Peter Mudso omma naisega, Kattrega, kaibas, et üts öö Marri Sotniku lehm temma ärrä pusknu, kedda töise hommungo ristluist haige löitud, ei sanu maast ülles tulla, nink piddanu sedda ärrä tappetud sama, pä kohtomehhe kässu päle. Ta arwab et Marri Sotniku lehm olla ösel löijast wallale pässenu nink olla sedda haiget temma lehmale teinud, kunna ka ne heina ärrä södut, mis temma, Peter Mudso naine Kattre õhtult lauta kõrwale kohha päle pandnu, ja Marri Sotnik essi olla hommungult een töisi lauda man käunu ja se lehm jälle löiga pandnu. Karl Wastsekiwwi naine Kattre wõida sedda ka tunnistada. Ta nõuab et Marri Sotnik selle järrele se kahjo kandma peas.
Kaewataw Marri Sotnik wabbandab et temma lehm ei olnu wallale, ei käunu ta ka töisel hommungult een töisi lauda man etc.
Tun. Kattre Wastsekiwwi tunnistab, et ta kül ei näinud, kui kaewataw Marri Sotnik töisel hommungult een töisi lauda man käunu ei näinud ka neid heino mis Peter Mutso naine õhtul lauta kõrwale pandnu, ta ennege arwab et se nenda wois olla kaebaja ütlemisse perra ja kunna Marri Sotnik kül sel hommungult weike walgege wäljan man käunu.
Moisteti: Et kaebaja Peter Mudsol omma naisega rahhule jäda ehk parrembad tunnistust otsi, et sedda pudub, kunna ka lehma nahhal etc. ei leidnu pä kohtomees mitte sesuggust märki, mis töise lehma sarwe läbbi olles sündinu, ennege 2 weikest kripsi olnu pihha pääl, kellest ka häste arro ei sanu, mil modul se sündinu, ja on selle järrele ommanikul se arwatu 15 rubl. lehma lihha ja nahk ommale prukida.
Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutedus, kaibajale õppuse kirri surembahe kohtohe minna antud.
(Protok. 12. Aprilil 1869)
Pä kohtom. Johann Werrew XXX
Kohtom. Jürri Konnimus XXX Jaan Reinold XXX
Peter Mudso omma naisega, Kattrega, kaibas, et üts öö Marri Sotniku lehm temma ärrä pusknu, kedda töise hommungo ristluist haige löitud, ei sanu maast ülles tulla, nink piddanu sedda ärrä tappetud sama, pä kohtomehhe kässu päle. Ta arwab et Marri Sotniku lehm olla ösel löijast wallale pässenu nink olla sedda haiget temma lehmale teinud, kunna ka ne heina ärrä södut, mis temma, Peter Mudso naine Kattre õhtult lauta kõrwale kohha päle pandnu, ja Marri Sotnik essi olla hommungult een töisi lauda man käunu ja se lehm jälle löiga pandnu. Karl Wastsekiwwi naine Kattre wõida sedda ka tunnistada. Ta nõuab et Marri Sotnik selle järrele se kahjo kandma peas.
Kaewataw Marri Sotnik wabbandab et temma lehm ei olnu wallale, ei käunu ta ka töisel hommungult een töisi lauda man etc.
Tun. Kattre Wastsekiwwi tunnistab, et ta kül ei näinud, kui kaewataw Marri Sotnik töisel hommungult een töisi lauda man käunu ei näinud ka neid heino mis Peter Mutso naine õhtul lauta kõrwale pandnu, ta ennege arwab et se nenda wois olla kaebaja ütlemisse perra ja kunna Marri Sotnik kül sel hommungult weike walgege wäljan man käunu.
Moisteti: Et kaebaja Peter Mudsol omma naisega rahhule jäda ehk parrembad tunnistust otsi, et sedda pudub, kunna ka lehma nahhal etc. ei leidnu pä kohtomees mitte sesuggust märki, mis töise lehma sarwe läbbi olles sündinu, ennege 2 weikest kripsi olnu pihha pääl, kellest ka häste arro ei sanu, mil modul se sündinu, ja on selle järrele ommanikul se arwatu 15 rubl. lehma lihha ja nahk ommale prukida.
Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutedus, kaibajale õppuse kirri surembahe kohtohe minna antud.
(Protok. 12. Aprilil 1869)
Pä kohtom. Johann Werrew XXX
Kohtom. Jürri Konnimus XXX Jaan Reinold XXX
