Moisawallitsus Th. Kussmanoff kaibas omma mõtsawahhi Johan Wiksiga et perremees Johan Kurwits olla moisa mõtsa, mis temma selle temma käen ollewa tallo karja n. mõtsma pääl seisab, omma lubbaga paljo ärrä raggonu, ülle kige olla surembid kõiwo n. peddajit 7-10 tolli tüwwest jämmedat 180 tükki, muido penikessi luggemada, nenda ehk 5 w ma ärrä raisatu. Ka olla se mõtsawaht Michel Kurwits, kaewatawa wend, süidlanne, et temma moisale sedda ülles ei andnu. Ta nõuab selle 180 tükki pu eest leppimisse perra 25 rubla süidlasse käest ja sedda mõtsawahti Michel Kurwitsa ka trahwi alla moista. Sedda tõendab ka mõtsawaht Johan Wiksi.
1. Kaewataw Johan Kurwits wabbandas et ta tahtnu sedda maad ülles künda selleperrast ta sis omma mõtsma päält ka ehk ni paljo kui ülles antu raggonu. Wimate ütles ta, et ennambest temma sullane Jaan Sentka süidlanne olla kes raggonu, ent Jaan Sentka ütles et perremees käsknu ragguda, selleperrast ei olla ta süidi.
2. Kaewataw mõtsaw. Michel Kurwits wabbandas et mõtsa ülle kaeja D. Hintzer olla essi lubbanu kontrakti perra selle tallo karja ma päält raggoda, selleperrast ta ei andnu ülles.
Kui se kahjo kohtomeestest, pä Kohtomehhe Johann Werrewast, kohtomehhe Jaan Reinoldist ja Jürri Konnimussest mõtsawahhi Johan Wiksiga üllekaetu n. leitu et 170 puud ehk 7-10 tollisset tüwwest olnu kannude perra sääl rajotu.
Moisteti: Et kaewatawa Johan Kurwitsal 5 rubla moisale selle eest trahwi ja kahjo tassomist massa on, et temma sedda ilma moisa lubbata teinud, ja mõtsawahhi Michel Kurwitsal nisamma jälle 1 rubla trahw massa et ta ei olle moisale ülles andnu ja et temma ei olle omma wabbandusse man märastki tähte D. Hinzeri lubbamisse ülle.
Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutedus, kaewatawa Johan Kurwitsale õppusse kirri antud suremba kohto käimisse tarbis.
(Moisale protok. 9. Mail 1869)
Moisawallitsus Th. Kussmanoff kaibas omma mõtsawahhi Johan Wiksiga et perremees Johan Kurwits olla moisa mõtsa, mis temma selle temma käen ollewa tallo karja n. mõtsma pääl seisab, omma lubbaga paljo ärrä raggonu, ülle kige olla surembid kõiwo n. peddajit 7-10 tolli tüwwest jämmedat 180 tükki, muido penikessi luggemada, nenda ehk 5 w ma ärrä raisatu. Ka olla se mõtsawaht Michel Kurwits, kaewatawa wend, süidlanne, et temma moisale sedda ülles ei andnu. Ta nõuab selle 180 tükki pu eest leppimisse perra 25 rubla süidlasse käest ja sedda mõtsawahti Michel Kurwitsa ka trahwi alla moista. Sedda tõendab ka mõtsawaht Johan Wiksi.
1. Kaewataw Johan Kurwits wabbandas et ta tahtnu sedda maad ülles künda selleperrast ta sis omma mõtsma päält ka ehk ni paljo kui ülles antu raggonu. Wimate ütles ta, et ennambest temma sullane Jaan Sentka süidlanne olla kes raggonu, ent Jaan Sentka ütles et perremees käsknu ragguda, selleperrast ei olla ta süidi.
2. Kaewataw mõtsaw. Michel Kurwits wabbandas et mõtsa ülle kaeja D. Hintzer olla essi lubbanu kontrakti perra selle tallo karja ma päält raggoda, selleperrast ta ei andnu ülles.
Kui se kahjo kohtomeestest, pä Kohtomehhe Johann Werrewast, kohtomehhe Jaan Reinoldist ja Jürri Konnimussest mõtsawahhi Johan Wiksiga üllekaetu n. leitu et 170 puud ehk 7-10 tollisset tüwwest olnu kannude perra sääl rajotu.
Moisteti: Et kaewatawa Johan Kurwitsal 5 rubla moisale selle eest trahwi ja kahjo tassomist massa on, et temma sedda ilma moisa lubbata teinud, ja mõtsawahhi Michel Kurwitsal nisamma jälle 1 rubla trahw massa et ta ei olle moisale ülles andnu ja et temma ei olle omma wabbandusse man märastki tähte D. Hinzeri lubbamisse ülle.
Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutedus, kaewatawa Johan Kurwitsale õppusse kirri antud suremba kohto käimisse tarbis.
(Moisale protok. 9. Mail 1869)
