Sophie Tanneberg tulli ette nink kaibas et temma wenna tüttar Marri Hammel, kedda ta essi ülles kaswatanu tedda wiimse suwwise pühhal peksnu nink selle man ühhe rauaga su katski nink werritsest lönu, päle se olla ta temma mehhe Gusta Tannebergi ka pöratsist teinud, ni et se tedda ka ei sallida. Peksmist olla ta sis kohhe kohtomeestele nüitanu, ka woida Josep Sälliki naine An ja Petre Lätti naine An temma tülli asjun, kes ette kutsutu, mõnda tunnistust anda.
Kaebaja tunnistaja:
1. An Sällik, Josepi naine ja Gusta Tannebergi sõssar, tunnistab küssimisse päle, et ta kül selle peksmisse man ei olnu, enge näinud et kaebajal su werrine olnu. Ka jo talwel olnu ta pekestud sest tüdruku Marri Hammelist, näo päle olnu hõbbe lussikaga lödu märgid ja käede peksmisse märgid, mis ta saunan käimisse man näinud. Ta, (tunnistaja) An Sällik ellada kül paar wersta säält kaugel, siski teda ta selgest, et se tüdruk Marri Hammel kaebaja mehhe Gusta Tannebergiga pordo ellon ellawa, nink selleperrast mollemba sedda perrist naist ennamb ei sallida, kes mõnni körd neide pole läbbi ööd kui ta wälja tõugatu korteri otsinu. Ka olla Marri Hammel hirmus roppo suga, sõimata töisi kike litsist, ka tedda, An Sällikit ükskörd sõimanu.
2. An Lätti, Petre naine, tunnistas küssimisse päle, mitte muud teda, kui et perrametse pühha joosknu kaibaja Sophie Tanneberg ikken ülle õue neide pole, su olnu katski ja werri joosknu. - Se tüdruk Marri Hammel olla kohhalt süidi, muido ei sada se kaebaja süja kui se tüdruku käe läbbi - ja olla temma ello wäega sant selle tüdruku perrast. Minnewa kolmapäiw õhto olla temma mees Gustav Tanneberg jälle tedda, omma naise Sophie, treppi päle wiskanu, kes möldre jure piddanu minnema ö maija otsima, ja hommungo kui ta säält ärrä tulnu, saatnu Tanneberg temmale suppi kubbija läbbi süja. Tanneberg piddada ka muido omma naise toa ukse igga õhto naelaga kinni löma, et se ei saas neid selle tüdrukuga omma häbbi tö pääl eksitama.
Ka on tunda et Sophie Tannebergil nüüd weel näggo katski sest peksmissest.
Kaebaja mees G. Tanneberg tulli kutsumisse päle ette nink tunnistas et temma naine Sophie läinud essi tüdruku kaela, nink olla essi suidlanne et se tüdruk Marri Hammel tedda lönu, et ta tedda litsist nimmetanu, üttelden, mis tal asja wahhele tulla, kui ta omma mehhega kõnnelda. Tanneberg seisab selle tüdruku eest nink kaibab et temma naine olla halwaste perret söötnu, selleperrast ta perrenaise ammeti temma käest wõtnu.
Kaebaja Sophie Tanneberg ütles, et ta jo terwe aasta ennamb ei olle perrenaina ei ka perret söötnu, siski ei sallida tüdruk ei temma mees temma mees Tanneberg tedda sääl nink ajada ärrä, ent kos temmal minna. Ta palluda et se tüdruk kellest se riid tulleb trahwitud n. ärrä ajetud saas, kes tedda ka talwel jälle peksnu.
Selle päle wastutas Tanneberg et ta essi kui mees talwel omma naist peksnu mitte se tüdruk. Ta tahta omma naist Sophiet linna omma maija ellama sata, ent mitte koggonist ärrä lahhutada. Wimati pallus ta omme tunnistajit kulata, 1 Widrik Leppikut, Widrik Sallikit karjust Jakob Pallo nink Josep Kasakat.
Kutsuti Tannebergi tunnistaja:
1. Widrik Sallik arwab küssimisse päle, et Tannebergi naise küllen olla süüd et ta ei andnu perrele häste süja. Pühhade tappelussest ta ei teda.
2. Widrik Leppik ei woida selle lühhikesse ajaga mis ta sääl suurt teda, ja ütles weel, kui Sophie Tanneberg minnewa poolpäiw koddo tulnu, sis ta peksnu süddame täjega uksi.
