Tulli ette Rae wallast Wasjala kõrtsmik Jaan Roodemann ja kaebas: et Lagedi walla mehed nimelt: Jakob Sireen, Jaan Maar Kaareli poeg, Jaan Urmann, Hans Supka, Nigulas Maar, Mart Sireen, Juhan Pahk, Kaarel Maar Mardi poeg, ja Jaan Maar Mardi poeg, (se on Kaarli wend). Need mehed on olnud Lihawõte wiimse püha õhtu siin kõrtsus, ja kui tema on neid kella 10 aial kõrtsist wälja aianud, ja nemad on õues Rae mehi hakanud lööma hirmsaste et werised hawad kahe Rae mehel olnud peas. Ja tema tüttar on öölnud, et õues on suur riid, ja Rae mees Hindrik Prügi tulnud tuppa ja kutsunud teda wälja seda riidu lahutama, ja tema on läinud ja wõtnud tulle laterni kätte, ja öölnud miks teie siin riidlete eks teie lähe rahuga iga üks oma koio, ja üks Lagedi mees on teda aiateibaga kohhe mööda pead löönud kaks korda.
Selle peale astus ette Rae wallast nimega: Jürri Pikkmäe, ja kaebas: et ühel Lagedi mehel olnud kiwwi rättiku sees ja löönud sellega tema pahhe werise haawa, ja on siis tõmbanud ka tema mütsi peast ärra, ja wiinud hoopis ärra. Need werised armid kus juba kärn peal oli, olid kohtu ees näha.
Selle peale tulli ette Rae wallast Jaan Ellermann, ja kaebas: et üks Lagedi mees on teda löönud wasto pead, ja seda on tema tunnud se olnud tema leeriwend Jaan Maar Mardi poeg, ja se on ka siis tema mütsi ka ärra tõmbanud peast ja wiinud ärra, aga tema on ka teda pallunud kallis leeri wend ärra nii minu mütsi ärra anna teda mule kätte, waid siis tulnud Jaan Maar tema ette, ja öölnud kas se on sinu müts, aga ei olle mitte kätte andnud, waid löönud temale kiwiga otsa pealt pea lõhki, pea luu mitte, waid lihha sisse suure haawa, se kiwi olnud rättiku sees temal misgaka tema on löönud. Se haaw olli kohtu ees näha, kus juba kärn olli peal.
1, Selle peale sai kohtu ette kutsutud Lagedi mees Jakob Sireen, tema tunnistas kohtu ees, et tema ei olle mitte seal riu seas olnud waid on ära läinud kohhe kui on kõrsist wälja tulnud, ja temaga on ka seltsis ärra tulnud: Jaan Maar Kareli poeg, Jaan Urmann, ja Nigulas Maar, ja teised mehed on korsi ette jäänud, ja kui nemad on kõrsist tük maad eemal olnud siis on naad riu kärra kuulnud, ja pea pissut haega on nende juure ka tulnud Karel Maar ja Hans Supka, ja öölnud et nemad on riidu näinud, aga ei olle mitte puutunud kellegisse, waid Jaan Maar Mardi poeg, on üksi päini seal riu hulkas olnud, ja wimaks on se riu mees Jaan Maar Mardi poeg ka nende juure tulnud, ja on issi kiitnud et tema kaks korda teibaga kõrtsmiku löönud, ja siis on nemad keik seitsme kesi sealt ärra tulnud, ja kolm meest on jänud kõrsi juure nimelt: Jaan Sireen, Mart Sireen ja Juhan Pahk.
2, Selle peale astus ette Jaan Maar Kareli poeg ja tunnistas nisamuti kui Jakob Sireen.
3, Selle peale tunnistas Jaan Urmann ja tunnistas nisammuti muidu kui Jakob Sireen tunnistas, ega seda tunnistas juure, et Jaan Maar Mardi poeg on nende hulgast wägise kõrsi juure tagasi kippunud riidlema, ja Nigulas Maar on teda küll kinni piddanud, aga tema on rapputanud käest lahti ja läinud kõrsi ette tagasi riidlema, ja issi on tema - weel wimaks kiitnud, et kõrtsmiku löönud kaks korda aiateibaga, ja et muid ei olle tema tunnud kes on seal tema käest sanud lüia.
