PROTOKOLL

Vana-Koiola: Protokolliraamat (1867-1869)

LeidandmedEAA.3388.1.1
Kaader
100
101
102
103
Daatum14.11.1868
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Märkused

Mõtz Kaddajale, Käiso - allakriipsutatud  poleli

Wanna Koiola koggokonna kohtun Wissel, sel 14tal nowembril 1868.

Kaibap Johhan Andreimann Petera nink Jaan Warrese päle, tem(m)a om lainu  6mal octobril Wisse kõrtsi manno ja sääl kõrtsi kõlgusse man tõise ka manno tulno Jaan Mosin ja Josep Jäger, ja om(m)a tahtnuwa Mõtz Kaddajale minna, ent ne toise ei olle enne perra lännu kui Jakob Käiso pool ärra käüwa.

Sääl om penni haukma nakkanu, ja ka suur hulk tõisi poisikessi tulno, sis om temma pakku kaddonu.

Peter Warres om takkast järgi lännu ja tedda saisma käsknu jäda. Ent temma ei olle jänu. Sis om perra joosnu ja kinni wõtnu ja tedda omma welle Jaan Warresega pesnu. Sepäle om temma pistoli waljä lasknu, sis omma se helli päle tõise manno tulno, nim(m)elt Johan Kogger, Peter Wijand Jaan Masik Josep Jäger Johhan Konna, Mihkel Oina, Jaan Hurt Johhan Moisto, Johhan Pihho nink jaan Oina.

Peter Warres and wastust, meije lätsime Põlwate minnema ja nemma olliwa ni kui na essi ütlewa Jakob Käiso pool, kon pude murdmisse ja penni haukmisse hölli olli ja lätsime siis Mihkli Haidakuga kaema, ja üts pand säält nurme päle pakku, kedda meije es tunne, ja kelime et temma piddi saisma jäma. Ent temma üttel ärra tulle, minna lasse! Ja minna mõtli et temmal om tüwwi ehk roodja tük, ja lätsi iks seperrast, temma perran.

Temma kerot ümbre ja lask pistoliga minno päle, ent es puttu ennamb, kui üts haawli terra näo külge, kui ülle ka weel asse perra tunnus; sis lätsi minna tormin päle ja wõtti ja kissi pistoli tem(m)al kaest ärra, et natta saas, kes se laskja om, ja toigi ka se pistoli kohto ette nätta, miska minno lasti. Ja minna es pessa tedda mitte, ni kui Johan Andreimann min(n)o päle kaibap.

Johhan Andreimann pand tunnistajas: Johan Kogre, Mihkel Oina, Jaan Masik.

Nink nesamma andsewa tunnistust, et kui Peter Warres om keeldnu saisma jäda, sis om Johan Andreimann ümbre kerotanu, ja pistoliga lasknu, sis omma tõise ka; kiik se helli päle kokko tulno, ja nemma omma kolkmise päle neide mant ärra paenuwa, pistolit käest kiskma, ja ei tija kas nemma Johan Andreimanni pessiwa wai mitte. Ja se assi om sündinu kel 11 öö ajal.

Saije ka weel küssitus neide kigi käest, mes ammeti mehhe ne tõise sel kõrral wäljan olliwa.

Johhan Pihho wastutas, tem(m)a om kõrtsi mant püssi hölli päle sin(n)a lännu.

Mihkel Haidak wastutas, min(n)a lätsi kõrtsi manno ja sääl saije tõistega kokko.

Josep Jäger wastutas minna lätsi kõrtsi manno, säält lätsime Jakob Käiso pole ja Jaan Oina jäije perran sedda kõrtsi manno.

Jaan Hurt nink Peter Konna wastutawa, et nemma omma enne kõrtsi manno lännuwa kaema, kas muid om sääl nätta sada.?

Johhan Kogger kõrtsi sullane ja Peter Wijand andwa wastust, et na omma püssi hölli päle ommast korterist kõrtsi mant sinna kaema lännuwa, ja ei olle mitte küllan hulkman olnu.

Jaan Oina and wastust, et minna lätsi ommale haigele emmale ollut kõrtsist toma, ent sedda es olle sada, päle selle koddo minnen kuli minna pussi pauku ja tännitamist et ärra tap, seperrast om nakkanu, temma ka püssi hölli päle sinna pole minnema, ja ei olle middagi kakkelussest nännu, kui ne nimmetetu poisi omma sääl ütten hulgan olnu.

