Astus ette Arrokülla walla koolmeister Friedrich Wahtrik, ja kaebas, et Wasjalla kõrtsmik, Jaan Lehtmann on tedda wägga alwa sõimo sannadega teotanud Wasjalla körtsi tuas. Koolmeister F. Wahtrik tunnistus kuidas se tulli assi on tulnud: Nemmad on lainud sel päwal, kui süggise koolikohhus olli, kolme koolmeistriga Wasjalla körtsi sisse 1, Laggedi Koolmeister Jürri Oiab, ja Paiopea koolmeister Jürri Wahtrik, ja naad tahtnud saia osta, agga saiad on otsas olnud, waid siis on Laggedi Koolmeister küssinud penikest wina, ja kõrtsmik tonud neile, ja on öölnud, sedda wähhema mõeduga ei sa müitud kui poole kortliga, ja kõrtsmik kiitnud ütteldes: waatage se on usna terwe lahti teggemata puddel, ja maksab linnas 75 koppika, ja isse pean minna 1 rubla sest sama, ja kallanud siis neile poole kortlid wälja, ja öölnud et hind poole kortli ette on 20 koppika, ja Laggedi koolmeister on oolnud: kes teab mitto poolt kortlid sest puddelist wälja tulleb.
Agga siis on körtsmik Jaan Lehtmann nende eest laua pealt nende napsi klasi ärra tõmbanud, kus neil weel pool sest napsist järrel olnud. Ja siis küssinud Arokülla koolmeister T. Wahtrik selle napsi klasi taggasi, sest et napsi poole järrel olli, waid kõrtsmik on ka sedda neile taggasi andnud, mis ta kord nende eest omma kappi olli pannud. Ja siis on Kõrtsmik hakkanud Arrokülla koolmeistrid T. Wahtriku, ja ka teisi hirmsaste sõimama: sandiks, seaks ja kerjajaks, ja naad polle temale sanna lausunud, ja kui naps on olnud wälja jotud, siis Laggedi koolmeister maksnud sedda wälja 20 kop.
Ja siis on Kõrtsmik nende trotsiks kallanud ühhe kortlise klasi polele prostoi wina, ja on siis öölnud: tulge sandid ja kerjajad nüüd weel joma, kui teil rahha ei olle ommal osta. Agga koolemistrid on siis kõrtsist wälja tulnud, ja läinud ärra.
Waid Kõrtsmik jänud neid tagga järrele wanduma.
Jaab polele kunni keik ette tullewad.
Astus ette Arrokülla walla koolmeister Friedrich Wahtrik, ja kaebas, et Wasjalla kõrtsmik, Jaan Lehtmann on tedda wägga alwa sõimo sannadega teotanud Wasjalla körtsi tuas. Koolmeister F. Wahtrik tunnistus kuidas se tulli assi on tulnud: Nemmad on lainud sel päwal, kui süggise koolikohhus olli, kolme koolmeistriga Wasjalla körtsi sisse 1, Laggedi Koolmeister Jürri Oiab, ja Paiopea koolmeister Jürri Wahtrik, ja naad tahtnud saia osta, agga saiad on otsas olnud, waid siis on Laggedi Koolmeister küssinud penikest wina, ja kõrtsmik tonud neile, ja on öölnud, sedda wähhema mõeduga ei sa müitud kui poole kortliga, ja kõrtsmik kiitnud ütteldes: waatage se on usna terwe lahti teggemata puddel, ja maksab linnas 75 koppika, ja isse pean minna 1 rubla sest sama, ja kallanud siis neile poole kortlid wälja, ja öölnud et hind poole kortli ette on 20 koppika, ja Laggedi koolmeister on oolnud: kes teab mitto poolt kortlid sest puddelist wälja tulleb.
Agga siis on körtsmik Jaan Lehtmann nende eest laua pealt nende napsi klasi ärra tõmbanud, kus neil weel pool sest napsist järrel olnud. Ja siis küssinud Arokülla koolmeister T. Wahtrik selle napsi klasi taggasi, sest et napsi poole järrel olli, waid kõrtsmik on ka sedda neile taggasi andnud, mis ta kord nende eest omma kappi olli pannud. Ja siis on Kõrtsmik hakkanud Arrokülla koolmeistrid T. Wahtriku, ja ka teisi hirmsaste sõimama: sandiks, seaks ja kerjajaks, ja naad polle temale sanna lausunud, ja kui naps on olnud wälja jotud, siis Laggedi koolmeister maksnud sedda wälja 20 kop.
Ja siis on Kõrtsmik nende trotsiks kallanud ühhe kortlise klasi polele prostoi wina, ja on siis öölnud: tulge sandid ja kerjajad nüüd weel joma, kui teil rahha ei olle ommal osta. Agga koolemistrid on siis kõrtsist wälja tulnud, ja läinud ärra.
Waid Kõrtsmik jänud neid tagga järrele wanduma.
Jaab polele kunni keik ette tullewad.
