Taevere: Aktiraamat (1904-1917)
| Leidandmed | EAA.3543.1.59 |
|---|---|
| Kaader | 46 47 48 |
| Daatum | 10.12.1910 |
| Protokolli number | 3 |
| Protokolli teema | 2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| T. | Paas | Peakohtumees | |
| A. | Tirmann | Kohtumees | |
| D. | Sprenk | Kohtumees | |
| Kiwistik | Kirjutaja | ||
Ilmusiwad
Surnud
Peale selle peab rentnik
Renditud maa peal hoonete arw ja nende seis on järgmine:
Elumaja ühes rehega, wana ait, uus ait, alles poolel laut, keller, mille wõlw osalt sisse langenud ja kaks heina küint.
Hoonete juures peab ilma maksuta rentnik järgmised parandused ette wõtma:
Esimesel rendi aastal: elumaja katus uus teha, kust läbi jookseb.
Teisel rendi aastal lauda katus eest küljest uus teha ja turwa kuur laudadega kinni lüia, kus lauad lahti läinud on.
Kolmandal rendi aastal wana aida katus ära parandada ja tagast küllest ait laudadega ära wooderdada. Rentnik wõib kui soowib uue aida ehitada,
Neljandal rendi aastal wihu saun uus teha, suurus: pikk 21 jalga ja lai 18 jalga, puukatus, ka wõib suurem olla,
Keller tuleb wiiendal aastal ära parandada.
Kuuendal rendi aastal küine katused ära paeandada.
Peale selle peab rentnik talu aiad korras hoidma.
Rentniku kohus on maad korralikult harida ning kohtu poolt tehtud tähendusi igal ajal tähele panna.
Pärast rentimise lõppu tulewad tagasi anda:
taliwilja põllud hoolega haritud ja üles tõusnud orastega;
kõrre põllud üles küntud;
ristikheina wäli üles tõusnud orasega;
linu ei tohi rentnik aastas üle 5 wakamaa külwata.
Rentnikul on õigus talu tarwituseks turwaid lõigata ja hagu teha. Kasu metsa ei ole rentnikul õigus ilma käemeeste ja wallakohtu lubata raiuda. Rentnikul ei ole õigus õlgi, põhku, heinu ega sõnnikut wälja laenata ehk müüa. Rentnikul ei ole õigus enese tehtud maa paranduse tööde eest tasumist nõuda kui selleks ei ole kohtu poolt luba antud. Kasumets tuleb rendi esimese rendi aasta jooksul karjamaast wälja eraldada. Kuiwi ja tuulest murtud puid wõib rentnik käemeeste lubaga tarwitada.
Eestkostjatel ja wallakohtul on õigus igal ajal talu maja ja põllupidamist läbi waadata.
Rentnikul ei ole õigust ilma wallakohtu lubata renditud maast mõnele teisele isikule ei täit talu ega selle tükkisid ära anda.
Nende kohuste täitmise kindlustamiseks, mis rentnik selle kontrahi järele kõik enese peale on wõtnud, wastutab tema kõige oma warandusega ning kautsjoniks on arwatud üks hobune ja kaks lehma, millede wäärtus kõige wähem 100 rubla peab olema.. Loomade asemel wõib ka rentnik 100 rubla sula raha kautsjoniks maksta, mis raha hoiu kassasse tuleb protsenti kandma panna.
Eestkostjad:
Rentnik:
1910 aastal 10 Detsembril on ülewal pool seisaw leping ja lepingu tegijate
käe allkirjad
/allkirjad/
Ilmusiwad
Surnud
Peale selle peab rentnik
Renditud maa peal hoonete arw ja nende seis on järgmine:
Elumaja ühes rehega, wana ait, uus ait, alles poolel laut, keller, mille wõlw osalt sisse langenud ja kaks heina küint.
Hoonete juures peab ilma maksuta rentnik järgmised parandused ette wõtma:
Esimesel rendi aastal: elumaja katus uus teha, kust läbi jookseb.
Teisel rendi aastal lauda katus eest küljest uus teha ja turwa kuur laudadega kinni lüia, kus lauad lahti läinud on.
Kolmandal rendi aastal wana aida katus ära parandada ja tagast küllest ait laudadega ära wooderdada. Rentnik wõib kui soowib uue aida ehitada,
Neljandal rendi aastal wihu saun uus teha, suurus: pikk 21 jalga ja lai 18 jalga, puukatus, ka wõib suurem olla,
Keller tuleb wiiendal aastal ära parandada.
Kuuendal rendi aastal küine katused ära paeandada.
Peale selle peab rentnik talu aiad korras hoidma.
Rentniku kohus on maad korralikult harida ning kohtu poolt tehtud tähendusi igal ajal tähele panna.
Pärast rentimise lõppu tulewad tagasi anda:
taliwilja põllud hoolega haritud ja üles tõusnud orastega;
kõrre põllud üles küntud;
ristikheina wäli üles tõusnud orasega;
linu ei tohi rentnik aastas üle 5 wakamaa külwata.
Rentnikul on õigus talu tarwituseks turwaid lõigata ja hagu teha. Kasu metsa ei ole rentnikul õigus ilma käemeeste ja wallakohtu lubata raiuda. Rentnikul ei ole õigus õlgi, põhku, heinu ega sõnnikut wälja laenata ehk müüa. Rentnikul ei ole õigus enese tehtud maa paranduse tööde eest tasumist nõuda kui selleks ei ole kohtu poolt luba antud. Kasumets tuleb rendi esimese rendi aasta jooksul karjamaast wälja eraldada. Kuiwi ja tuulest murtud puid wõib rentnik käemeeste lubaga tarwitada.
Eestkostjatel ja wallakohtul on õigus igal ajal talu maja ja põllupidamist läbi waadata.
Rentnikul ei ole õigust ilma wallakohtu lubata renditud maast mõnele teisele isikule ei täit talu ega selle tükkisid ära anda.
Nende kohuste täitmise kindlustamiseks, mis rentnik selle kontrahi järele kõik enese peale on wõtnud, wastutab tema kõige oma warandusega ning kautsjoniks on arwatud üks hobune ja kaks lehma, millede wäärtus kõige wähem 100 rubla peab olema.. Loomade asemel wõib ka rentnik 100 rubla sula raha kautsjoniks maksta, mis raha hoiu kassasse tuleb protsenti kandma panna.
Eestkostjad:
Rentnik:
1910 aastal 10 Detsembril on ülewal pool seisaw leping ja lepingu tegijate
käe allkirjad
/allkirjad/