Kaewatawa tunnistaja Johan Tootsik, Kurristalt, ütles 1865 aastal Märdi lade aiga, 1 hommungo päiwa tõuso aiga, sis jälle et päiwa weel ei olnu üllewen, Märt Noppi Tartun Blumbergi kõrtsi mant koli tarre pole, 1 linna poisi käest 1 nahha tük 50 Kop. eest ostnu, sis läinud Märt Noppi ütsinda kige nahhaga Kiwwisilla pole, kõrtsin nemma ei käunud liko joman, ei näinud ka keddagi naesterahwast, An Akkertajat, Märt Noppiga minnewat. Ta ei teda ka mis nahk se olli, wimate arwas ta, et ni kui seppa põll olnu.
2. Kaebaja tunnistaja Jakob Akkertaja, kes 1867 Tartun ellas ent nüüd Mäksal, tunnistas ni kui enne, et temma näinud selgest et se nahk 1 wankre põll olnu, mis Märt Noppil olnu, kui ta süggisel 1867 1 hommungo enne walget temma pole ütten tonu An Akkertajaga ütten, kedda temma päiwa ajal Parksep Arndtile sapa seerdest painutada pakkunu, ent se ei olla wõtnu. Linnast tol hommungul osta ta ei woinu sada, et se weel warra enne walget olnu nink weel keddagi rahwast ei olnu kõndiman.
3. Kaebaja tunnistaja Triin Zaer tunnistas, et temmale olla to körd An Sikka kes kaewatawa Märt Noppi sõssar, kõnnelnu, et temma welli Märt Noppi pä wäärt kurja tehha, nüüd jälle ta tonu üts wankre põll koddo mis ta sapist tehha, nink selle woodre padja pörast. Ta kõnnelnu sedda kaddonu Tõnnis Kangro naisele nink tulnu selle läbbi se assi ülles, 1869 28. Webruaril ütles ta Triin Zäär weel siin kohto een wälja, et ta läinud An Sikka kutsumisse päle senna kaema, nink näinud kui Märt Noppi sest nahhast olla sapit teinud, 1 sapa sere sissen olla weel wankri põlle nöbi auk olnu. Märt Noppi üttelnu temmale küssimisse päle, et sakste sapil nida piddada ollema. Triin Zaer ei üttelnu nüüd essite kaeman käunu olla, ent kui temmale minnewa aastane tunnistus meelde tulletud, sis punnastas ta ärrä nink jäi waik, ja tunnistas sellega et se õige on, ent An Sikka kui kaebaja sõssar ei kõnnelnu nüüd ennamb õigust sest et ta omma wennaga ärrä leppinu.
Kaewataw Mart Noppi ütles et perremees Johan Mähkalla olla ka näinud kui temma to körd se nahk linnast koddo tonu nink tahhab sedda ka tunnistajast ette kutsu, mis temmale ei olle perra antu, selleperrast et sedda wois kül paljo nätta kui temma se nahk linnast koddo tõi, ent sedda mitte, kost ta sedda sanu.
Kunna kaewatawa Märt Noppi minnewa aasta siin kohto een ütles et se olnu 1 seppä põll, pallanu augut seen, mis ta linnast ostnu, tinnawo ütles et se seppä põll ei olnu ei ka mitte wankre põll, ja se ostminne olnu Tartun Kurrikowi poole pääl, enne walget, kõrtsin käunu weel liku joman, An Akkertaja ka ütten, ent temma tunnismees Johan Tootsik ütles 2 aastat warremb 1865 aastal, üts hommungo walgega, päle päiwa tõuso, sis jälle päiwa ei olla weel tousnu olnu, ent innimisse kiik jo kõndinu, 1 seppa põlle modi nahk ostetu olla, kõrtsin ei olla käunu liku joman ei näinud ta An Akkertajat Märt Noppil ütten olla, missuggune tunnistus neid mollembid wallest teep neide hendide kui töiste tunnistajide wasta, ent kaebaja andis siin ka weel (27.) 28 Augustil c. ülles et temma wankre põllel olnu üks weike lappikenne jo wastsest saddulseppast päle pantu 1 ussi augo päle mis ka siin koggokonna kohto een tänna õige leiti ollewat kui ka üks wankre põll õmblus neide sapa seerde küllen, mis sest wankre põlle nahhast kohtomees Dawid Peterson omma sullase käest tänna siin ette nähha tõi, - päle se olla kaebajal weel nüüd tunnistajid kui neid peas tarwis ollema.
Moisteti: Et selle tunnistusse järrele kaewataw Mät Noppi süidlanne ja on se assi IV. Tarto Kihhelkonna kohto kätte anda, et se wargus ennamb kui 5 rubla wäärt on.
Se otsus sai kohto käujile kulutud.
/:Protokoll 11. Septbr. 1870 sisse sadetud:/
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Dawid Peterson XXX
J Windt <allkiri>, kirjotaja assemik.
