PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1868-1875, 1882-1887)

LeidandmedEAA.3300.1.20
Kaader
191
192
Daatum02.05.1869
Protokolli number84
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Werrew Peakohtumees
Jaan Reinold Kohtumees
Jürri Konnimus Kohtumees

Moisawallitsus Th. Kussmanoff kaibas omma mõtsawahhi Johan Wiksiga et ka perremees Zoblei Jaan Unt 70 kõiwo n. peddaja puud 7-10 tolli tüwwest omma tallo mõtsma päält omma lubbaga ärrä raggonu, ja olla ka selle man mõtsawaht Michel Kurwits ja Hendrik Kärik süidlasse et nemma ei olle moisale ülles andnu. Ta nõuab neile selle süi eest trahwi (massa). moista.

Kaewataw Jaan Unt wabbandab et muud sedda olles raggonu, ta ennege sauna ehhitusse tarbis kül 20 tükki ehk ennamb jämmedit raggonu ja 3-4 hawa puud, siski ei tija ta ülles anda, kes muist sedda temma ma pääl teinud olles.

Mõtsawaht Michel Kurwits ütles et kaewatawa Jaan Unti sullane kiik se talw sääl raggonu.

Nisammute ütleb ka mõtsawaht Hendrik Kärik et Jaan Unt essi süidlanne ent temma, Hend. Kärik, ei olla süidi, selleperrast et mõtsa ülle kaeja D. Hintzer kes nüüd Ahjal wõtnu se mõts selle wahhe sissen temma ülle kaemisse alt ärrä n. käskinu temmal pu rajolmut wahti.

Kohtumehhe Johan WerrewaJaan Reinoldi ja Jürri Konnimusse ülle kaemisse perra Johan Wiksiga on leitu 105 puud kannude perra raggotu.

Moisteti: Et kaewatawa Jaan Until 3 rubla selle eest moisale, et ta ilma lubbata raggonu ja mõtsawahhi Michel Kurwitsal 1 rubla trahwi moisale massa on, et ta ei olle sedda ülles andnu, ent mõtsawaht Hendrik Kärik on arwata süita.

Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutedus, ent kaebaja ei olle sellega rahhul.

Kohtom. Johann Werrew XXX Jaan Reinold XXX Jürri Konnimus XXX

Moisawallitsus Th. Kussmanoff kaibas omma mõtsawahhi Johan Wiksiga et ka perremees Zoblei Jaan Unt 70 kõiwo n. peddaja puud 7-10 tolli tüwwest omma tallo mõtsma päält omma lubbaga ärrä raggonu, ja olla ka selle man mõtsawaht Michel Kurwits ja Hendrik Kärik süidlasse et nemma ei olle moisale ülles andnu. Ta nõuab neile selle süi eest trahwi (massa). moista.

Kaewataw Jaan Unt wabbandab et muud sedda olles raggonu, ta ennege sauna ehhitusse tarbis kül 20 tükki ehk ennamb jämmedit raggonu ja 3-4 hawa puud, siski ei tija ta ülles anda, kes muist sedda temma ma pääl teinud olles.

Mõtsawaht Michel Kurwits ütles et kaewatawa Jaan Unti sullane kiik se talw sääl raggonu.

Nisammute ütleb ka mõtsawaht Hendrik Kärik et Jaan Unt essi süidlanne ent temma, Hend. Kärik, ei olla süidi, selleperrast et mõtsa ülle kaeja D. Hintzer kes nüüd Ahjal wõtnu se mõts selle wahhe sissen temma ülle kaemisse alt ärrä n. käskinu temmal pu rajolmut wahti.

Kohtumehhe Johan WerrewaJaan Reinoldi ja Jürri Konnimusse ülle kaemisse perra Johan Wiksiga on leitu 105 puud kannude perra raggotu.

Moisteti: Et kaewatawa Jaan Until 3 rubla selle eest moisale, et ta ilma lubbata raggonu ja mõtsawahhi Michel Kurwitsal 1 rubla trahwi moisale massa on, et ta ei olle sedda ülles andnu, ent mõtsawaht Hendrik Kärik on arwata süita.

Se otsus sai kohto käujile sädust möda kulutedus, ent kaebaja ei olle sellega rahhul.

Kohtom. Johann Werrew XXX Jaan Reinold XXX Jürri Konnimus XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS