No 35 jure
Selle päle olla läinud Jaan Noppi Keiserlikko IV Kihhelkonna kohto mannu nõuwo küssima, omma ärrä woetu sullase Peter Wastsekiwwi perrast, kes kohhus pä kohtomehhe Johan Werrewale, kes ka praegu sääl kohtu man olnu, käskinu sedda asja ümbre selletada, selleperrast se pä kohtumees koddo tullen sullase Peter Wastsekiwil käskinu warsti Jaan Unti mant, kelle mannu ta sel 3 Aprilil c. üllewel seiswa protokolli perra moistetud, töise perremehhe Jaan Noppi mannu taggasi minna, mis ka sündinu, kellega agga Jaan Unt rahhule ei olnu, et se koggokonna kohhus temmale 3. Aprilil õigus andnu, nüüd pä kohtomees ütsinda ilm kohtuda muutnu se asja ümbre, selleperrast käskinu Keiserlik IV Kihhelkonna kohhus Mai ku allustussen koggokonna kohtu otsuse pohja pääl sel 3. Aprilist kohtomehhe Jaan Reinoldi nink Jürri Konnimussel Peter Wastsekiwwit warsti Jaan Unti mannu wija, mis ne kohtomehhe ka täitnu.
Jaan Noppi ei olle sellega rahhul nink kaibas, et Jaan Unt olla sis üttelnu kui Peter Wastsekiwwi temmale käe rahha taggasi winu, et temmal ei olla Peter Wastsekiwist et temmal haige silma surembad murretki, kelle man tunnistaja, kes ka tänna ette kutsuti olla, Jaan Noppi ja Johan Hango, kui ka Karl Mällo ka pälke se palganu ta, Jaan Unt hendale töise sullase, Peter Lüisi, kes ka kül jälle Jaan Jaan Mosesse mannu ärrä läinud. Ta nõuda selleperrast ikkes Peter Wastsekiwwi hennele sullasest moista.
Jaan Unt wastutas, et ta Peter Wastsekiwi sis weel olles lahti lasknu, kui ta omma wanna perremehhe mannu olles jänu, ent ta läinud wastse mannu, sis ta ei jätta, sest et koggokonna kohhus ka jo 3. Aprilil nida moistnu.
1. Tunnistaja Assi Jaan Noppi tunnistas, et kui sullane Peter Wastsekiwi Jaan Untile käe rahha taggasi tonu, olla Jaan Unt perrast temma wasta üttelnu, et temmal ei olla murretki et ta sedda teinud. Muust ta ei teda.
2. Tunnistaja Johan Hango tunnistas, et ta läinud Jaan Unti pole kui Peter Wastsekiwi se käe rahha taggasi tonu päle se weel 10 Kop sögi rahha, sis Jaan Unt üttelnu, et mingo päle, temmal silma häddalisse, kes teed kas temmast sullast saab ehk mitte
3. Tunnistaja Karel Mällo ei olle siin.
Moisteti: Et sullasel Peter Wastsekiwil ni kui jo 3. Aprilil c. moistetu, 1metse perremehhe Jaan Unti mannu jäda on, kelle mannu ta Keiserliko IV. k. kohto kässu päle kohtomehhe Jürri Konnimusse ja Jaan Reinoldi läbbi Jaan Noppi mant taggasi tosu on - kelle mannu pä kohtomees ilma kohto selletusseta ütsinda käskinu minna. Ka ei tähhenda ne tunnistuste keddagi, kunna se Jaan Unt, ütleminne perrast käe rahha taggasi tomist sündinu, nink ei woinu käe rahha taggasi tominne selle läbbi sündida.
Se otsus sai kohto käujile kulutud, kaebaja Jaan Noppi ei olle rahhul n. sai temmale oppusse kirri surembahe kohtohe minna wälja andud.
/:Sel 19. Mail 70 protkoll antud:/
No 35 jure
Selle päle olla läinud Jaan Noppi Keiserlikko IV Kihhelkonna kohto mannu nõuwo küssima, omma ärrä woetu sullase Peter Wastsekiwwi perrast, kes kohhus pä kohtomehhe Johan Werrewale, kes ka praegu sääl kohtu man olnu, käskinu sedda asja ümbre selletada, selleperrast se pä kohtumees koddo tullen sullase Peter Wastsekiwil käskinu warsti Jaan Unti mant, kelle mannu ta sel 3 Aprilil c. üllewel seiswa protokolli perra moistetud, töise perremehhe Jaan Noppi mannu taggasi minna, mis ka sündinu, kellega agga Jaan Unt rahhule ei olnu, et se koggokonna kohhus temmale 3. Aprilil õigus andnu, nüüd pä kohtomees ütsinda ilm kohtuda muutnu se asja ümbre, selleperrast käskinu Keiserlik IV Kihhelkonna kohhus Mai ku allustussen koggokonna kohtu otsuse pohja pääl sel 3. Aprilist kohtomehhe Jaan Reinoldi nink Jürri Konnimussel Peter Wastsekiwwit warsti Jaan Unti mannu wija, mis ne kohtomehhe ka täitnu.
Jaan Noppi ei olle sellega rahhul nink kaibas, et Jaan Unt olla sis üttelnu kui Peter Wastsekiwwi temmale käe rahha taggasi winu, et temmal ei olla Peter Wastsekiwist et temmal haige silma surembad murretki, kelle man tunnistaja, kes ka tänna ette kutsuti olla, Jaan Noppi ja Johan Hango, kui ka Karl Mällo ka pälke se palganu ta, Jaan Unt hendale töise sullase, Peter Lüisi, kes ka kül jälle Jaan Jaan Mosesse mannu ärrä läinud. Ta nõuda selleperrast ikkes Peter Wastsekiwwi hennele sullasest moista.
Jaan Unt wastutas, et ta Peter Wastsekiwi sis weel olles lahti lasknu, kui ta omma wanna perremehhe mannu olles jänu, ent ta läinud wastse mannu, sis ta ei jätta, sest et koggokonna kohhus ka jo 3. Aprilil nida moistnu.
1. Tunnistaja Assi Jaan Noppi tunnistas, et kui sullane Peter Wastsekiwi Jaan Untile käe rahha taggasi tonu, olla Jaan Unt perrast temma wasta üttelnu, et temmal ei olla murretki et ta sedda teinud. Muust ta ei teda.
2. Tunnistaja Johan Hango tunnistas, et ta läinud Jaan Unti pole kui Peter Wastsekiwi se käe rahha taggasi tonu päle se weel 10 Kop sögi rahha, sis Jaan Unt üttelnu, et mingo päle, temmal silma häddalisse, kes teed kas temmast sullast saab ehk mitte
3. Tunnistaja Karel Mällo ei olle siin.
Moisteti: Et sullasel Peter Wastsekiwil ni kui jo 3. Aprilil c. moistetu, 1metse perremehhe Jaan Unti mannu jäda on, kelle mannu ta Keiserliko IV. k. kohto kässu päle kohtomehhe Jürri Konnimusse ja Jaan Reinoldi läbbi Jaan Noppi mant taggasi tosu on - kelle mannu pä kohtomees ilma kohto selletusseta ütsinda käskinu minna. Ka ei tähhenda ne tunnistuste keddagi, kunna se Jaan Unt, ütleminne perrast käe rahha taggasi tomist sündinu, nink ei woinu käe rahha taggasi tominne selle läbbi sündida.
Se otsus sai kohto käujile kulutud, kaebaja Jaan Noppi ei olle rahhul n. sai temmale oppusse kirri surembahe kohtohe minna wälja andud.
/:Sel 19. Mail 70 protkoll antud:/
