lissa 25. Julil c.
Selle moisa Melliste podi kaupmees Peter Porga tulli ette ja kaibas selle ülle, et temmal tullewa süggisel 3 aasta eest Mihkli päiwa aiga, õhtul arwata kel 9 temma poot ärrä warrastud . pälegi temma omma man ollemissen, tundmada Tarto ladelt tullew innimistest, kes henda pimmedal sel wisil hulgani sisse tunginu, kui temma ühhele neist temma sure pallumisse päle middagi ainult podist osta, se podi, kes jo ni ilda õhtul kinni olnu, lahti teinud. Ta olles weel sis tähhele pandnu, hulga innimiste perrast weike tullewa walgussel, et temma poot kaubast neide arwotu ostjide läbbi ärrä tühhendut, kui nemma ruttu pimmedahe ärrä jooksnud, ja weel nüüd olles temmale Mina Tattriku läbbi ülles antud, et temma wõeraspoeg Karl Tattrik ennitse selle walla perremehhe Jürri Russaki sullase Peter Sirgega ühhen ka sest wargussest ossa wõtnu - kellest ta paljo asju sukkugi ei teda, mis ta agga teedma peab olla:
| 17 nahk hobbese suitset a' 150 K. |
25 R. 50 K. wäärt |
| 20 nahk rihma a' 70 Kop. |
14 R. wäärt |
| 20 nahk rihma a' 50 Kop. |
10 R. wäärt |
| sapit ja piitsat etc. olla kige wähhamb |
10 R. 50 K. wäärt |
| ni et ülle pä temma arro järrele |
60 R. wäärt |
warrastedu olla. Ta pallup neid süidlasse Karl Tattriku kaest ärrä woetud temmale tunnistussest antud taos-palgist ette näitadem, kohto ette kutsu - ja tunnistajast ka Hendrik Otsa, kes ka sest wargussest teedma peab, kui ka Kaddri Russak ette kutsu.
Kutsuti ette:
Üllesandja Mina Tattrik ütles küssimisse päle wälja, et temma, temma surnu mees Peter Tattrik ja woeraspoig Karl Tattrik, olles to körd Tarto ladelt koddo sõitnu ja Melliste kõrtsi mannu sanu, kos nemma kinni piddanu, sis näinud sääl podin kella 9 aiga õhtul weel tuld, temma mehhe poeg Karl Tattrik olles ka senna läinud, kost temma Peter Sirgiga, kes ka omma perremehhe Jürri Russaki ja selle naise Kaddri Russakiga Tarto ladest tullen sääl kinni piddanu, taggasi tulnu 2 taos palget ütten tonu ja läinud mõllemba jälle taggasi podi mannu, ja taggasi tullen 1 taos palge ja 1 paar sapit ütten tonu - selle päle läinud nemma weel poti taggasi, temma agga omma mehhega, ei olle ennamb julgend kangemb sest kurjast tööst arro saijen senna jäda, ennege sõitnu ärrä koddu, kohhe wimati temma wõeraspoeg Karl Tattrik jallaga järrele tulnu. 2 neist taos palgist olla Karl Tattrik taosist lasknu tehha Jaan Tule läbbi, se 1 palge olla weel terwe, kedda temma ommanikulle wargusse tunnistussest andnu. Temma tahtnu sedda wargust sis kohhe ülles anda, ent temma kaddonu mees kui ihhone essa sel Karl Tattrikust ei olla lasknu. Ka Kaddri Russak piddada sest teedma.
Tunn. Kaddri Russak, nüüd Kawastun ellaman, ütles küssimisse päle wälja, et ta ka to körd Melliste-podi kõrtsi man näinud, kui Karl Tattrik ja temma sullane Peter Sirge podist 1 paar sapit ütten tonu, wimati olles nemma podist ülle aijade pakko läinud pimmedahe, kos neile weel kaupmees järrele tännitanu. Ka neide sullane Peter Sirge olles pühhapäiw päle se 1 paar wastsit sapit tarre tonu, keddi temma mitte muijalt ostnu ei olnu, kui sis warrastanu.
Temma mees Jürri Russak ei woida sest middagi suurt teda, et ta to körd jonu olnu.
Tun. Hendrik Otsa tunnistab, et se üllesandminne tõssi olla, ja päle se olla Karl Tattrik ka weel 2 hobbese suitsit warrastanu, kelle küllest temma tuttu ärrä lõiganu, 2 taos palgid olla Jaan Tule taosest teinud, 1 palge tahtnu ta, Hendrik Otsa, ommale pärriden pastlist tehha, mis wimate temmalt tunnistussest ärrä woet
1. Süidlanne Karl Tattrik salgab sedda, et temma to körd sukkugi Mihkli ladel ei olla olnu, enge kündnu kotton, ta olnu Märdi ladel, midda ka Mihkli Kommusar ja Mihkli Kurwits tunnistada woida, sest n. selleperrast olla ta sest wargussest ilmsüita. Ne ülles antu asja olla ta ostnu.
