama. Ta pallub sedda asja ette wõtta.

Ette kutsutud:

1) Ne kaewatawa Peter KollinaKarl Kikkerper ja Jaan (RassinaWiksi wabbandasit henda, et nemma ilm süita.

2) Jaan Wiksi polemamees Peter Rassina, ütleb küssimisse päle, et temma naine Leno läinud 16 ja 17 Webr. ösel wälja koera haukumisse päle, ja arwanu ni kui Jaan Wiksit wärrete pääl näggewat - muud ta sest wargusest ei tea. Ka temma naine Leno Rassina tunnistab sedda samma, selle jure lissamissega, et ka Jaan Wiksi hobbene olla õuen lahti kõndinu, selgeste ta ei teedwad, kas ta Jaan Wiksit ehk omma popsi poisi Märt Kollina, süidlasses arwatu Peter Kollina wenda, wäljan näinud.

3) Kaddri Kalla wastutab küssimisse päle, et Leno Rassina temmale to körd ka sest wargusest ja neist jäljedest lodja man kõnnelnu - muud ta ei teda.

4) Johan Michelson tunnistab: temma olla ka to körd sääl tallon ö majan olnu, õhtul pulmast tullen olla süidlases arwata Jaan Wiksi omma hobbene lahti wõtnu, n. riista tarre tulnu, ösel olla ta, Johan Michelson, ülles wirgunu n. wälja läinud, kos temma sis Jaan Wiksit joobnu leidnu olla ja hobbene olla lahti ümbre kõndinu.

5) Allika Johan salgab et temma ähwardamissest middagi ei teda, ent Kohtom. Jaan Reinold tõendab.

6) Karl Kärik arwab Kaddri Kalla käest kuulnu olla, et se wargus lodjan olnu.

Moisteti: Et kaebaja omma kaibussega, kunna se wargusse hind ülle koggokonna kohto moistmisse lähhab, tunnistajide wannutamisse tarbis Keiserl. Tartu ma kohto mannu minna on, ehk kui ta arwab tunnistusse puduse perrast, et ta middagi ei sa, temmal rahhule jäda on.

Se otsus sai neile sädust möda kulutud.

Pä kohtomees: Johann Werrew XXX

Kohtomees Jaan Reinold XXX

Kohtomees Jürri Konnimus XXX

Jaan Libbesi XXX ja Dawid Peterson XXX

F. Thal <allkiri>, kirjotaja.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS