Johann Henn nõuab siin kohto een omma poja Jaak Henni käest 1 wak alla rukki ärrä, mis ta temma tallo ma päle minnewa aasta teinud.

Jaak Henn ütleb et temma essa minnewa aasta essi se ma temmale ja ta, Jaak Henn essi ne õlle sitta tarbis ostnu, mis kül essa salgab.

Moisteti: Et Jaak Hennil ni õlle ja aggana kaebajale anda ent terra hendale jätta, - kui kaebaja selle eest päiwi tahhab sis on Jaak Hennil selle ma päle wastse astajal ka õigus suwwe wilja tehha - (:Johann wõttab ma, päiwi mitte:)

Se otsus sai neile kulutud, õppusse kirri kaebajale surembahe kohtohe minna antud, et ta rahhul ei olle.