4, Selle peale astus ette Nigulas Maar ja tunnistas nisamuti kui ülemal N 1 Jakob Sireen tunnistuses seisab, muud kui tunnistas juure et tema on keelnud Jaan Maar'i et tema mitte ei oleks pidand minema korsi juure tagasi.
5, Tuli ette Mart Sireen ja tunnistas et tema ja tema wend Jaan, ja Juhan Pahk ei olle oue koguni sanudki selle riu aial, waid olnud kõrsi tuas rahhu sees, ja siis wast sanud sest riust kuulda kui Rae mees Hindrik Prügi tulnud kõrsi tuppa kõrtsmiku wälja kutsuma, ja wimaks kui nemad on wälja läinud, siis ei olle riidu näha ega kuulda olnud.
6, Selle peale astus ette Jaan Sireen ja tunnistas nisamuti kui tema wend N 5 tunnistuses on tunnistanud.
7, Tulli ette selle peale Juhan Pahk ja tunistas nisamuti kui N 5 ja 6 tunnistuses seisab, muud kui ütles weel et Rae wallast seppa perremees Jürri Lustwerk olnud ka seal kõrsi tuas kui nemadki.
8. Astus ette Karel Maar Mardi p. ja ütles et nemad on kahekesti Hans Supka´ga ärra tulnud kui riid hakanud, ja eemal on naad aga seda kärra siis kuulnud, ja tema wend Jaan jänud riidlema, ja wimaks on wend ka järrel tulnud, ja öölnud: teie lähete ära jättate mind mahha, teised oleksid wõind minnu ärra tappa, ja tema wend Jaan Maar on ka isse seal neile kiitnud, et kõrtsmiku on tema löönud.
9, Tulli ette Hans Supka, ja tunnistas, et nelli meest on enne neid korsi juurest ärra läinud, ja tema on Karel Maar'iga jälle nende järrel ärra läinud kõrsi jurest, waid riidu nemad ei olle näinud kui agga on eemalt kuulnud seda kärra. Ja Wimaks on Jaan Maar Mardi p. ka üksipäini nende järrel tulnud. Ja Jaan Maar on siis räkinud et üks on teda lönud selja takka kõrtsist wälja tulles, ja siis on tema piddand wasto hakama, ja se mees on ka pidand tema mütsi peast maha lööma, ja siis tema on hakanud seal oma mütsi otsima, ja kes siis seal tema ligi on tulnud se sanud - ja kõrtsmik on pidanud ka tulle latterniga oue tulema, ja küsinud tema kaest "mis mees sina siin oled" ja siis on tema tombanud aiast teiba ja andnud kõrtsmikule kaks korda mööda pead.
10, Wimaks sai ette hüitud se riidleja, kelle peale keik on üllemal seda süüd tunnistanud se on nimelt: Jaan Maar Mardi poeg kes on pilleti peal soldat. Ja tema tunnistas kohe surelise ja täie uhkuse wisiga et tema on Lihawõte wiimse püha ohtu kella kümne aial Wasjalla kõrtsmiku teiba tükika kaks korda löönud, ja ütles et kõrtsmik on teda enne löönud, ja waidles tagasi et teisi ei olle tema mitte löönud, waid Rae mehed on teda löönud, ja kõrist kugisdanud, ja põiglad silma aianud.
Ja Jaan Maar waidles wasto et tema ei olle mitte mütsa wõtnud, ja ütles et palja käega on tema Jürri Pikkamäed ja Jaan Ellermani löönud, aga mitte kiwiga. Ja weel tunnistas Jaan Maar et teised Lagedi mehed ei olle mitte üksgi seal riu hulkas olnud, waid tema üksi.
Selle peale ütles Rae mees Jüri Pikamäe, et tema on selle kiwwi rättiku Jaan Maar käest ärra tõmbanud, ja wisganud maha, ja wimaks on tema maast selle rättiku ärra wõtnud, ja näitas kohtu ees seda rätikud, kus sisse on kiwi augu kulutanud.
