Moisawallitsus Th. Kussmanoff kaibas et rentnik Tanneberg lasknu omma holetusse läbbi se temma kätte rendi päle antu Melliste weski tamm minna, mis minnewa aasta moisa lasknu pu meistri Josep Peipsil wastsest ehhitada, nink nüüd piddanu moisa jälle ümbre teggemisse man selle eest 57 R 5 Kop. wälja masma, sest et se tamm, kelle ülle posti te käip, ei woinu kaua teggemada seista, ja kelle ehhitust moisa se koggokonna kohto sowimisse järrele ette wõtnu, et se kohhus saas sedda kullo süidlasse päle moistma nink pallub nüüd sedda tehha ja selle käest sedda hinda wälja nõuda. Nimmelt olla Tanneberg selle eest süidi:
1) et talwel joosknu kiik näddal se tamm läbbi, ei olla ta essi toppinu ei ka moisale teda andnu, kui P. Porga Tannebergi möldre Josep Sällikile üttelnu selle eest murretseda, se wastotanu, et se temma assi ei olla, kunna kontrakti järrele kiik weike ehhitus ja parrandamisset möldre assi, ent moisa assi olla ennege wastse ehhitusset ja se tarwis material;
2) et ta talwel we liig kõrge piddanu;
3) ei olla ta ka end lahti raggonu;
4) olla Tannebergi möldre Josep Sällik sel kewwadel kui moisa allustanu sedda tammi parrandama ja jo ni kaugel olnu et tammist woinu ülle käija, tammile laud ette pandnu nink selle läbbi wessi tammi weel ennamb ärrä lõhkunu, ka säält kost ta weel terwe olnu.
Kaewataw Tanneberg wastutab, et ta andnu se weski kige tammiga omma möldre Josep Sälliki holest ja piddada se selle eest wastutama. Pälegi olla se tamm minnewa aasta Josep Peipsil halwaste tehtu, muido ei olles wessi läbbi joosknu, pälegi weel wastse kohha päält nakkanu essite jooskma ja olla ka se ehhitaja Josep Peipsi kes moisa poolt palgatu selle järrele süidi.
ad 1. Möldre J. Sällik wabbandab et ta olla talwel sedda tammi kui ta joosknu kõwwast toppida lasknu Sare Petrel, selleperrast ei olnu ka ennamb tarwis moisale teda anda.
ad 2. arwab ta, et wee kõrge piddaminne ei olla senna süidi, sest et essimetse jooksmisse wessi jänu, kui sedda toppiti, tammi wahhele, kes aiga möda tammist läbbi urinu.
ad 3. Temmale ei olla ka ütteldu et tammi east lahti raggoda tarwis, ja ea ei woinu ka sedda tammi rikkunu olla
ad 4. wabbandab ta, et ta tammi lauda ette ei pandnu
1. Tunnistaja Peter Porga tunnistab, et ta läinud weski jure ja näinud et tamm joosknu, sis ta üttelnu Tannebergi möldre Josep Sällikile sedda kinni toppida, kes temmale wastutanu, et se tedda ei putuda, enge weski tamm ehhitajat Josep Peipsit, et ta halwaste teinud, wimati toppinu ta wastsest tehtu kohha kinni sis nakkanu wanna kohha päält jooskma.
2. Tunnistaja Peter Sotnik arwab ka et Josep Peipsi tehtu koht olnu essite lahti, Josep Sällik kutsunu tedda appi, sis ta toppinu kinni.
3. Tunnistaja Michel Sulbi te kubjas tunnistab ad 4. et pu meistri Josep Peipsi pandnu tammile 2 lauda ette poolpäiw õhtu, päle selle 1metse parrandamisse tahtnu kaeda kas tamm kõwwa - ent pühhapäiw hommungo olnu ja tamm jälle ärrä lõhhutu etc.
Pumeistri Josep Peipsi wabbandas, 1) et se wastne koht ei joosknu, 2) et ta ei pandnu sedda lauda tammile ette, ent P. Porga ja Michel Sulbi tõendasit, sis ta ei woinu ka wabbandada.
Moisaw. ütleb et Josep Peipsi piddanu se tamm minnewa aasta körraperrast möldre Tannebergi ülle kaemisse al kiik wanna wastsest körraperrast teggema ent temma ei olla kiik wastsest teinud, ja ka se mitte körraperrast etc. mis ka Peipsi ei woinu salgata.
Moisteti: 1) Et Tannebergil, kunna tunnistusse järrele temma süidi, et ta ei olle warsti toppinu, moisale teda andnu ja ei olle järrele kaenu et pu meistri Josep Peipsi minnewa aasta weski olles körraperrast teinud, mis kontrakti järrele temma assi olla olnu, on temmal 40 rubla sest kahjost kanda, temma möldre Josep Sällikiga, ja
2) Et Josep Peipsil, et ta se weski halwaste minnewa aasta teinud etc. se ülle jänu 17 rubla 5 K. kanda on, - sest moisawallitsussest wälja massetu, ja nõuab moisawallitsus nõuab se weski ehhitusse kullo Tannebergi käest kellega temma kontrakt tehtu, nimmelt olla moisal kullonu:
| 1) |
Mäe Janile moisa masnu 11 süld krusa eest a' 1,25 K |
13 rub. 75 K. |
| 2) |
Mäe Janile moisa masnu 6 süld sawwi eest |
13 rub. 30 K. |
| 3) |
Josep Peipsi tö palk rehnungi perra |
30 rub. |
| Summa |
57 rub. 5 K. |
ni kui üllewel seisab.
Se otsus sai neile sädust möda kulutedus ja mõllembile kaewatawile suremba kohto käimisse õppusse kirri antud.
(Prot. 9. Mail 1869)
Pä kohtomees: Johann Werrew XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
Kohtomees Dawid Peterson XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja
Moisawallitsus Th. Kussmanoff kaibas et rentnik Tanneberg lasknu omma holetusse läbbi se temma kätte rendi päle antu Melliste weski tamm minna, mis minnewa aasta moisa lasknu pu meistri Josep Peipsil wastsest ehhitada, nink nüüd piddanu moisa jälle ümbre teggemisse man selle eest 57 R 5 Kop. wälja masma, sest et se tamm, kelle ülle posti te käip, ei woinu kaua teggemada seista, ja kelle ehhitust moisa se koggokonna kohto sowimisse järrele ette wõtnu, et se kohhus saas sedda kullo süidlasse päle moistma nink pallub nüüd sedda tehha ja selle käest sedda hinda wälja nõuda. Nimmelt olla Tanneberg selle eest süidi:
1) et talwel joosknu kiik näddal se tamm läbbi, ei olla ta essi toppinu ei ka moisale teda andnu, kui P. Porga Tannebergi möldre Josep Sällikile üttelnu selle eest murretseda, se wastotanu, et se temma assi ei olla, kunna kontrakti järrele kiik weike ehhitus ja parrandamisset möldre assi, ent moisa assi olla ennege wastse ehhitusset ja se tarwis material;
2) et ta talwel we liig kõrge piddanu;
3) ei olla ta ka end lahti raggonu;
4) olla Tannebergi möldre Josep Sällik sel kewwadel kui moisa allustanu sedda tammi parrandama ja jo ni kaugel olnu et tammist woinu ülle käija, tammile laud ette pandnu nink selle läbbi wessi tammi weel ennamb ärrä lõhkunu, ka säält kost ta weel terwe olnu.
Kaewataw Tanneberg wastutab, et ta andnu se weski kige tammiga omma möldre Josep Sälliki holest ja piddada se selle eest wastutama. Pälegi olla se tamm minnewa aasta Josep Peipsil halwaste tehtu, muido ei olles wessi läbbi joosknu, pälegi weel wastse kohha päält nakkanu essite jooskma ja olla ka se ehhitaja Josep Peipsi kes moisa poolt palgatu selle järrele süidi.
ad 1. Möldre J. Sällik wabbandab et ta olla talwel sedda tammi kui ta joosknu kõwwast toppida lasknu Sare Petrel, selleperrast ei olnu ka ennamb tarwis moisale teda anda.
ad 2. arwab ta, et wee kõrge piddaminne ei olla senna süidi, sest et essimetse jooksmisse wessi jänu, kui sedda toppiti, tammi wahhele, kes aiga möda tammist läbbi urinu.
ad 3. Temmale ei olla ka ütteldu et tammi east lahti raggoda tarwis, ja ea ei woinu ka sedda tammi rikkunu olla
ad 4. wabbandab ta, et ta tammi lauda ette ei pandnu
1. Tunnistaja Peter Porga tunnistab, et ta läinud weski jure ja näinud et tamm joosknu, sis ta üttelnu Tannebergi möldre Josep Sällikile sedda kinni toppida, kes temmale wastutanu, et se tedda ei putuda, enge weski tamm ehhitajat Josep Peipsit, et ta halwaste teinud, wimati toppinu ta wastsest tehtu kohha kinni sis nakkanu wanna kohha päält jooskma.
2. Tunnistaja Peter Sotnik arwab ka et Josep Peipsi tehtu koht olnu essite lahti, Josep Sällik kutsunu tedda appi, sis ta toppinu kinni.
3. Tunnistaja Michel Sulbi te kubjas tunnistab ad 4. et pu meistri Josep Peipsi pandnu tammile 2 lauda ette poolpäiw õhtu, päle selle 1metse parrandamisse tahtnu kaeda kas tamm kõwwa - ent pühhapäiw hommungo olnu ja tamm jälle ärrä lõhhutu etc.
Pumeistri Josep Peipsi wabbandas, 1) et se wastne koht ei joosknu, 2) et ta ei pandnu sedda lauda tammile ette, ent P. Porga ja Michel Sulbi tõendasit, sis ta ei woinu ka wabbandada.
Moisaw. ütleb et Josep Peipsi piddanu se tamm minnewa aasta körraperrast möldre Tannebergi ülle kaemisse al kiik wanna wastsest körraperrast teggema ent temma ei olla kiik wastsest teinud, ja ka se mitte körraperrast etc. mis ka Peipsi ei woinu salgata.
Moisteti: 1) Et Tannebergil, kunna tunnistusse järrele temma süidi, et ta ei olle warsti toppinu, moisale teda andnu ja ei olle järrele kaenu et pu meistri Josep Peipsi minnewa aasta weski olles körraperrast teinud, mis kontrakti järrele temma assi olla olnu, on temmal 40 rubla sest kahjost kanda, temma möldre Josep Sällikiga, ja
2) Et Josep Peipsil, et ta se weski halwaste minnewa aasta teinud etc. se ülle jänu 17 rubla 5 K. kanda on, - sest moisawallitsussest wälja massetu, ja nõuab moisawallitsus nõuab se weski ehhitusse kullo Tannebergi käest kellega temma kontrakt tehtu, nimmelt olla moisal kullonu:
| 1) |
Mäe Janile moisa masnu 11 süld krusa eest a' 1,25 K |
13 rub. 75 K. |
| 2) |
Mäe Janile moisa masnu 6 süld sawwi eest |
13 rub. 30 K. |
| 3) |
Josep Peipsi tö palk rehnungi perra |
30 rub. |
| Summa |
57 rub. 5 K. |
ni kui üllewel seisab.
Se otsus sai neile sädust möda kulutedus ja mõllembile kaewatawile suremba kohto käimisse õppusse kirri antud.
(Prot. 9. Mail 1869)
Pä kohtomees: Johann Werrew XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
Kohtomees Dawid Peterson XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja
