Jürri Roiland Haslawalt kaibas, et tona pä kolin Mäksa koolmeistri Peter Ilwes tedda peksnu, selle eest et ta õhtul töise poisiga madelnu. Ta nõuab 50 rubl. wallu rahha.
Peter Ilwes wabbandas et nemma maadlemisse päält tulnu temmale takkast selga, kui temma laua wasta henda olnu toetanu, lönu temma pä hirmsast lauda wasta ärrä, sis ta sipsanu 6-7 kummalegi witsa ehk weike keppiga, pälegi olnu neil jo leppitu 250 Kop. kässi lahti woetu nink selle päle 2 puddelit õllut jodu. Rahha ei olnu temmal to körd ütten, töine körd kaibaja ennamb ei olla wõtnu.
1. Tunnistaja Sarrakusse koolmeistri Johan Mudso ütleb et ta peksmist ei olla näinud, aja perra arwab ta, et ta ehk 10 lögini olla lönu
2. Tunnistaja Jaan Ollesk Wastsest Kuustest Kinistest ka koli pois tunnistab näinud olla kui koolmeistri peksnu, maan kunni 4 körd, sis karganu töine pois ärrä jänu Jürri üksi kätte, kui paljo ta lönu, ei luggenu ta. Ta wõtnu kül leppimissel käe lahti.
3. Gusta Arik, Kurristalt, töine maadelja, ütleb et ta sanu korda 4, sis karganu ta ärrä ja jänu Jürri Roiland kätte.
4. Karl Mutso käe lahti wõtja, Kurristalt, tunnistab et mõnnikörd kül lödu, ta ei luggenu ka. 250 K. päle Jürri Roiland Sare kõrtsin kül leppinu, ja õllut jonu ligest, Jürri ostnu 2 n. koolm. 1 puddel etc.
Kaewataw Peter Ilwes ütleb ni kui temma ei leppi, sis ta nõuda pä ja külle lögi eest ja päle selle weel koerastiku eest etc. a' 5 = 10 rubla.
Moisteti: 1) Et kui nemma essi ei leppi ja kaebaja kunni 7 lögini sanu, arwata a' 50 C = 350 C. on kaewatawa Peter Ilwesel kaebajale massa, selle eest et temma aigsambast ei keelnu;
2) Et kaebaja Peter Ilwesele pä lömisse eest wasta lauda etc 5 rub. ja selle eest et ta koolmeistri silma al särast koerastiku teggi 1 rubla sija waeste ladikuhe massa on.
Se otsus sai kohto käujile kulutud - selle aja sissen leppisit henda wahhel ärrä, koolmeistri Peter Ilwes maksis kaebajale 3 rubla wälja wallu rahha, ja jäiwa mollemba sellega rahhule.
Jürri Roiland Haslawalt kaibas, et tona pä kolin Mäksa koolmeistri Peter Ilwes tedda peksnu, selle eest et ta õhtul töise poisiga madelnu. Ta nõuab 50 rubl. wallu rahha.
Peter Ilwes wabbandas et nemma maadlemisse päält tulnu temmale takkast selga, kui temma laua wasta henda olnu toetanu, lönu temma pä hirmsast lauda wasta ärrä, sis ta sipsanu 6-7 kummalegi witsa ehk weike keppiga, pälegi olnu neil jo leppitu 250 Kop. kässi lahti woetu nink selle päle 2 puddelit õllut jodu. Rahha ei olnu temmal to körd ütten, töine körd kaibaja ennamb ei olla wõtnu.
1. Tunnistaja Sarrakusse koolmeistri Johan Mudso ütleb et ta peksmist ei olla näinud, aja perra arwab ta, et ta ehk 10 lögini olla lönu
2. Tunnistaja Jaan Ollesk Wastsest Kuustest Kinistest ka koli pois tunnistab näinud olla kui koolmeistri peksnu, maan kunni 4 körd, sis karganu töine pois ärrä jänu Jürri üksi kätte, kui paljo ta lönu, ei luggenu ta. Ta wõtnu kül leppimissel käe lahti.
3. Gusta Arik, Kurristalt, töine maadelja, ütleb et ta sanu korda 4, sis karganu ta ärrä ja jänu Jürri Roiland kätte.
4. Karl Mutso käe lahti wõtja, Kurristalt, tunnistab et mõnnikörd kül lödu, ta ei luggenu ka. 250 K. päle Jürri Roiland Sare kõrtsin kül leppinu, ja õllut jonu ligest, Jürri ostnu 2 n. koolm. 1 puddel etc.
Kaewataw Peter Ilwes ütleb ni kui temma ei leppi, sis ta nõuda pä ja külle lögi eest ja päle selle weel koerastiku eest etc. a' 5 = 10 rubla.
Moisteti: 1) Et kui nemma essi ei leppi ja kaebaja kunni 7 lögini sanu, arwata a' 50 C = 350 C. on kaewatawa Peter Ilwesel kaebajale massa, selle eest et temma aigsambast ei keelnu;
2) Et kaebaja Peter Ilwesele pä lömisse eest wasta lauda etc 5 rub. ja selle eest et ta koolmeistri silma al särast koerastiku teggi 1 rubla sija waeste ladikuhe massa on.
Se otsus sai kohto käujile kulutud - selle aja sissen leppisit henda wahhel ärrä, koolmeistri Peter Ilwes maksis kaebajale 3 rubla wälja wallu rahha, ja jäiwa mollemba sellega rahhule.