3. Jakob Pallo tunnistas, et Sophie Tanneberg omma meest pühhade aiga peksnu. Wimate jälle ütles ta pekso mitte näinud olla, Sophie Tannebergil olnu kül lõhki su.
4. Josep Kassak ei ütle pühhade tüllist middagi teda. Minnewa aasta kuulnu ta kül, kui Sophie Tanneberg tüdrukut Marri Hammelit litsist sõimanu nink põske möda lönu. Söök olnu ka wäega halw.
Kaewataw Marri Hammel salgas et ta kaebajat lönu ei olla kui ta köki tullen omma mehhega tülli läinud, sis ta üttelnu ka sõnna wahhele, kelle päle ta tedda peksa tahtnu, sis puttunu sõrme ots külge, kellega suust werri wälja tulnu. Ka wabbandas ta, et temmal parrembad annumat ei olnu omma perrenaise Sophie Tannebergile süja wija, kui se mis siin ette näitedu, kui sea annum.
Kohtom. Jaan Reinold arwab et Sophie Tanneberg olnu rauaga lödu 8 märki olnu tunda - mis ka Tanneberg essi tunnistanu.
Moisteti: 1) Et kaewatawa Marri Hammelil et ta julgennu omma perrenaist wasta silmi lüja, pälegi rauaga, on temmal 2 päiwa wangin olla ehk selle eest 4 rubla waeste ladiku massa trahwi, ja 30 Kop. wälja jämisse eest 5. Junil, ja päle se et ta abbi ello wahhele on tükkinu, on temma omma kohta Tallina male ärrä sata, ni kui ka kerrikherra käsk on.
2) Et Tannebergil omma abbikaas Sophie taggasi wõtta, ehk kui ta tahhab surembad kohhut käija, temmale seni linna korter, pu, ja igga kuust sögi ja riete rahha omma pojaga kokko anda 30 rubla, essierralde pojale weel ride ja koli rahha massa on. Ka ride kasti wõtti ja mu temma asjat on temmale kätte anda, kui ka 30 K. kasaka perran käiminne sija massa.
Se otsus sai kohto käujile kulutud ja Tannebergile suremba kohto käimisse tarbis õppusse kirri antud. Päle se maksis Tanneberg omma tüdruku eest moistetud 4r 30 K wälja ja henda eest 30 K.
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
4,60 C. 1872 Janr ???
Sophie Tanneberg tulli ette nink kaibas et temma wenna tüttar Marri Hammel, kedda ta essi ülles kaswatanu tedda wiimse suwwise pühhal peksnu nink selle man ühhe rauaga su katski nink werritsest lönu, päle se olla ta temma mehhe Gusta Tannebergi ka pöratsist teinud, ni et se tedda ka ei sallida. Peksmist olla ta sis kohhe kohtomeestele nüitanu, ka woida Josep Sälliki naine An ja Petre Lätti naine An temma tülli asjun, kes ette kutsutu, mõnda tunnistust anda.
Kaebaja tunnistaja:
1. An Sällik, Josepi naine ja Gusta Tannebergi sõssar, tunnistab küssimisse päle, et ta kül selle peksmisse man ei olnu, enge näinud et kaebajal su werrine olnu. Ka jo talwel olnu ta pekestud sest tüdruku Marri Hammelist, näo päle olnu hõbbe lussikaga lödu märgid ja käede peksmisse märgid, mis ta saunan käimisse man näinud. Ta, (tunnistaja) An Sällik ellada kül paar wersta säält kaugel, siski teda ta selgest, et se tüdruk Marri Hammel kaebaja mehhe Gusta Tannebergiga pordo ellon ellawa, nink selleperrast mollemba sedda perrist naist ennamb ei sallida, kes mõnni körd neide pole läbbi ööd kui ta wälja tõugatu korteri otsinu. Ka olla Marri Hammel hirmus roppo suga, sõimata töisi kike litsist, ka tedda, An Sällikit ükskörd sõimanu.
2. An Lätti, Petre naine, tunnistas küssimisse päle, mitte muud teda, kui et perrametse pühha joosknu kaibaja Sophie Tanneberg ikken ülle õue neide pole, su olnu katski ja werri joosknu. - Se tüdruk Marri Hammel olla kohhalt süidi, muido ei sada se kaebaja süja kui se tüdruku käe läbbi - ja olla temma ello wäega sant selle tüdruku perrast. Minnewa kolmapäiw õhto olla temma mees Gustav Tanneberg jälle tedda, omma naise Sophie, treppi päle wiskanu, kes möldre jure piddanu minnema ö maija otsima, ja hommungo kui ta säält ärrä tulnu, saatnu Tanneberg temmale suppi kubbija läbbi süja. Tanneberg piddada ka muido omma naise toa ukse igga õhto naelaga kinni löma, et se ei saas neid selle tüdrukuga omma häbbi tö pääl eksitama.
