Tulli ette Rae wallast koolmeister H. Siimberg ja kaebas et 1877 aastal pärrast Mihkli päwa on Rae wallast Jaan Kööp naine Ann pallunud tedda et wõttaks ühhe lamba aastaks sööma peale, ja koolmeister on ka wõtnud temma käest lamba sööma kolm näddalad pärrast Mihkli päwa ja se lammas olli tiine, ja tõi Mardipäwa aial ühhe issase talle, ja koolmeister H. Siimberg tunnistas, et Ann Kööp on siis öölnud kui temma lammast söma kauples, et se lammas ei olle temma käes ilmas kahte talle tonud.
Agga koolmeister tunnistas et temma on lamba talwel hästi heaste ülles piddanud, selle lootusega ehk toob süggise warratselt talle, kui on ehk kaks talle.
Ja weel tunnistas koolmeister et lammas tonud kaks wõi kolm näddalad enne Mihkli päwa kaks emmast talle, agga lammas tonud need talled Kurrejago perre lautas, ja kesgi ei olle teadust tonud et lambal on talled seal olnud, waid lammas on karja aetud kahhe tallega; waid ühhel pühhapäwa hommikul kaks näddalad enne Mihklipäwa 17mal Septembri k.p. on koolmeister läinud karjasmaale, ja wadanud lamba karja hulka sedda nimetud söma lammast, agga ei olle ühti näinud, waid küssinud lamba karjatse käest järrele, ja se on öölnud, et Jaan Kööp wiis karja hulgast lamba ärra kahhe tallega. Ja sel samma pühhapäwa hommikul läinud koolmeister Jaan Kööp jure selle asja pärrast räkima kuidas temmal se julgus olli sallaja lammast kahhe tallega ärra wia enne aastad, ilma et sest (koolmeistriga) läbbi räkis, kuidas lamba sootmine tassutud saab, agga Jaan Kööp on sel korral weel koolmeistrile alwad sannad luggenud, mis peale koolmeister on ärra tulnud, ja lubbanud selle asja kohtu alla kaebada.
Jaan Kööp sai kohhe järgmiseks kohtu päwaks kutsutud tallitaja kässu läbbi, agga ei tulnud kumbagid, meest egga naist, ja nenda wisi sai igga kohtu päwaks kohtuse kutsutud agga pannid ikka wasto ja ei tulnud lamba söma asja selletama, waid piddas lamba kahhe tallega omma käes kunni tänna päwani.
Agga koolmeister nouab nüüd Jaan Kööp käest ühhe talwe lamba söötmise ette 15 (wiisteistkümend) rubla hõbbetad, sest mullu 1878 aastal olli hein wägga kallis. Ja sest lambast ei sanud koolmeister rohkem kassu kui kolm naela willu, ehk ka nelli se on rahha peale arwata kaks rubla, ja se äbbarik tal mis lammas Mardi päwa aial tõi arwata 1 rubla, siis on weel sada 12 (kaksteistkümmend) rubla Jaan Kööp käest.
Selle peale astus ette Jaan Kööp ja kohhus nõudis temmalt tunnistust kas lammas olli sömas koolmeistri käes. Ja temma tunnistas et olnud söömas koolmeistri käes ühheks aastaks, ja se olnud tiine lammas, kui naad on söma annud, ja lammas toonud koolmeistri käes süggise ühhe talle kui lammas sai söma antud pärrast Mihklipäwa, ja koolmeister teinud selle kauba kui lammas surreb et se jääb selle kahjuks kes lamba söma annab, ja temma on ka lamba teisel süggisel 1878 aastal kaks näddalad enne Mihklipäwa karjasmaalt karja hulgast (lamba) kahhe tallega ärra winud, ilma et koolmeistrile sest teada andnud.
Selle peale küssis koolmeister Jaan Kööp käest: et kas need talled on möllemad utted, wõi on järad, selle peale wastas Jaan Kööp pilkades: need on sikkud puddlid ja olli ka muul wisil wägga sureline kohtu ees.
Selle peale tunnistas Wasjalla mölder Hindrik Weinstein et koolmeister ja Jaan Kööp on weski koias, ka lamba surremise ülle räkinud, se on nenda: Koolmeister on öölnud, sest tännawu süggise surreb meie küllas wägga paljo lambaid többese, agga kui peaks juhtuma et se lammas ka selle többese häkkitselt ärra surreb, et siis se on Jaan Kööp kahju ja Jaan Kööp öölnud, ja muidugi egga siis koolmeister prugi meile lammast maksta kui lammas selle tobbese peaks surrema mis nüüd on.
Selle peale tunnistas Jaan Kööp et naad on nenda weski koias räkinud, ja kauplenud lamba surremise pärrast.
Kohhus mõistis et teine tal mis surem on peab koolmeistrile sama, ja tallitaja peab kohhe minnema sel sammal päwal Jaan Kööp'aga seltsis temma sanna jure, ja peab wõtma surema talle ja koolmeistrile andma.
Ja Jaan Kööp peab üks rubla trahwi Rae walla laeka maksma, miks temma sallaja enne aastad lamba ärra wiis karja hulgast põrmugi teada ei annud, ja talled ommale wõttis wäggise mis õige ei olnud.
