Katre Kuus ja temma eest konnelija temma mees Ado, kaibawa koolmeistre Peter Hurt päle, et temma om omi lambidega Peter Hurt mäe küllen olnu, sis om tem(m)a lambit, Peter Hurt kiwwiga heitnu, - ja om temmale päha lännu. Ja nõwwap, mes kohhus mõistap, selle eest.

Koolmeister Peter Hurt wastutas - et temma lamba olliwa minno risthaina pääl; neid ärra hirmutada wõtti minna wäiko kiwwikesse ja wisksi neide pale, et ärra olles lännu. Säältsammast paigast olli Katre Kuus tarre manno 50 süld arwata, kohhe Katre Kuus ütles kiwwi pähha minne-

wat, ja minna es näe tedda mitte tolkõrral kongi ollew, sedda wähhemb weel kiwwi pähha minnewat; ent et se ennegi üts kiusus minno wasta om, kui temmale kiwwist olles haiget sanu, sis olles om(m)ete helli tennu, mis mitte kuulda es olle, ehk sedda rusko suro kiwwi assend, kui tedda olles se löök putno, üttele ammeti mehhele näutada wõinu. 

Katre Kuus käest saije küssitus kon kottal temma selkõrral sais, kui kiwwi pähha läts; sepäle and tunnistust, et temma omma tarre nulga takkast om walja astnu. Nink sije ka weel selle asja ülle Katre Kuus käest tunnistajit nõwwetus, ent Katre - ja temma eest kõnneleja Ado Kuus wastutiwa, et sääl es olle sel kõrral keddagi olnu.

Peter Hurt and selletust, et Kuus minno häbbemata modu sõimas:"sinnä hattaaeleja, kui mul püs olles, ma lasses sinno püssiga mahha, kas sinna ka mõnni koolmeistre ollet!"

Ado Kuus wastutas, ma ei olle sinno soimanu, ei ka püssiga lubbanu laske.

Peter Hurt and tunnistajas: Johan Meindrikku ke tunnistust and, kui Ado Kuus poig, Peter Hurt kärpi koddo kand, sis om Hurt kulnu sedda poissi, ja Ado Kuus om Hurta hirmsast sõimanu ja wandma nakkanu.

Jaan Matz and tunnistust: Kui ma mõõtja herra me perrast sääl olliwa, sis joosk Peter Hurt omma koddo pole; Kui Ado Kuus sedda nännu - üttelnu, kaege kui Kurrat joosk! 

Peter Hurt om wastutanu, mes sinna min(n)o sõimat, sinna lubbesit jo minno pussiga laske, wast sul jobba om nüüd püs ?

Ja Ado Kuus naine Katre Kuus om selle wasta üttelnu: Kas sinno ärra lask, et ta lubbas!

Se tülli ja sõimaminne om neil enne sedda kiwwiga heitmist olnu.

Kohto een, kon Katre ja Ado Kusel omma kaibus ärra olli selletedu, ja Peter Hurt´al lubba anti wastutada, sis üttel Katre Kuus Peter Hurtele waik! wainlasse kehha.

Mõistetu: Se perrast et ütteki tunnistust, se kiwwiga heitmisse päle ei olle, ja kon nemma om Peter Hurt trotsnu ja sõimanu wõip ka neil üts kiusus olla, ja 50 sülle kaugele innemisse kaega wissaten üts rusko suro kiwwi mitte es wõi joosta; ja ei olle ka märastki märki kiwwi lömissest Katre Kusel perra jänu, ei ka perran lömist kellegi näutetu, jääp Peter Hurt pri.

Ent, et Ado Kuus ommi ellajit ei hoija, mes ka muide kaibusse perrast kohto protokollist nätta om. Ja koolmeistre sõimamisse perrast 

§ 1097 p. saap tem(m)a, kokko, 20 witsalööki. Ado naine ke kohto een koolmeistret Peter Hurt wainlasse kehhas üttel, massap 1 bl walla waeste ladikohe trahwi, 2te näddali perrast ärra massa. Ado Kuus ei olle selle kohto otsussega rahhu - tahhap surembat koh. kawwa.

                               Kohtowannemb: J Pihho

                                Kohtomees Peep Tobree  XXX

                         Abbi kohtomees Mihkel Kurwitz  XXX

                                   Kirjotaja P Blaik