Temma tunnistaja Mihkel Kommusar ja Mihkel Kurwits tõendawa et Karl Tattrik mitte Mihkli ladel enge Märdi ladel Tartun olnu.
Kaebaja Peter Porga andis sedda wimati järrele, et se podi wargus kül Märdi lade aiga olnu, temma olla essite eksinu.
Selle päle wabbandas 1. süidlanne Karl Tattrik, temma ei olla to körd Tartust tullen sukkugi Mellisten kinni piddanu enge õkwa koddo sõitnu, mis agga Mina Tattrik ja Kaddri Russak wallest tõendawa, ja ütlewa nemma Tartust tullen kiik sääl kinni piddanu, Karl Tattrik ja Peter Sirge olla weel ne wimatse olnu kes neist senna jänu.
2. Süidlanne Peter Sirgem nüüd Kastren ellaman, salgab nisammute sedda süidi, et temma sesr wargussest middagi ei teda, ei olla temmal päle selle ka märastki wastsit sapid olnu, ni kui temma ennine perrenaine Kaddri Russak ütleb.
Jürri Russak, Kawastust, ei arwa sest middagi teda, mud kui et ta kuulnu, et Karl Tattrik ja Peter Sirge ja mõnne Kurrista mehhe sedda wargust teinud,
Moisteti: Et kaebaja Peter Porga (mit ??) omma kaibussega rahhule ehk keiserlikko Tarto ma kohto mannu suremba kohto jurimisse tarbis juhhatada on, kunna se kui jo wanna kaibusse assi ja üllesandja ennambest sedda wihha perrast omma wõerapoja Karl Tattriku wasta, üllesandnu, kellega ta rahhun ei ella.
Se otsus sai kohto käujile kulutud, kellega kaebaja ei olle rahhul enge nõuab et se protokoll ma kohtohe sadetus saas.
Pä kohtomees Johann Werrew XXX Kohtomees Jaan Reinold XXX Jürri Konnimus XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
lissa 25. Julil c.
Selle moisa Melliste podi kaupmees Peter Porga tulli ette ja kaibas selle ülle, et temmal tullewa süggisel 3 aasta eest Mihkli päiwa aiga, õhtul arwata kel 9 temma poot ärrä warrastud . pälegi temma omma man ollemissen, tundmada Tarto ladelt tullew innimistest, kes henda pimmedal sel wisil hulgani sisse tunginu, kui temma ühhele neist temma sure pallumisse päle middagi ainult podist osta, se podi, kes jo ni ilda õhtul kinni olnu, lahti teinud. Ta olles weel sis tähhele pandnu, hulga innimiste perrast weike tullewa walgussel, et temma poot kaubast neide arwotu ostjide läbbi ärrä tühhendut, kui nemma ruttu pimmedahe ärrä jooksnud, ja weel nüüd olles temmale Mina Tattriku läbbi ülles antud, et temma wõeraspoeg Karl Tattrik ennitse selle walla perremehhe Jürri Russaki sullase Peter Sirgega ühhen ka sest wargussest ossa wõtnu - kellest ta paljo asju sukkugi ei teda, mis ta agga teedma peab olla:
| 17 nahk hobbese suitset a' 150 K. |
25 R. 50 K. wäärt |
| 20 nahk rihma a' 70 Kop. |
14 R. wäärt |
| 20 nahk rihma a' 50 Kop. |
10 R. wäärt |
| sapit ja piitsat etc. olla kige wähhamb |
10 R. 50 K. wäärt |
| ni et ülle pä temma arro järrele |
60 R. wäärt |
warrastedu olla. Ta pallup neid süidlasse Karl Tattriku kaest ärrä woetud temmale tunnistussest antud taos-palgist ette näitadem, kohto ette kutsu - ja tunnistajast ka Hendrik Otsa, kes ka sest wargussest teedma peab, kui ka Kaddri Russak ette kutsu.