/üllekohtu assi (ilma waidlemata) Hans Siimberg Jaan Kööp//lõppe otsus//mõistus sai täidetud./
Tulli ette Rae wallast koolmeister H. Siimberg ja kaebas et 1877 aastal pärrast Mihkli päwa on Rae wallast Jaan Kööp naine Ann pallunud tedda et wõttaks ühhe lamba aastaks sööma peale, ja koolmeister on ka wõtnud temma käest lamba sööma kolm näddalad pärrast Mihkli päwa ja se lammas olli tiine, ja tõi Mardipäwa aial ühhe issase talle, ja koolmeister H. Siimberg tunnistas, et Ann Kööp on siis öölnud kui temma lammast söma kauples, et se lammas ei olle temma käes ilmas kahte talle tonud.
Agga koolmeister tunnistas et temma on lamba talwel hästi heaste ülles piddanud, selle lootusega ehk toob süggise warratselt talle, kui on ehk kaks talle.
Ja weel tunnistas koolmeister et lammas tonud kaks wõi kolm näddalad enne Mihkli päwa kaks emmast talle, agga lammas tonud need talled Kurrejago perre lautas, ja kesgi ei olle teadust tonud et lambal on talled seal olnud, waid lammas on karja aetud kahhe tallega; waid ühhel pühhapäwa hommikul kaks näddalad enne Mihklipäwa 17mal Septembri k.p. on koolmeister läinud karjasmaale, ja wadanud lamba karja hulka sedda nimetud söma lammast, agga ei olle ühti näinud, waid küssinud lamba karjatse käest järrele, ja se on öölnud, et Jaan Kööp wiis karja hulgast lamba ärra kahhe tallega. Ja sel samma pühhapäwa hommikul läinud koolmeister Jaan Kööp jure selle asja pärrast räkima kuidas temmal se julgus olli sallaja lammast kahhe tallega ärra wia enne aastad, ilma et sest (koolmeistriga) läbbi räkis, kuidas lamba sootmine tassutud saab, agga Jaan Kööp on sel korral weel koolmeistrile alwad sannad luggenud, mis peale koolmeister on ärra tulnud, ja lubbanud selle asja kohtu alla kaebada.
Jaan Kööp sai kohhe järgmiseks kohtu päwaks kutsutud tallitaja kässu läbbi, agga ei tulnud kumbagid, meest egga naist, ja nenda wisi sai igga kohtu päwaks kohtuse kutsutud agga pannid ikka wasto ja ei tulnud lamba söma asja selletama, waid piddas lamba kahhe tallega omma käes kunni tänna päwani.
Agga koolmeister nouab nüüd Jaan Kööp käest ühhe talwe lamba söötmise ette 15 (wiisteistkümend) rubla hõbbetad, sest mullu 1878 aastal olli hein wägga kallis. Ja sest lambast ei sanud koolmeister rohkem kassu kui kolm naela willu, ehk ka nelli se on rahha peale arwata kaks rubla, ja se äbbarik tal mis lammas Mardi päwa aial tõi arwata 1 rubla, siis on weel sada 12 (kaksteistkümmend) rubla Jaan Kööp käest.
Selle peale astus ette Jaan Kööp ja kohhus nõudis temmalt tunnistust kas lammas olli sömas koolmeistri käes. Ja temma tunnistas et olnud söömas koolmeistri käes ühheks aastaks, ja se olnud tiine lammas, kui naad on söma annud, ja lammas toonud koolmeistri käes süggise ühhe talle kui lammas sai söma antud pärrast Mihklipäwa, ja koolmeister teinud selle kauba kui lammas surreb et se jääb selle kahjuks kes lamba söma annab, ja temma on ka lamba teisel süggisel 1878 aastal kaks näddalad enne Mihklipäwa karjasmaalt karja hulgast (lamba) kahhe tallega ärra winud, ilma et koolmeistrile sest teada andnud.
Selle peale küssis koolmeister Jaan Kööp käest: et kas need talled on möllemad utted, wõi on järad, selle peale wastas Jaan Kööp pilkades: need on sikkud puddlid ja olli ka muul wisil wägga sureline kohtu ees.
Selle peale tunnistas Wasjalla mölder Hindrik Weinstein et koolmeister ja Jaan Kööp on weski koias, ka lamba surremise ülle räkinud, se on nenda: Koolmeister on öölnud, sest tännawu süggise surreb meie küllas wägga paljo lambaid többese, agga kui peaks juhtuma et se lammas ka selle többese häkkitselt ärra surreb, et siis se on Jaan Kööp kahju ja Jaan Kööp öölnud, ja muidugi egga siis koolmeister prugi meile lammast maksta kui lammas selle tobbese peaks surrema mis nüüd on.
Selle peale tunnistas Jaan Kööp et naad on nenda weski koias räkinud, ja kauplenud lamba surremise pärrast.
Kohhus mõistis et teine tal mis surem on peab koolmeistrile sama, ja tallitaja peab kohhe minnema sel sammal päwal Jaan Kööp'aga seltsis temma sanna jure, ja peab wõtma surema talle ja koolmeistrile andma.
Ja Jaan Kööp peab üks rubla trahwi Rae walla laeka maksma, miks temma sallaja enne aastad lamba ärra wiis karja hulgast põrmugi teada ei annud, ja talled ommale wõttis wäggise mis õige ei olnud.
/üllekohtu assi (ilma waidlemata) Hans Siimberg Jaan Kööp//lõppe otsus//mõistus sai täidetud./
