An Sotnik, Kristjan Sotniku läsk, kaibas omma wenna Hendrik Rebbase eestseisussen, et Peter Sotnik, temma surno mehhe wend, kes päle temma mehhe surma temma eest käe mehhest lönu selle kollonitsa ma piddamisse man, ja wimati wõtnu kawwalussega essi se ma moisa käest hendale. Ta nõuda seperrast neide honete ehhtusse eest tassomist ja wastse ma arrimisse eest, kunna neide kontrakt 6 aasta päle tehtu olnu, ent 2 aasta perrast temma mees jo ärrä surnu, kelle aja sissen ne hone ja wastne ma tehtu nink 4 aastat enne kontrakti lõppe kontrakt katski tehtu.
Ne ehhitedu hone omma:
1 küün kolme seinaga
1 kodda
1 ait
50 süld aida
5 wakka ma künd päle mehhe surma = 11 hobbesep.
Kaewataw Peter Sotnik wastutas, et ta kui temma wend ärrä surnu, pandnu temma eest 1/2 moisa ossa tükk kokko ja teinud rukki mahha, kedda ta ka enne ikkes aitanu - sis andnu moisa temmale selle kontrakti: Ta pakkunu kül selle läsjale An Sotnikule, 1/2 maad, ent se ei olla wõtnu. Temma mees surnu suwwel 1868 ja süggisel on selle läsjal An Sotnikul ennege 3 wakka maad küntu ilm äestamada. Kaebaja An Sotnikul lubbata ka seni kui kontrakti lõppeni sääl ellada, aidan ja tarren pri kütmissega, ja päle se lubbata ta temmale weel kartohwli ja kapsta maad.
Kunna moisawallitsusse ütlemisse perra Peter Sotnikule moisa se koht sesamma kontraktiga andnu, mis temma kaddonu wennal olli, kedda ta mahha matnu n. kigel wisil aitanu. Se kontrakt olnu 6 aasta päl,e 1. n. 2. aasta olu se rent wähhamb kui ne hone etc. ehhitada olnu, mis igga aastaga tõusma peab, sis
moisteti: Et kaewatawa Peter Sotnikul ennege selle künnetu ma eest kaebajale, mis päle temma mehhe surma künnetu, igga wakka ma päält mis kohtomeestest ülle kaetud saab, massa, ja kaebajal sääl seni kui kontrakti lõppeni ellada laske, essi aidan ja tarren ja lehmal laudan ja päle selle temmale igga aasta 3 w. ma kartoli külwi alla maad ja weidi kapsta maad anda on, mis ta ka arrima peab, muud ehhitusse tassomist ei woi arwatud sada, ent 2 essimest aastast wahhamb rent olli, kui ne ehhitud sanu.
Se otsus sai kohto käujile kulutud ja õppusse kirri suremba kohto käimisse tarbis antud.
Pä kohtomees Johann Werrew XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
An Sotnik, Kristjan Sotniku läsk, kaibas omma wenna Hendrik Rebbase eestseisussen, et Peter Sotnik, temma surno mehhe wend, kes päle temma mehhe surma temma eest käe mehhest lönu selle kollonitsa ma piddamisse man, ja wimati wõtnu kawwalussega essi se ma moisa käest hendale. Ta nõuda seperrast neide honete ehhtusse eest tassomist ja wastse ma arrimisse eest, kunna neide kontrakt 6 aasta päle tehtu olnu, ent 2 aasta perrast temma mees jo ärrä surnu, kelle aja sissen ne hone ja wastne ma tehtu nink 4 aastat enne kontrakti lõppe kontrakt katski tehtu.
Ne ehhitedu hone omma:
1 küün kolme seinaga
1 kodda
1 ait
50 süld aida
5 wakka ma künd päle mehhe surma = 11 hobbesep.
Kaewataw Peter Sotnik wastutas, et ta kui temma wend ärrä surnu, pandnu temma eest 1/2 moisa ossa tükk kokko ja teinud rukki mahha, kedda ta ka enne ikkes aitanu - sis andnu moisa temmale selle kontrakti: Ta pakkunu kül selle läsjale An Sotnikule, 1/2 maad, ent se ei olla wõtnu. Temma mees surnu suwwel 1868 ja süggisel on selle läsjal An Sotnikul ennege 3 wakka maad küntu ilm äestamada. Kaebaja An Sotnikul lubbata ka seni kui kontrakti lõppeni sääl ellada, aidan ja tarren pri kütmissega, ja päle se lubbata ta temmale weel kartohwli ja kapsta maad.
Kunna moisawallitsusse ütlemisse perra Peter Sotnikule moisa se koht sesamma kontraktiga andnu, mis temma kaddonu wennal olli, kedda ta mahha matnu n. kigel wisil aitanu. Se kontrakt olnu 6 aasta päl,e 1. n. 2. aasta olu se rent wähhamb kui ne hone etc. ehhitada olnu, mis igga aastaga tõusma peab, sis
moisteti: Et kaewatawa Peter Sotnikul ennege selle künnetu ma eest kaebajale, mis päle temma mehhe surma künnetu, igga wakka ma päält mis kohtomeestest ülle kaetud saab, massa, ja kaebajal sääl seni kui kontrakti lõppeni ellada laske, essi aidan ja tarren ja lehmal laudan ja päle selle temmale igga aasta 3 w. ma kartoli külwi alla maad ja weidi kapsta maad anda on, mis ta ka arrima peab, muud ehhitusse tassomist ei woi arwatud sada, ent 2 essimest aastast wahhamb rent olli, kui ne ehhitud sanu.
Se otsus sai kohto käujile kulutud ja õppusse kirri suremba kohto käimisse tarbis antud.
Pä kohtomees Johann Werrew XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