Mõistetu:  Johhan Andreimann, kui kaibaja, kes pistoliga öö ajal huulkma om lännu ja toist hulgast küllan lasknu kui temma omma jutto perra pessa sanu ei sa middagi temmale mõistetus woip Makohtohe kaiwata.

Peter Warres, kedda pistoliga om lastu, wõip kui ta tahhap nisamma Ma kohtuhe kaibata, kon sarnase süda nuhheldas; ent se pistol jääb neide käest ärra, ja se ümbre huulkmisse eest sawa, kes nim(m)elt selle pääl  omma olnu eggaüts 10 witsa lööki ja kelle särast kaibust hulkmisse perrast eddimalt om, wõiwa rahha trahwiga henda lunnastada.

Nimmelt:

Mihkel Haidak     2 rbl ärra mastu

Josep Jäger        2 do ärra mastu

Peter Konna       2  "   ärra mastu

Jaan Hurt           2   "     do    do

Johan Pihho

Peter Warres     2 rbl  ärra mastu

Johhan Andreimann jätte trahwist pri, et temma koggokonna kohto ülle kaemisse perra hirmsast pestu olli, rahha trahwist pri, nink ka ommast pistolist seperrast ilma jääb

Jaan Warres, ke jobba tõist kord sel suwwel saratse larmi sissen om olnu, ei sa tem(m)alt rahha trahwi wasta wõetus enge saab 10 witsa lööki. - Ja ne kolin käumata ja poisikesse arwo sissen omma, nimmelt

                    Peter Moisto

                    Mihkel Masik 1 rubla ärra mast.

                    Mihkel Oina

sawa eggaüts 5 witsa löki, ehk maswa 1 rbl trahwi, seperrast et nemma kõrtsi manno jooskwa. -

Johan Kogger ja Peter Wijand kes ommast korterist hölli päle kaema lännu jäwa seest trahwist pri. -

Jaan Oina, kes essi põddenu, ja omma haige emmale, kes ka tõttest poddemisse pääl om, õllut läts otsma ja hölli päle tee päält sinna kaema läts jääp trahwist pri.

                                   Koggokonna kohtowannemb: J Pihho

                                              "          Kohtomees Peep Tobree  XXX

                                            do               do           Thomas Hämmalanne  XXX

                                             Kirjotaja P. Blaik.

Wanna Koiola koggokonna kohtun Wissel, sel 14tal nowembril 1868.

Kaibap Johhan Andreimann Petera nink Jaan Warrese päle, tem(m)a om lainu  6mal octobril Wisse kõrtsi manno ja sääl kõrtsi kõlgusse man tõise ka manno tulno Jaan Mosin ja Josep Jäger, ja om(m)a tahtnuwa Mõtz Kaddajale minna, ent ne toise ei olle enne perra lännu kui Jakob Käiso pool ärra käüwa.

Sääl om penni haukma nakkanu, ja ka suur hulk tõisi poisikessi tulno, sis om temma pakku kaddonu.

Peter Warres om takkast järgi lännu ja tedda saisma käsknu jäda. Ent temma ei olle jänu. Sis om perra joosnu ja kinni wõtnu ja tedda omma welle Jaan Warresega pesnu. Sepäle om temma pistoli waljä lasknu, sis omma se helli päle tõise manno tulno, nim(m)elt Johan Kogger, Peter Wijand Jaan Masik Josep Jäger Johhan Konna, Mihkel Oina, Jaan Hurt Johhan Moisto, Johhan Pihho nink jaan Oina.

Peter Warres and wastust, meije lätsime Põlwate minnema ja nemma olliwa ni kui na essi ütlewa Jakob Käiso pool, kon pude murdmisse ja penni haukmisse hölli olli ja lätsime siis Mihkli Haidakuga kaema, ja üts pand säält nurme päle pakku, kedda meije es tunne, ja kelime et temma piddi saisma jäma. Ent temma üttel ärra tulle, minna lasse! Ja minna mõtli et temmal om tüwwi ehk roodja tük, ja lätsi iks seperrast, temma perran.

Temma kerot ümbre ja lask pistoliga minno päle, ent es puttu ennamb, kui üts haawli terra näo külge, kui ülle ka weel asse perra tunnus; sis lätsi minna tormin päle ja wõtti ja kissi pistoli tem(m)al kaest ärra, et natta saas, kes se laskja om, ja toigi ka se pistoli kohto ette nätta, miska minno lasti. Ja minna es pessa tedda mitte, ni kui Johan Andreimann min(n)o päle kaibap.