Selle peale Jaan Maar ütles: et temal on se rättik praegu taskus mis temal se riu aial on kasas olnud ninna rättikuks.
Wimaks wastamise waidlemiste peale Jaan Maar tunnistas et se rättik temma on, ja ütles se olnud muidu temal ümber käe se löömise aial.
Selle peale tulli ette Rae wallast Jaan Esko ja tunnistas kuidas se riid on just hakkanud "Sest Lagedi mehed ja ka nisamuti Rae mehed on illusti keik kõrsi tuast wälja tulnud, ja oues on Rae mees Kristjan Kütt hüüdnud Põllendiku sauna Jaani: Põllendik Põllendik, ja Lagedi mehed seisnud natuke maad kõrsist eemal, ja nende hulgast on tulnud üks mees wälja ja se olnud se sama riiu mees Jaan Maar, keda nüüd Jaan Esko siin kohtu ees ära tundis, ja tema tulnud kohe Kristjan Kütt ette ja küsinud mis Põlendiku sa rägid siin, ja löönud kohe Kristjan Kütti, ja üks teine Lagedi mees on jälle teda kõrsi ukse all takka mööda pead löönud, ja tema on siis sealt jooksnud eemale küla poole, ja jäänud siis seisma ja kuulnud siis ühe helleda löömise plaksu, ja Rae walla teine mees Jaan Ellermann on siis senna tema juure läinud, ja näidanud temale oma pead kus suur haaw olnud, ja werd hirmsaste jooksnud.
Selle peale kohus küsis miks sinul siis Jaan Maar ei olle werisid haawu, ega sinisid silmi, kui sulle oleks põiglad silma aetud, ja ka sind löötud, nenda kuidas sinna oma kiwi rättikuga teisi lõid.
Selle peale kostis Jaan Maar sest mina ollen selle peale õppinud et mina ennast werristada ei lasse.
Selle peale noudis kohus tema käest otsust et mis suguse õigusega tema seal ni mortsuka wisi kiwiga mehi peksis, ja mis mees tema siis õiete on et ta nenda õppinud on teisi hawama ja issi enast hoidma.
Selle peale ütles Jaan Maar: eks teil ole kirjad ees, ja eks teie issi tea mis mees ma olen, ja tahtis kohtu tuast wälja minna ilma kohtu lubbata, ja ütles siis et tema on soldat.
Ja kohus kutsus teda tagasi kohtu ette.
Ja siis hakas tema kohtu ees albu sannu kohtu teotamiseks wälja aiama omast suust, ja ütles: Rae mehed on ennegi soldati ärra tapnud, ja nemad oleks ka minu ärra tapnud.
Kohhus moistis keik teised Lagedi mehed sest riu süüst lahti nagu se riiu mees Jaan Maar ka neid teisi keiki süüst lahti tunnistas.
Aga Jaan Maar peab maksma trahwi Rae walla laeka 3 rubla hõbbetad misk tema riidu tegi, ja teisi hawas oma kiwi rättikuga, ja kohtu ees jämme olli oma sanadega.
Ja lööma hoopide kannatajad kõrtsmik Jaan Rodemann, Jürri Pikkamäe ja Jaan Ellermann leppisid ärra Jaan Maariga, ja ei nõudnud hoopide eest maksu.
Selle peale weel kaebas Rae wala tallitaja et sel riu aial on tema aia=teipaid paljo katki murtud.
Kohhus mõistis et iga mees peab maksma Lagedi meestest 10 koppika aia teiwaste ette, muud kui Mart Sireen ja tema wend Jaan, ja Juhan Pahk kes sest riust korsi tuas ei kuulnud ega näinud, ei maksa mitte seda rahha, waid teised seitse keik peawad maksma.
