Hendrik Schultz kaibas et Ado Tode temmaga ühte puhko tüllitseda ja temma naist sõimaten teotanu. Päle se olla temma karja pois temmal 2 rukki kuhhilikkust 80 wihko rukki wälja peksnu ja neid wälja pekstud rukki omma ziggadele söötnu, mis kahjo ka kohtomehhe Johann Mollokist ülle kaetu. Ta nõuda, et Ado Tode saas temma naise sõimamisse ja tüllitsemisse eest trahwitus ja temma selle 80 rukki wihho wälja peksmisse kahjotassomissele sunnitus.
Kaewataw Ado Tode wabbandas selle päle, et Kaebaja naine An olla tedda teotanu nink sõimanu, sis ta temmale ni kui wastutanu. Rukki wäljapeksmisse eest ta middagi ei teda.
1. tunnistaja An Sik tunnistas küssimisse päle, et ta näinud kui Ado Tode karja pois Karl nurmen ja kaebaja Endrik Schultzi karja pois Michel peksnu rukki wälja ja zead sönu man.
2. tunnistaja Ewa Reili tunnistas nisammute, et ta ka näinud neid poisi sedda teggewad, Ado Tode poig Karl peksnu maan rukki wälja, Endrik Schultzi pois Michel kes wähhamb, andnu neid wihko temmale kuhhilikkust kätte.
Ado Tode karja pois Karl ütles küssimisse päle, et ta ennege 3 wihko wälja peksnu, mis temma sõssar temmale kätte andnu.
Endrik Schultzi karja pois Michel ütles wälja, et ta rukki wälja ei peksnu, ennege Karl Tattrikile neid wihko kätte andnu.
Kohtomehhe Jaan Molloki ülle kaemisse perra on leitu, et kummagi kuhhilikun 40 wihko = 80 wihko wälja pekstuise rukki.
Kaebaja Hendrik Schultz nõudis et temmale se pool kahjo se om 40 wihko saas tassotud, kunna temma omma karja pois ka süidlanne, kes ennege kül wähhamb ja rummalamb kui töine.
Moisteti: Et kaebaja Hendrik Schultz selle wastastiko tülli perrast rahhule jäda ja eddispiddi selle eest henda hoita on, - ent kaewatawa Ado Todel on kaebaja Hendrik Sultzile ennege pool kahjo, selleperrast et temma omma karjus ka süidi takserimisse järrele tassoda on, se on 40 wälja pekstud rukki wihho eest 1 w. rukki, päle se om kummalgi poisil selle süi eest 5 witsa löki trahw kanda.
Se otsus sai kohto käijile tänna kulutud, Hendrik Schultzi karja pois 5 witsa lögiga trahwitus, ent Ado Tode maksis karja pois 5 witsa lögiga trahwitus, ent Ado Tode maksis omma poja 5 witsa lögi eest 1 rubl. waeste ladikuhe trahwi. Kaebaja jäi rahhule ent kaewatawa Ado Todele sai tallo rahwa sädusse ramatun 1860 a. seiswa § 881 järrele õppusse kirri wälja antud. Ado Tode andis 20. Augustil a. siin ülles, et ta tahta surembad kohhut käija, mis temmale perra ei woinu antud sada, ja kulutadi temmale, et temmal lubba on 8 päiwa sissen suremban kohton selle ülle kaebata.
/:3043:/
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX Joh. Konsa XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
Hendrik Schultz kaibas et Ado Tode temmaga ühte puhko tüllitseda ja temma naist sõimaten teotanu. Päle se olla temma karja pois temmal 2 rukki kuhhilikkust 80 wihko rukki wälja peksnu ja neid wälja pekstud rukki omma ziggadele söötnu, mis kahjo ka kohtomehhe Johann Mollokist ülle kaetu. Ta nõuda, et Ado Tode saas temma naise sõimamisse ja tüllitsemisse eest trahwitus ja temma selle 80 rukki wihho wälja peksmisse kahjotassomissele sunnitus.
Kaewataw Ado Tode wabbandas selle päle, et Kaebaja naine An olla tedda teotanu nink sõimanu, sis ta temmale ni kui wastutanu. Rukki wäljapeksmisse eest ta middagi ei teda.
1. tunnistaja An Sik tunnistas küssimisse päle, et ta näinud kui Ado Tode karja pois Karl nurmen ja kaebaja Endrik Schultzi karja pois Michel peksnu rukki wälja ja zead sönu man.
2. tunnistaja Ewa Reili tunnistas nisammute, et ta ka näinud neid poisi sedda teggewad, Ado Tode poig Karl peksnu maan rukki wälja, Endrik Schultzi pois Michel kes wähhamb, andnu neid wihko temmale kuhhilikkust kätte.
Ado Tode karja pois Karl ütles küssimisse päle, et ta ennege 3 wihko wälja peksnu, mis temma sõssar temmale kätte andnu.
Endrik Schultzi karja pois Michel ütles wälja, et ta rukki wälja ei peksnu, ennege Karl Tattrikile neid wihko kätte andnu.
Kohtomehhe Jaan Molloki ülle kaemisse perra on leitu, et kummagi kuhhilikun 40 wihko = 80 wihko wälja pekstuise rukki.
Kaebaja Hendrik Schultz nõudis et temmale se pool kahjo se om 40 wihko saas tassotud, kunna temma omma karja pois ka süidlanne, kes ennege kül wähhamb ja rummalamb kui töine.
Moisteti: Et kaebaja Hendrik Schultz selle wastastiko tülli perrast rahhule jäda ja eddispiddi selle eest henda hoita on, - ent kaewatawa Ado Todel on kaebaja Hendrik Sultzile ennege pool kahjo, selleperrast et temma omma karjus ka süidi takserimisse järrele tassoda on, se on 40 wälja pekstud rukki wihho eest 1 w. rukki, päle se om kummalgi poisil selle süi eest 5 witsa löki trahw kanda.
Se otsus sai kohto käijile tänna kulutud, Hendrik Schultzi karja pois 5 witsa lögiga trahwitus, ent Ado Tode maksis karja pois 5 witsa lögiga trahwitus, ent Ado Tode maksis omma poja 5 witsa lögi eest 1 rubl. waeste ladikuhe trahwi. Kaebaja jäi rahhule ent kaewatawa Ado Todele sai tallo rahwa sädusse ramatun 1860 a. seiswa § 881 järrele õppusse kirri wälja antud. Ado Tode andis 20. Augustil a. siin ülles, et ta tahta surembad kohhut käija, mis temmale perra ei woinu antud sada, ja kulutadi temmale, et temmal lubba on 8 päiwa sissen suremban kohton selle ülle kaebata.
/:3043:/
Pä kohtomees Johan Werrew XXX
Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Jaan Libbesi XXX Joh. Konsa XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja.
