PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1868-1875, 1882-1887)

LeidandmedEAA.3300.1.20
Kaader
249
Daatum15.01.1871
Protokolli number4
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Werrew Peakohtumees
Johan Konsa Kohtumees
Jaan Mollok Kohtumees

An Lätti omma mehhe Peter Lättiga kaibas et rentnik Gustav Tanneberg olla tedda rängaste peksnu, essite russikaga rindo lönu, sis pikkale mahha, wist selleperrast et ta temma naisega kes Tannebergi tüdrukuga rijon olnu, kõnnelnu. Ta nõuab selle eest 1000 rubla wallu rahha. Tunnistaja olla selle man Friedrich LeppikMarri MaliSophie Tanneberg.

Kaewataw Gustav Tanneberg wabbandas, et temma ei olla kaebaja külge mitte kät pandnu, weel wähhamb tedda melega peksnu. Ta ennege lönu jallaga ukse lahti, et ta käega tõugaten ei läinud, nink tõmbanu omma naise kät piddi tarre kes temma tüdruku undruku ärrä wõtnu nink nüüd wõõruksen An Lättiga seisnu.

1. Tunnistaja Friedrich Leppik ei ütle sest asjast middagi teda.

2. Tunnistaja Johan Sawwi ei ütle nisammute sest middagi teda.

3. Tunnistaja Tannebergi naine Sophie Tanneberg ei ütle sedda lömist ka nainud olla. Tanneberg lönu kül jallaga toa ukse lahti ja joosknu kui meletu toast wälja, sel modul ta ehk uksega An Lättile wois tehha, kes sääl ukse takkan seisnu.

4. Marri Mali ütles küssimisse päle wälja, et Tanneberg joosknu tarrest wälja, lönu An Lättile russikaga rindo, kes mahha saddanu nink röökma nakkanu, ta Marri Mali, olla kül kaebaja suggulanne, sellegiperrast tunnistada ta õigust.

Moisteti: Et kaebaja An Lättil ka se 1 tunnistaja suggulanne ja ka kreistohtre herra kirri selle peksmisse ülle selget tunnistust ei anna, on temmal tunnistusse pudusse perrast rahhule jäda, ent Gustav Tannebergil, kaewatawal, selleperrast et ta ilm körrata ukse lahti lönu pälegi jallaga, on 1 rubl. sija waeste ladikuhe trahwi massa.

Se otsus sai kohto käujile kulutud, kaebaja ei olle rahhule, selleperrast sai temmale suremba kohto käumisse tarbis õppusse kirri antud.

/:30. Januaril 1871:/

Pä kohtomees Johan Werrew XXX

Kohtomees Johan Konsa XXX

Kohtomees Jaan Mollok XXX

F. Thal <allkiri>, kirjotaja.

An Lätti omma mehhe Peter Lättiga kaibas et rentnik Gustav Tanneberg olla tedda rängaste peksnu, essite russikaga rindo lönu, sis pikkale mahha, wist selleperrast et ta temma naisega kes Tannebergi tüdrukuga rijon olnu, kõnnelnu. Ta nõuab selle eest 1000 rubla wallu rahha. Tunnistaja olla selle man Friedrich LeppikMarri MaliSophie Tanneberg.

Kaewataw Gustav Tanneberg wabbandas, et temma ei olla kaebaja külge mitte kät pandnu, weel wähhamb tedda melega peksnu. Ta ennege lönu jallaga ukse lahti, et ta käega tõugaten ei läinud, nink tõmbanu omma naise kät piddi tarre kes temma tüdruku undruku ärrä wõtnu nink nüüd wõõruksen An Lättiga seisnu.

1. Tunnistaja Friedrich Leppik ei ütle sest asjast middagi teda.

2. Tunnistaja Johan Sawwi ei ütle nisammute sest middagi teda.

3. Tunnistaja Tannebergi naine Sophie Tanneberg ei ütle sedda lömist ka nainud olla. Tanneberg lönu kül jallaga toa ukse lahti ja joosknu kui meletu toast wälja, sel modul ta ehk uksega An Lättile wois tehha, kes sääl ukse takkan seisnu.

4. Marri Mali ütles küssimisse päle wälja, et Tanneberg joosknu tarrest wälja, lönu An Lättile russikaga rindo, kes mahha saddanu nink röökma nakkanu, ta Marri Mali, olla kül kaebaja suggulanne, sellegiperrast tunnistada ta õigust.

Moisteti: Et kaebaja An Lättil ka se 1 tunnistaja suggulanne ja ka kreistohtre herra kirri selle peksmisse ülle selget tunnistust ei anna, on temmal tunnistusse pudusse perrast rahhule jäda, ent Gustav Tannebergil, kaewatawal, selleperrast et ta ilm körrata ukse lahti lönu pälegi jallaga, on 1 rubl. sija waeste ladikuhe trahwi massa.

Se otsus sai kohto käujile kulutud, kaebaja ei olle rahhule, selleperrast sai temmale suremba kohto käumisse tarbis õppusse kirri antud.

/:30. Januaril 1871:/

Pä kohtomees Johan Werrew XXX

Kohtomees Johan Konsa XXX

Kohtomees Jaan Mollok XXX

F. Thal <allkiri>, kirjotaja.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS