Moisawallitsus Th. Kussmanoff kaibas wastest, 1, et kolonitz Jürri Schwalbe tona moisa mõtsast 6 kõiwo warrastanu 7-8 tolli tüwwest jämme, mõtsawahhi Michel Freijbergi ülles andmisse perra. Ta nõuab selle wargusse eest 1 rubla tük trahwiga kokko.
2, kaebab et ta, Jürri Schwalbe ei olla omma maad täitsast ärrä teinud wilja alla ni kui töine kolonits Jaan Kuddo, ni kui leppitu, talwel 4 koormat heino warrastanu ja muido ühte puhko wargusse perrast temma wasta kaibus, ni et tedda ennamb ei woida kaugemb siin moisa ma pääl piddada nink nõuda, et ta saas se kewwadel ommast kohhast lahti tehtud.
Süidlanne Jürri Schwalbe salgab ad 1, et temma olla ommast mõtsast rega tonu ne kõiwo, mõtsawahhi sullane Karl Kulb käunu weel sis man kui ta raggonu, ad 2, et temmal olnu moisa kül warrastud heino 4 koormat talwel, käest wõtnu, nink sellega jo ärrä leppitu, nink maad olla kül wähhamb tehtu kui Jaan Kuddol, siski arwab ta, et ta kontrakti lõppeni täjeste se ma ärrä tees.
Mõtsawaht Michel Freijberg tõendab nink ütleb, et ta üts kolmapäiw warrastanu, neljapäiw hommungo leidnu ta ne kännut n. läinud jälge möda perra, mis rattastega widu, n. leidnu ne pu jo katski purrustud parsil ollewat, essite salganu temma weel, ent wimati tulnu temma naine kambrest, sis nakkanu nemma mollemba waega andis palluma - nüüd jälle salgawa.
Mõtsawahhi sullane Karl Kulb ütleb, et ta leidnu Jürri Schwalbed kül temma omma mõtsan kõiwo raggoman, weel päälegi põlwile, töisel päiwal päle selle kui mõtsawaht Michel Freijberg sest moisa mõtsa wargussest kõnnelnu.
Jaan Kuddo ütleb et ta näinud et tol ajal Jürri Schwalbe üts õhto pool 3-4 körd puid moisa mõtsast wankriga mitte rega koddo winu, ta ennege ei sanu arro missuggutse pu olnu, sedda woida ka temma poig Gusta Kuddo tunnistada.
Moisteti: 1) Et Jürri Schwalbe selle tunnistusse järrele süidi, kunna kül ei woinu kannut pudega ühte passitus sada et ne jo ärrä purrustud, on süidlassel neide 6 kõiwo eest moisale a' 1 Rbl. = 6 R. ühhe näddale sissen ärrä massa.
2) Et Jürri Schwalbel selle wargusse perrast mis tihti ette tulnu, mis temma kontrakt sedda kangest ärrä kelab nink ta sellega ni kui kontraktit murdnu, ka et temmal maad wähhamb tehtu, on temmal 23. Aprilil 1869 sest kohhast wälja minna.
Se otsus sai kohto käujile kulutud sädust möda, kaibajale õppusse kirri wälja antud surembahe kohtohe minna.
(Protok. antud 29. Märzil 1869)
Pä kohtomees: Johann Werrew XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Dawid Peterson XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
Moisawallitsus Th. Kussmanoff kaibas wastest, 1, et kolonitz Jürri Schwalbe tona moisa mõtsast 6 kõiwo warrastanu 7-8 tolli tüwwest jämme, mõtsawahhi Michel Freijbergi ülles andmisse perra. Ta nõuab selle wargusse eest 1 rubla tük trahwiga kokko.
2, kaebab et ta, Jürri Schwalbe ei olla omma maad täitsast ärrä teinud wilja alla ni kui töine kolonits Jaan Kuddo, ni kui leppitu, talwel 4 koormat heino warrastanu ja muido ühte puhko wargusse perrast temma wasta kaibus, ni et tedda ennamb ei woida kaugemb siin moisa ma pääl piddada nink nõuda, et ta saas se kewwadel ommast kohhast lahti tehtud.
Süidlanne Jürri Schwalbe salgab ad 1, et temma olla ommast mõtsast rega tonu ne kõiwo, mõtsawahhi sullane Karl Kulb käunu weel sis man kui ta raggonu, ad 2, et temmal olnu moisa kül warrastud heino 4 koormat talwel, käest wõtnu, nink sellega jo ärrä leppitu, nink maad olla kül wähhamb tehtu kui Jaan Kuddol, siski arwab ta, et ta kontrakti lõppeni täjeste se ma ärrä tees.
Mõtsawaht Michel Freijberg tõendab nink ütleb, et ta üts kolmapäiw warrastanu, neljapäiw hommungo leidnu ta ne kännut n. läinud jälge möda perra, mis rattastega widu, n. leidnu ne pu jo katski purrustud parsil ollewat, essite salganu temma weel, ent wimati tulnu temma naine kambrest, sis nakkanu nemma mollemba waega andis palluma - nüüd jälle salgawa.
Mõtsawahhi sullane Karl Kulb ütleb, et ta leidnu Jürri Schwalbed kül temma omma mõtsan kõiwo raggoman, weel päälegi põlwile, töisel päiwal päle selle kui mõtsawaht Michel Freijberg sest moisa mõtsa wargussest kõnnelnu.
Jaan Kuddo ütleb et ta näinud et tol ajal Jürri Schwalbe üts õhto pool 3-4 körd puid moisa mõtsast wankriga mitte rega koddo winu, ta ennege ei sanu arro missuggutse pu olnu, sedda woida ka temma poig Gusta Kuddo tunnistada.
Moisteti: 1) Et Jürri Schwalbe selle tunnistusse järrele süidi, kunna kül ei woinu kannut pudega ühte passitus sada et ne jo ärrä purrustud, on süidlassel neide 6 kõiwo eest moisale a' 1 Rbl. = 6 R. ühhe näddale sissen ärrä massa.
2) Et Jürri Schwalbel selle wargusse perrast mis tihti ette tulnu, mis temma kontrakt sedda kangest ärrä kelab nink ta sellega ni kui kontraktit murdnu, ka et temmal maad wähhamb tehtu, on temmal 23. Aprilil 1869 sest kohhast wälja minna.
Se otsus sai kohto käujile kulutud sädust möda, kaibajale õppusse kirri wälja antud surembahe kohtohe minna.
(Protok. antud 29. Märzil 1869)
Pä kohtomees: Johann Werrew XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Dawid Peterson XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
