Moisawallitsus kaibas, et pops Jakob Sulb, kes moisa käest omma sandi wenna Petre Sulbile 7. Octobril 1866 se lubba sanu,Männi, Sassi nink Sikka tallo karja man päle urtsik ülles ehhitada, ilma et ta minkisuggust maad ehk mõtsa senna jure saab - ni kui se lubba ka leppingo ramatohe tol ajal sisse kirjotet - ja Jakob Sulb selleperrast sääl ellada lubbatu, et ta omma sandi wenna eest hoolt kandma peab, - olla nüüd warrastanu moisa tallo mõtsast 37 puud, nink hendale lauda üllesehhitanu - kellest 29 kuse puud 5-6 tollilisset ja 8 peddaja puud 8 tollilisset tüwwest, ja päle se olla ta 1 tük Sassi tallo karja maast omma woimoga ülleskündnu. Kaebaja nõuab et se süidlanne Jakob Sulb saas selle wargusse eest sädusse järrele trahwitus, ja selle eest et ta se lepping ei olle piddanu, se urtsik säält ärrä häwitedus saas. Pä kohtomees Johan Werrew kaenu ja mõõtnu palgit tolliga ülle kui ka need kannut.
Kaewataw Jakob Sulb wabbandas päle se kui ta ette kutsutu, et ta ei olla neid palki mitte selle moisa ma päält raggonu. Kost ta neid sanu ei prugida kellelgi teda. Wimati ütles ta, et ta neid sanu, ni kui moisan õlgi ostetas.
Pä kohtomehhe Johan Werrewa ütlemisse perra sündida ne kannu ja need hone palgit ühte.
Moisteti: Et kaewatawa Jakob Sulbil tullewa redist tunnistust tuwwa, kost ta ne palgit sanu.
Se otsus sai kohto käujile kulutud.
No 8 jure 1870
Moisawallitsus kaibas, et pops Jakob Sulb, kes moisa käest omma sandi wenna Petre Sulbile 7. Octobril 1866 se lubba sanu,Männi, Sassi nink Sikka tallo karja man päle urtsik ülles ehhitada, ilma et ta minkisuggust maad ehk mõtsa senna jure saab - ni kui se lubba ka leppingo ramatohe tol ajal sisse kirjotet - ja Jakob Sulb selleperrast sääl ellada lubbatu, et ta omma sandi wenna eest hoolt kandma peab, - olla nüüd warrastanu moisa tallo mõtsast 37 puud, nink hendale lauda üllesehhitanu - kellest 29 kuse puud 5-6 tollilisset ja 8 peddaja puud 8 tollilisset tüwwest, ja päle se olla ta 1 tük Sassi tallo karja maast omma woimoga ülleskündnu. Kaebaja nõuab et se süidlanne Jakob Sulb saas selle wargusse eest sädusse järrele trahwitus, ja selle eest et ta se lepping ei olle piddanu, se urtsik säält ärrä häwitedus saas. Pä kohtomees Johan Werrew kaenu ja mõõtnu palgit tolliga ülle kui ka need kannut.
Kaewataw Jakob Sulb wabbandas päle se kui ta ette kutsutu, et ta ei olla neid palki mitte selle moisa ma päält raggonu. Kost ta neid sanu ei prugida kellelgi teda. Wimati ütles ta, et ta neid sanu, ni kui moisan õlgi ostetas.
Pä kohtomehhe Johan Werrewa ütlemisse perra sündida ne kannu ja need hone palgit ühte.
Moisteti: Et kaewatawa Jakob Sulbil tullewa redist tunnistust tuwwa, kost ta ne palgit sanu.
Se otsus sai kohto käujile kulutud.
No 8 jure 1870