/Jaan Rodemann ja Lagedi walla mehed. Ülekohtu asi.//assi on lõpetud. Mõistus sai täidetud 29ma Mail raha sai talitaja kätte makstud.//Mõistus on täidetud/
Tulli ette Rae wallast Wasjala kõrtsmik Jaan Roodemann ja kaebas: et Lagedi walla mehed nimelt: Jakob Sireen, Jaan Maar Kaareli poeg, Jaan Urmann, Hans Supka, Nigulas Maar, Mart Sireen, Juhan Pahk, Kaarel Maar Mardi poeg, ja Jaan Maar Mardi poeg, (se on Kaarli wend). Need mehed on olnud Lihawõte wiimse püha õhtu siin kõrtsus, ja kui tema on neid kella 10 aial kõrtsist wälja aianud, ja nemad on õues Rae mehi hakanud lööma hirmsaste et werised hawad kahe Rae mehel olnud peas. Ja tema tüttar on öölnud, et õues on suur riid, ja Rae mees Hindrik Prügi tulnud tuppa ja kutsunud teda wälja seda riidu lahutama, ja tema on läinud ja wõtnud tulle laterni kätte, ja öölnud miks teie siin riidlete eks teie lähe rahuga iga üks oma koio, ja üks Lagedi mees on teda aiateibaga kohhe mööda pead löönud kaks korda.
Selle peale astus ette Rae wallast nimega: Jürri Pikkmäe, ja kaebas: et ühel Lagedi mehel olnud kiwwi rättiku sees ja löönud sellega tema pahhe werise haawa, ja on siis tõmbanud ka tema mütsi peast ärra, ja wiinud hoopis ärra. Need werised armid kus juba kärn peal oli, olid kohtu ees näha.
Selle peale tulli ette Rae wallast Jaan Ellermann, ja kaebas: et üks Lagedi mees on teda löönud wasto pead, ja seda on tema tunnud se olnud tema leeriwend Jaan Maar Mardi poeg, ja se on ka siis tema mütsi ka ärra tõmbanud peast ja wiinud ärra, aga tema on ka teda pallunud kallis leeri wend ärra nii minu mütsi ärra anna teda mule kätte, waid siis tulnud Jaan Maar tema ette, ja öölnud kas se on sinu müts, aga ei olle mitte kätte andnud, waid löönud temale kiwiga otsa pealt pea lõhki, pea luu mitte, waid lihha sisse suure haawa, se kiwi olnud rättiku sees temal misgaka tema on löönud. Se haaw olli kohtu ees näha, kus juba kärn olli peal.
1, Selle peale sai kohtu ette kutsutud Lagedi mees Jakob Sireen, tema tunnistas kohtu ees, et tema ei olle mitte seal riu seas olnud waid on ära läinud kohhe kui on kõrsist wälja tulnud, ja temaga on ka seltsis ärra tulnud: Jaan Maar Kareli poeg, Jaan Urmann, ja Nigulas Maar, ja teised mehed on korsi ette jäänud, ja kui nemad on kõrsist tük maad eemal olnud siis on naad riu kärra kuulnud, ja pea pissut haega on nende juure ka tulnud Karel Maar ja Hans Supka, ja öölnud et nemad on riidu näinud, aga ei olle mitte puutunud kellegisse, waid Jaan Maar Mardi poeg, on üksi päini seal riu hulkas olnud, ja wimaks on se riu mees Jaan Maar Mardi poeg ka nende juure tulnud, ja on issi kiitnud et tema kaks korda teibaga kõrtsmiku löönud, ja siis on nemad keik seitsme kesi sealt ärra tulnud, ja kolm meest on jänud kõrsi juure nimelt: Jaan Sireen, Mart Sireen ja Juhan Pahk.
2, Selle peale astus ette Jaan Maar Kareli poeg ja tunnistas nisamuti kui Jakob Sireen.
3, Selle peale tunnistas Jaan Urmann ja tunnistas nisammuti muidu kui Jakob Sireen tunnistas, ega seda tunnistas juure, et Jaan Maar Mardi poeg on nende hulgast wägise kõrsi juure tagasi kippunud riidlema, ja Nigulas Maar on teda küll kinni piddanud, aga tema on rapputanud käest lahti ja läinud kõrsi ette tagasi riidlema, ja issi on tema - weel wimaks kiitnud, et kõrtsmiku löönud kaks korda aiateibaga, ja et muid ei olle tema tunnud kes on seal tema käest sanud lüia.