Kaewatawa tunnistaja Johan Tootsik, Kurristalt, ütles 1865 aastal Märdi lade aiga, 1 hommungo päiwa tõuso aiga, sis jälle et päiwa weel ei olnu üllewen, Märt Noppi Tartun Blumbergi kõrtsi mant koli tarre pole, 1 linna poisi käest 1 nahha tük 50 Kop. eest ostnu, sis läinud Märt Noppi ütsinda kige nahhaga Kiwwisilla pole, kõrtsin nemma ei käunud liko joman, ei näinud ka keddagi naesterahwast, An Akkertajat, Märt Noppiga minnewat. Ta ei teda ka mis nahk se olli, wimate arwas ta, et ni kui seppa põll olnu.
2. Kaebaja tunnistaja Jakob Akkertaja, kes 1867 Tartun ellas ent nüüd Mäksal, tunnistas ni kui enne, et temma näinud selgest et se nahk 1 wankre põll olnu, mis Märt Noppil olnu, kui ta süggisel 1867 1 hommungo enne walget temma pole ütten tonu An Akkertajaga ütten, kedda temma päiwa ajal Parksep Arndtile sapa seerdest painutada pakkunu, ent se ei olla wõtnu. Linnast tol hommungul osta ta ei woinu sada, et se weel warra enne walget olnu nink weel keddagi rahwast ei olnu kõndiman.
3. Kaebaja tunnistaja Triin Zaer tunnistas, et temmale olla to körd An Sikka kes kaewatawa Märt Noppi sõssar, kõnnelnu, et temma welli Märt Noppi pä wäärt kurja tehha, nüüd jälle ta tonu üts wankre põll koddo mis ta sapist tehha, nink selle woodre padja pörast. Ta kõnnelnu sedda kaddonu Tõnnis Kangro naisele nink tulnu selle läbbi se assi ülles, 1869 28. Webruaril ütles ta Triin Zäär weel siin kohto een wälja, et ta läinud An Sikka kutsumisse päle senna kaema, nink näinud kui Märt Noppi sest nahhast olla sapit teinud, 1 sapa sere sissen olla weel wankri põlle nöbi auk olnu. Märt Noppi üttelnu temmale küssimisse päle, et sakste sapil nida piddada ollema. Triin Zaer ei üttelnu nüüd essite kaeman käunu olla, ent kui temmale minnewa aastane tunnistus meelde tulletud, sis punnastas ta ärrä nink jäi waik, ja tunnistas sellega et se õige on, ent An Sikka kui kaebaja sõssar ei kõnnelnu nüüd ennamb õigust sest et ta omma wennaga ärrä leppinu.
Kaewataw Mart Noppi ütles et perremees Johan Mähkalla olla ka näinud kui temma to körd se nahk linnast koddo tonu nink tahhab sedda ka tunnistajast ette kutsu, mis temmale ei olle perra antu, selleperrast et sedda wois kül paljo nätta kui temma se nahk linnast koddo tõi, ent sedda mitte, kost ta sedda sanu.
Kunna kaewatawa Märt Noppi minnewa aasta siin kohto een ütles et se olnu 1 seppä põll, pallanu augut seen, mis ta linnast ostnu, tinnawo ütles et se seppä põll ei olnu ei ka mitte wankre põll, ja se ostminne olnu Tartun Kurrikowi poole pääl, enne walget, kõrtsin käunu weel liku joman, An Akkertaja ka ütten, ent temma tunnismees Johan Tootsik ütles 2 aastat warremb 1865 aastal, üts hommungo walgega, päle päiwa tõuso, sis jälle päiwa ei olla weel tousnu olnu, ent innimisse kiik jo kõndinu, 1 seppa põlle modi nahk ostetu olla, kõrtsin ei olla käunu liku joman ei näinud ta An Akkertajat Märt Noppil ütten olla, missuggune tunnistus neid mollembid wallest teep neide hendide kui töiste tunnistajide wasta, ent kaebaja andis siin ka weel (27.) 28 Augustil c. ülles et temma wankre põllel olnu üks weike lappikenne jo wastsest saddulseppast päle pantu 1 ussi augo päle mis ka siin koggokonna kohto een tänna õige leiti ollewat kui ka üks wankre põll õmblus neide sapa seerde küllen, mis sest wankre põlle nahhast kohtomees Dawid Peterson omma sullase käest tänna siin ette nähha tõi, - päle se olla kaebajal weel nüüd tunnistajid kui neid peas tarwis ollema.
Moisteti: Et selle tunnistusse järrele kaewataw Mät Noppi süidlanne ja on se assi IV. Tarto Kihhelkonna kohto kätte anda, et se wargus ennamb kui 5 rubla wäärt on.
Se otsus sai kohto käujile kulutud.
/:Protokoll 11. Septbr. 1870 sisse sadetud:/
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jaan Reinold XXX
Kohtomees Dawid Peterson XXX
J Windt <allkiri>, kirjotaja assemik.