Kutsuti ette:
Üllesandja Mina Tattrik ütles küssimisse päle wälja, et temma, temma surnu mees Peter Tattrik ja woeraspoig Karl Tattrik, olles to körd Tarto ladelt koddo sõitnu ja Melliste kõrtsi mannu sanu, kos nemma kinni piddanu, sis näinud sääl podin kella 9 aiga õhtul weel tuld, temma mehhe poeg Karl Tattrik olles ka senna läinud, kost temma Peter Sirgiga, kes ka omma perremehhe Jürri Russaki ja selle naise Kaddri Russakiga Tarto ladest tullen sääl kinni piddanu, taggasi tulnu 2 taos palget ütten tonu ja läinud mõllemba jälle taggasi podi mannu, ja taggasi tullen 1 taos palge ja 1 paar sapit ütten tonu - selle päle läinud nemma weel poti taggasi, temma agga omma mehhega, ei olle ennamb julgend kangemb sest kurjast tööst arro saijen senna jäda, ennege sõitnu ärrä koddu, kohhe wimati temma wõeraspoeg Karl Tattrik jallaga järrele tulnu. 2 neist taos palgist olla Karl Tattrik taosist lasknu tehha Jaan Tule läbbi, se 1 palge olla weel terwe, kedda temma ommanikulle wargusse tunnistussest andnu. Temma tahtnu sedda wargust sis kohhe ülles anda, ent temma kaddonu mees kui ihhone essa sel Karl Tattrikust ei olla lasknu. Ka Kaddri Russak piddada sest teedma.
Tunn. Kaddri Russak, nüüd Kawastun ellaman, ütles küssimisse päle wälja, et ta ka to körd Melliste-podi kõrtsi man näinud, kui Karl Tattrik ja temma sullane Peter Sirge podist 1 paar sapit ütten tonu, wimati olles nemma podist ülle aijade pakko läinud pimmedahe, kos neile weel kaupmees järrele tännitanu. Ka neide sullane Peter Sirge olles pühhapäiw päle se 1 paar wastsit sapit tarre tonu, keddi temma mitte muijalt ostnu ei olnu, kui sis warrastanu.
Temma mees Jürri Russak ei woida sest middagi suurt teda, et ta to körd jonu olnu.
Tun. Hendrik Otsa tunnistab, et se üllesandminne tõssi olla, ja päle se olla Karl Tattrik ka weel 2 hobbese suitsit warrastanu, kelle küllest temma tuttu ärrä lõiganu, 2 taos palgid olla Jaan Tule taosest teinud, 1 palge tahtnu ta, Hendrik Otsa, ommale pärriden pastlist tehha, mis wimate temmalt tunnistussest ärrä woet
1. Süidlanne Karl Tattrik salgab sedda, et temma to körd sukkugi Mihkli ladel ei olla olnu, enge kündnu kotton, ta olnu Märdi ladel, midda ka Mihkli Kommusar ja Mihkli Kurwits tunnistada woida, sest n. selleperrast olla ta sest wargussest ilmsüita. Ne ülles antu asja olla ta ostnu.
Temma tunnistaja Mihkel Kommusar ja Mihkel Kurwits tõendawa et Karl Tattrik mitte Mihkli ladel enge Märdi ladel Tartun olnu.
Kaebaja Peter Porga andis sedda wimati järrele, et se podi wargus kül Märdi lade aiga olnu, temma olla essite eksinu.
Selle päle wabbandas 1. süidlanne Karl Tattrik, temma ei olla to körd Tartust tullen sukkugi Mellisten kinni piddanu enge õkwa koddo sõitnu, mis agga Mina Tattrik ja Kaddri Russak wallest tõendawa, ja ütlewa nemma Tartust tullen kiik sääl kinni piddanu, Karl Tattrik ja Peter Sirge olla weel ne wimatse olnu kes neist senna jänu.
2. Süidlanne Peter Sirgem nüüd Kastren ellaman, salgab nisammute sedda süidi, et temma sesr wargussest middagi ei teda, ei olla temmal päle selle ka märastki wastsit sapid olnu, ni kui temma ennine perrenaine Kaddri Russak ütleb.
Jürri Russak, Kawastust, ei arwa sest middagi teda, mud kui et ta kuulnu, et Karl Tattrik ja Peter Sirge ja mõnne Kurrista mehhe sedda wargust teinud,
Moisteti: Et kaebaja Peter Porga (mit ??) omma kaibussega rahhule ehk keiserlikko Tarto ma kohto mannu suremba kohto jurimisse tarbis juhhatada on, kunna se kui jo wanna kaibusse assi ja üllesandja ennambest sedda wihha perrast omma wõerapoja Karl Tattriku wasta, üllesandnu, kellega ta rahhun ei ella.
Se otsus sai kohto käujile kulutud, kellega kaebaja ei olle rahhul enge nõuab et se protokoll ma kohtohe sadetus saas.
Pä kohtomees Johann Werrew XXX Kohtomees Jaan Reinold XXX Jürri Konnimus XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