4, Selle peale astus ette Nigulas Maar ja tunnistas nisamuti kui ülemal N 1 Jakob Sireen tunnistuses seisab, muud kui tunnistas juure et tema on keelnud Jaan Maar'i et tema mitte ei oleks pidand minema korsi juure tagasi.
5, Tuli ette Mart Sireen ja tunnistas et tema ja tema wend Jaan, ja Juhan Pahk ei olle oue koguni sanudki selle riu aial, waid olnud kõrsi tuas rahhu sees, ja siis wast sanud sest riust kuulda kui Rae mees Hindrik Prügi tulnud kõrsi tuppa kõrtsmiku wälja kutsuma, ja wimaks kui nemad on wälja läinud, siis ei olle riidu näha ega kuulda olnud.
6, Selle peale astus ette Jaan Sireen ja tunnistas nisamuti kui tema wend N 5 tunnistuses on tunnistanud.
7, Tulli ette selle peale Juhan Pahk ja tunistas nisamuti kui N 5 ja 6 tunnistuses seisab, muud kui ütles weel et Rae wallast seppa perremees Jürri Lustwerk olnud ka seal kõrsi tuas kui nemadki.
8. Astus ette Karel Maar Mardi p. ja ütles et nemad on kahekesti Hans Supka´ga ärra tulnud kui riid hakanud, ja eemal on naad aga seda kärra siis kuulnud, ja tema wend Jaan jänud riidlema, ja wimaks on wend ka järrel tulnud, ja öölnud: teie lähete ära jättate mind mahha, teised oleksid wõind minnu ärra tappa, ja tema wend Jaan Maar on ka isse seal neile kiitnud, et kõrtsmiku on tema löönud.
9, Tulli ette Hans Supka, ja tunnistas, et nelli meest on enne neid korsi juurest ärra läinud, ja tema on Karel Maar'iga jälle nende järrel ärra läinud kõrsi jurest, waid riidu nemad ei olle näinud kui agga on eemalt kuulnud seda kärra. Ja Wimaks on Jaan Maar Mardi p. ka üksipäini nende järrel tulnud. Ja Jaan Maar on siis räkinud et üks on teda lönud selja takka kõrtsist wälja tulles, ja siis on tema piddand wasto hakama, ja se mees on ka pidand tema mütsi peast maha lööma, ja siis tema on hakanud seal oma mütsi otsima, ja kes siis seal tema ligi on tulnud se sanud - ja kõrtsmik on pidanud ka tulle latterniga oue tulema, ja küsinud tema kaest "mis mees sina siin oled" ja siis on tema tombanud aiast teiba ja andnud kõrtsmikule kaks korda mööda pead.
10, Wimaks sai ette hüitud se riidleja, kelle peale keik on üllemal seda süüd tunnistanud se on nimelt: Jaan Maar Mardi poeg kes on pilleti peal soldat. Ja tema tunnistas kohe surelise ja täie uhkuse wisiga et tema on Lihawõte wiimse püha ohtu kella kümne aial Wasjalla kõrtsmiku teiba tükika kaks korda löönud, ja ütles et kõrtsmik on teda enne löönud, ja waidles tagasi et teisi ei olle tema mitte löönud, waid Rae mehed on teda löönud, ja kõrist kugisdanud, ja põiglad silma aianud.
Ja Jaan Maar waidles wasto et tema ei olle mitte mütsa wõtnud, ja ütles et palja käega on tema Jürri Pikkamäed ja Jaan Ellermani löönud, aga mitte kiwiga. Ja weel tunnistas Jaan Maar et teised Lagedi mehed ei olle mitte üksgi seal riu hulkas olnud, waid tema üksi.
Selle peale ütles Rae mees Jüri Pikamäe, et tema on selle kiwwi rättiku Jaan Maar käest ärra tõmbanud, ja wisganud maha, ja wimaks on tema maast selle rättiku ärra wõtnud, ja näitas kohtu ees seda rätikud, kus sisse on kiwi augu kulutanud.
