Läbi räägitud ja kindlaks tehtud Suure-Jaani alewi maja omaniku Mari Jüri t. Kaart ja sellekohase olewa kommisjoni wolitusel Kärstna walla liikme Johan Woldemari p. Kõpp wahel ning siis Taewere wallakohtu akti raamatusse maha kirjutatud alamal seisaw kaup:

Mina Mari Kaart annan oma Suure-Jaani alewis Taewere wallas olewa elumaja alumise korra peal olewad kõik ruumid ühes wälja käigu kohtadega ja teise korra peal hoowi poolt küllest ühe tua ühes selle maja all olewa kahe keldrega ja sellest majast lahus olewa puu kuuriga täielt Johan Kõppule Suure-Jaani posti-tellegrafi jaoskonna jaoks üüri peale kolme järjestiku aasta peale, arwatud 1 Januarist 1910 aastast peale ühe saja rubla (100 rubla) iga aastase üüri maksu eest. Ainult teises üiritawa maja keldres on ka maja omanikul tarwitamise õigus, mida kommisjon ära näitab.

Üüri rahast on Mari Kaart juba 50 rubla kätte saanud s.o. poole aasta üüri ning 1 Juulist 1910 aastast algades saab üür kuu kaupa iga kuu lõpul ära maksetud.

Üüritawatest maja ruumidest peab maja omanik 1 Januariks 1910 aastal postmeistri elamise ruumid: kaks lõuna pool külles ja üks tee pool maja keskel alumise korra peal olewad tuad korda seadima, seinad seest poolt esite papiga ära lööma ja siis üle tapitseerima. Postkontori ruum põhja pool külles maja tuleb ka kas lubjata, wärwida ehk tapitseerida.

Üüritawa ruumidega ühes saab weel ilma iseäraliku maksuta posti-tellegrafi jaoskonna tarwitada üks hoowi peal olew kaew.

Wälja üüritud ruumisid wõiwad posti-tellegrafi jaoskonna ametnikud oma ära nägemise järgi tarwitada.

Kõige üüritawate ruumide ja tarwituste parandused seest ja wäljapoolt, wärwimised ja mis iganes tahes terwshoidliselt küllest  tarwis minewad täiendused, korstnate. lõõride, wälja käigu kohtade puhastused ning hoowi korraspidamine on maja omaniku kanda. Nõnda sama peab maja omanik wälja üüritud ruumide ja tarwituste pealt tulewaid olgu mis tahes maksusid maksma.

Meelega ehk ette waatamata oleku läbi üüritawas majas olewate elanikkude läbi tehtud wigastused on süidlaste parandada. Kui üüritaw maja tulekahju läbi ära häwitatud ehk riisutud saab siis ei ole maja omanikul õigust maja üürniku kui ka seal majas elawate elanikkude wastu nõudmist tõsta kui wiimaste süi läbi mitte ei ole tulekahju juhtunud.

Üüritawa aja jooksul ei ole maja omanikul õigust wälja üüritud ruumisid ja tarwitusi uuesti edasi teistele üirida. Ära müimine wõib sündida ainult üirniku ja postmeistri nõusolemise ja sellel tingimisel et käesolew kaup peab muutmata täidetud saama. Majaomanik ja tema elanikud peawad endid kombeliselt üiritawas majas elawate ametnikkude ja nende perekondade liikmete wastu ülewal pidama. 

Seda kaupa wõib Johan Kõpp kellegi teise isikule seltsile ehk asutusele edasi anda ilma et majaomanikul selle kohta midagi ütlemist oleks ning maja omanikul ei ole mitte õigust seda kontrahti edasi andmist takistada.

Üüri raha edespidi käesolewas asjas maksab selle kohane kommisjon ehk see asutus kellele see kaup on edasi antud ning on käesolewa kauba Kõpp sellekohase kommisjoni wolitusel teinud.

Käesolew kaup wõib üirniku ehk kellele see kaup edasi andmise  teel edasi läheb igal ajal kolm kuud aega ette üles üteldud saada ning siis ära lõpetatud saada. Kui kroonu enne kolme aastat peaks käesolewas kaubas tähendatud üirimaksu enda peale wõtma siis lõpeb käesolew kaup wiibimata ära, mis ka iga tahes kolme aasta pärast ilma üles kuulutamata sünnib, sellel juhtel kui see kaup üürniku poole enne üles kuulutatud ei ole saanud. 

Maja omanikul ei ole aga käesolewat kaupa mitte enne kolme aastat üles kuulutada, arwatud 1 Januarist 1910 aast. peale.

Kui  juhtub et peale üüritud ruumide weel selles majas waba olewaid ruumisid tarwis on siis on kohustatud maja omanik neid waba ruumisid andma mitte kõrgema hinna eest mida see ametnik kroonu käest üüri rahaks saab kellel neid ruumisid tarwis läheb. Wälja üüritud majas wabaks jäenud ruumisid wõib maja omanik ausate inimestele wälja üürida milleks peale selle peab weel sellekohase olewa mõne kommisjoni liikme nõusolemist muretsema. Üüritawas majas waba olewates ruumides ei tohi tulekardetawat asutust ega söögikohta sisse seadida ega niisugusi elanikka pidada, kes oma elamise läbi posti ametnikkude rahu rikkuwad. 

Üüritud maja pööning saab weel postmeistri tarwitamiseks antud. Postkontori ruumil peawad aknatel luugd ette tehtud saama.

Maja omanikul ei ole õigust taksiatada kui Walitsuse poolt mõnes asjas arwatakse tarwilikuks olema mõnda asja juurde ehitada Walitsuse omal kulul.

Mari Kart /allkiri/

Johann Kõpp /allkiri/

1909 aastal 12 Detsembril on ülewal pool seisaw kaup ja kauba tegijate Mari Jüri t. Kaart ja Johan Woldemari p. Kõpp käe allkirjad Taewere wallakohtu poolt ustawaks tunnistatud sest et need inimesed kohtule tuntud on.