Johhan Andreimann pand tunnistajas: Johan Kogre, Mihkel Oina, Jaan Masik.

Nink nesamma andsewa tunnistust, et kui Peter Warres om keeldnu saisma jäda, sis om Johan Andreimann ümbre kerotanu, ja pistoliga lasknu, sis omma tõise ka; kiik se helli päle kokko tulno, ja nemma omma kolkmise päle neide mant ärra paenuwa, pistolit käest kiskma, ja ei tija kas nemma Johan Andreimanni pessiwa wai mitte. Ja se assi om sündinu kel 11 öö ajal.

Saije ka weel küssitus neide kigi käest, mes ammeti mehhe ne tõise sel kõrral wäljan olliwa.

Johhan Pihho wastutas, tem(m)a om kõrtsi mant püssi hölli päle sin(n)a lännu.

Mihkel Haidak wastutas, min(n)a lätsi kõrtsi manno ja sääl saije tõistega kokko.

Josep Jäger wastutas minna lätsi kõrtsi manno, säält lätsime Jakob Käiso pole ja Jaan Oina jäije perran sedda kõrtsi manno.

Jaan Hurt nink Peter Konna wastutawa, et nemma omma enne kõrtsi manno lännuwa kaema, kas muid om sääl nätta sada.?

Johhan Kogger kõrtsi sullane ja Peter Wijand andwa wastust, et na omma püssi hölli päle ommast korterist kõrtsi mant sinna kaema lännuwa, ja ei olle mitte küllan hulkman olnu.

Jaan Oina and wastust, et minna lätsi ommale haigele emmale ollut kõrtsist toma, ent sedda es olle sada, päle selle koddo minnen kuli minna pussi pauku ja tännitamist et ärra tap, seperrast om nakkanu, temma ka püssi hölli päle sinna pole minnema, ja ei olle middagi kakkelussest nännu, kui ne nimmetetu poisi omma sääl ütten hulgan olnu.

Mõistetu:  Johhan Andreimann, kui kaibaja, kes pistoliga öö ajal huulkma om lännu ja toist hulgast küllan lasknu kui temma omma jutto perra pessa sanu ei sa middagi temmale mõistetus woip Makohtohe kaiwata.

Peter Warres, kedda pistoliga om lastu, wõip kui ta tahhap nisamma Ma kohtuhe kaibata, kon sarnase süda nuhheldas; ent se pistol jääb neide käest ärra, ja se ümbre huulkmisse eest sawa, kes nim(m)elt selle pääl  omma olnu eggaüts 10 witsa lööki ja kelle särast kaibust hulkmisse perrast eddimalt om, wõiwa rahha trahwiga henda lunnastada.

Nimmelt:

Mihkel Haidak     2 rbl ärra mastu

Josep Jäger        2 do ärra mastu

Peter Konna       2  "   ärra mastu

Jaan Hurt           2   "     do    do

Johan Pihho

Peter Warres     2 rbl  ärra mastu

Johhan Andreimann jätte trahwist pri, et temma koggokonna kohto ülle kaemisse perra hirmsast pestu olli, rahha trahwist pri, nink ka ommast pistolist seperrast ilma jääb

Jaan Warres, ke jobba tõist kord sel suwwel saratse larmi sissen om olnu, ei sa tem(m)alt rahha trahwi wasta wõetus enge saab 10 witsa lööki. - Ja ne kolin käumata ja poisikesse arwo sissen omma, nimmelt

                    Peter Moisto

                    Mihkel Masik 1 rubla ärra mast.

                    Mihkel Oina

sawa eggaüts 5 witsa löki, ehk maswa 1 rbl trahwi, seperrast et nemma kõrtsi manno jooskwa. -

Johan Kogger ja Peter Wijand kes ommast korterist hölli päle kaema lännu jäwa seest trahwist pri. -

Jaan Oina, kes essi põddenu, ja omma haige emmale, kes ka tõttest poddemisse pääl om, õllut läts otsma ja hölli päle tee päält sinna kaema läts jääp trahwist pri.

                                   Koggokonna kohtowannemb: J Pihho

                                              "          Kohtomees Peep Tobree  XXX

                                            do               do           Thomas Hämmalanne  XXX

                                             Kirjotaja P. Blaik.