Ka on tunda et Sophie Tannebergil nüüd weel näggo katski sest peksmissest.
Kaebaja mees G. Tanneberg tulli kutsumisse päle ette nink tunnistas et temma naine Sophie läinud essi tüdruku kaela, nink olla essi suidlanne et se tüdruk Marri Hammel tedda lönu, et ta tedda litsist nimmetanu, üttelden, mis tal asja wahhele tulla, kui ta omma mehhega kõnnelda. Tanneberg seisab selle tüdruku eest nink kaibab et temma naine olla halwaste perret söötnu, selleperrast ta perrenaise ammeti temma käest wõtnu.
Kaebaja Sophie Tanneberg ütles, et ta jo terwe aasta ennamb ei olle perrenaina ei ka perret söötnu, siski ei sallida tüdruk ei temma mees temma mees Tanneberg tedda sääl nink ajada ärrä, ent kos temmal minna. Ta palluda et se tüdruk kellest se riid tulleb trahwitud n. ärrä ajetud saas, kes tedda ka talwel jälle peksnu.
Selle päle wastutas Tanneberg et ta essi kui mees talwel omma naist peksnu mitte se tüdruk. Ta tahta omma naist Sophiet linna omma maija ellama sata, ent mitte koggonist ärrä lahhutada. Wimati pallus ta omme tunnistajit kulata, 1 Widrik Leppikut, Widrik Sallikit karjust Jakob Pallo nink Josep Kasakat.
Kutsuti Tannebergi tunnistaja:
1. Widrik Sallik arwab küssimisse päle, et Tannebergi naise küllen olla süüd et ta ei andnu perrele häste süja. Pühhade tappelussest ta ei teda.
2. Widrik Leppik ei woida selle lühhikesse ajaga mis ta sääl suurt teda, ja ütles weel, kui Sophie Tanneberg minnewa poolpäiw koddo tulnu, sis ta peksnu süddame täjega uksi.
3. Jakob Pallo tunnistas, et Sophie Tanneberg omma meest pühhade aiga peksnu. Wimate jälle ütles ta pekso mitte näinud olla, Sophie Tannebergil olnu kül lõhki su.
4. Josep Kassak ei ütle pühhade tüllist middagi teda. Minnewa aasta kuulnu ta kül, kui Sophie Tanneberg tüdrukut Marri Hammelit litsist sõimanu nink põske möda lönu. Söök olnu ka wäega halw.
Kaewataw Marri Hammel salgas et ta kaebajat lönu ei olla kui ta köki tullen omma mehhega tülli läinud, sis ta üttelnu ka sõnna wahhele, kelle päle ta tedda peksa tahtnu, sis puttunu sõrme ots külge, kellega suust werri wälja tulnu. Ka wabbandas ta, et temmal parrembad annumat ei olnu omma perrenaise Sophie Tannebergile süja wija, kui se mis siin ette näitedu, kui sea annum.
Kohtom. Jaan Reinold arwab et Sophie Tanneberg olnu rauaga lödu 8 märki olnu tunda - mis ka Tanneberg essi tunnistanu.
Moisteti: 1) Et kaewatawa Marri Hammelil et ta julgennu omma perrenaist wasta silmi lüja, pälegi rauaga, on temmal 2 päiwa wangin olla ehk selle eest 4 rubla waeste ladiku massa trahwi, ja 30 Kop. wälja jämisse eest 5. Junil, ja päle se et ta abbi ello wahhele on tükkinu, on temma omma kohta Tallina male ärrä sata, ni kui ka kerrikherra käsk on.
2) Et Tannebergil omma abbikaas Sophie taggasi wõtta, ehk kui ta tahhab surembad kohhut käija, temmale seni linna korter, pu, ja igga kuust sögi ja riete rahha omma pojaga kokko anda 30 rubla, essierralde pojale weel ride ja koli rahha massa on. Ka ride kasti wõtti ja mu temma asjat on temmale kätte anda, kui ka 30 K. kasaka perran käiminne sija massa.
Se otsus sai kohto käujile kulutud ja Tannebergile suremba kohto käimisse tarbis õppusse kirri antud. Päle se maksis Tanneberg omma tüdruku eest moistetud 4r 30 K wälja ja henda eest 30 K.
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jürri Konnimus XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
4,60 C. 1872 Janr ???