Selle peale Jaan Maar ütles: et temal on se rättik praegu taskus mis temal se riu aial on kasas olnud ninna rättikuks.
Wimaks wastamise waidlemiste peale Jaan Maar tunnistas et se rättik temma on, ja ütles se olnud muidu temal ümber käe se löömise aial.
Selle peale tulli ette Rae wallast Jaan Esko ja tunnistas kuidas se riid on just hakkanud "Sest Lagedi mehed ja ka nisamuti Rae mehed on illusti keik kõrsi tuast wälja tulnud, ja oues on Rae mees Kristjan Kütt hüüdnud Põllendiku sauna Jaani: Põllendik Põllendik, ja Lagedi mehed seisnud natuke maad kõrsist eemal, ja nende hulgast on tulnud üks mees wälja ja se olnud se sama riiu mees Jaan Maar, keda nüüd Jaan Esko siin kohtu ees ära tundis, ja tema tulnud kohe Kristjan Kütt ette ja küsinud mis Põlendiku sa rägid siin, ja löönud kohe Kristjan Kütti, ja üks teine Lagedi mees on jälle teda kõrsi ukse all takka mööda pead löönud, ja tema on siis sealt jooksnud eemale küla poole, ja jäänud siis seisma ja kuulnud siis ühe helleda löömise plaksu, ja Rae walla teine mees Jaan Ellermann on siis senna tema juure läinud, ja näidanud temale oma pead kus suur haaw olnud, ja werd hirmsaste jooksnud.
Selle peale kohus küsis miks sinul siis Jaan Maar ei olle werisid haawu, ega sinisid silmi, kui sulle oleks põiglad silma aetud, ja ka sind löötud, nenda kuidas sinna oma kiwi rättikuga teisi lõid.
Selle peale kostis Jaan Maar sest mina ollen selle peale õppinud et mina ennast werristada ei lasse.
Selle peale noudis kohus tema käest otsust et mis suguse õigusega tema seal ni mortsuka wisi kiwiga mehi peksis, ja mis mees tema siis õiete on et ta nenda õppinud on teisi hawama ja issi enast hoidma.
Selle peale ütles Jaan Maar: eks teil ole kirjad ees, ja eks teie issi tea mis mees ma olen, ja tahtis kohtu tuast wälja minna ilma kohtu lubbata, ja ütles siis et tema on soldat.
Ja kohus kutsus teda tagasi kohtu ette.
Ja siis hakas tema kohtu ees albu sannu kohtu teotamiseks wälja aiama omast suust, ja ütles: Rae mehed on ennegi soldati ärra tapnud, ja nemad oleks ka minu ärra tapnud.
Kohhus moistis keik teised Lagedi mehed sest riu süüst lahti nagu se riiu mees Jaan Maar ka neid teisi keiki süüst lahti tunnistas.
Aga Jaan Maar peab maksma trahwi Rae walla laeka 3 rubla hõbbetad misk tema riidu tegi, ja teisi hawas oma kiwi rättikuga, ja kohtu ees jämme olli oma sanadega.
Ja lööma hoopide kannatajad kõrtsmik Jaan Rodemann, Jürri Pikkamäe ja Jaan Ellermann leppisid ärra Jaan Maariga, ja ei nõudnud hoopide eest maksu.
Selle peale weel kaebas Rae wala tallitaja et sel riu aial on tema aia=teipaid paljo katki murtud.
Kohhus mõistis et iga mees peab maksma Lagedi meestest 10 koppika aia teiwaste ette, muud kui Mart Sireen ja tema wend Jaan, ja Juhan Pahk kes sest riust korsi tuas ei kuulnud ega näinud, ei maksa mitte seda rahha, waid teised seitse keik peawad maksma.
/Jaan Rodemann ja Lagedi walla mehed. Ülekohtu asi.//assi on lõpetud. Mõistus sai täidetud 29ma Mail raha sai talitaja kätte makstud.//Mõistus on täidetud/
