Jaak Järwe pärijate wöörmünder Hendrik Naaris kaebas, et ennitsed wöörmündred Jaak Raska Abjast ja Peter Kuusik oma ameti ajal raha asja mitte õigel korral ei ole pidanud ja kellest ka mitmed summad suutumas kadunudks olewad läinud, nagu:
1. 1879/80 aasta lõppu rehnungi järele olewad raha järele jäänud, mis järel tulewa aasta rehnungi mitte enam üles ei ole wõetud ja selle järele wöörmündrite kätte jäänud = 125 R. 56 kop.
2. olewad sel sammal aastal ära müitud otre eest raha saadud 104 R., mis aasta rehnungis ka ülewal ei seisa ja selle järele wöörm. kätte jäänud.
3. olewad nad Henn Pihhu tare ehituse raha 5 rbl. wälja mineku sisse kirjutanud, aga Pihhule mitte ära maksnud, sest nõudwa wöörmündrite käest 5 R. tagasi.
Palub et kohus ennitsid wöörmündrid seda raha summa Järwe pärijate hääks tagasi mõistaks maksma.
Endine Wöörmünder Jaak Räska Abjast wastas: tema ei olewa oma ameti ajal mitte Järwe raha asjade õientuses puutunud, neid keik õientanud tõine wöörmünder Peter Kuusik ja peale Kuusiku surma Hendrik Lammas.
Kuusiku pärijate wöörmünder Hendrik Lammas wastas: Järwede rahast saanud tema Johann Soo käest 98 rbl. kül oma kätte ja sellest maksnud kadunud Järwe ese Leena Järwe ülesandmise peale teendrite palka ja mõne muu asja õientuse, kelle rehnungi ligi ei olnud.
Peter Kuusik kui tõine wöörm. wastas: tema ei teadwa neist asjust midagi, neid õientanud keik H.Lammas.
Kohtu küsimise peale kui palju otre müitud saanud, wastas Järwe pärij. wöörmünder H Naaris, tema seda ei täädwad, seda tääda lesk Leena Järwe ja selle aegne pois Johann Soo.
Kästi: neid ette tellida.
Jaak Järwe pärijate wöörmünder Hendrik Naaris kaebas, et ennitsed wöörmündred Jaak Raska Abjast ja Peter Kuusik oma ameti ajal raha asja mitte õigel korral ei ole pidanud ja kellest ka mitmed summad suutumas kadunudks olewad läinud, nagu:
1. 1879/80 aasta lõppu rehnungi järele olewad raha järele jäänud, mis järel tulewa aasta rehnungi mitte enam üles ei ole wõetud ja selle järele wöörmündrite kätte jäänud = 125 R. 56 kop.
2. olewad sel sammal aastal ära müitud otre eest raha saadud 104 R., mis aasta rehnungis ka ülewal ei seisa ja selle järele wöörm. kätte jäänud.
3. olewad nad Henn Pihhu tare ehituse raha 5 rbl. wälja mineku sisse kirjutanud, aga Pihhule mitte ära maksnud, sest nõudwa wöörmündrite käest 5 R. tagasi.
Palub et kohus ennitsid wöörmündrid seda raha summa Järwe pärijate hääks tagasi mõistaks maksma.
Endine Wöörmünder Jaak Räska Abjast wastas: tema ei olewa oma ameti ajal mitte Järwe raha asjade õientuses puutunud, neid keik õientanud tõine wöörmünder Peter Kuusik ja peale Kuusiku surma Hendrik Lammas.
Kuusiku pärijate wöörmünder Hendrik Lammas wastas: Järwede rahast saanud tema Johann Soo käest 98 rbl. kül oma kätte ja sellest maksnud kadunud Järwe ese Leena Järwe ülesandmise peale teendrite palka ja mõne muu asja õientuse, kelle rehnungi ligi ei olnud.
Peter Kuusik kui tõine wöörm. wastas: tema ei teadwa neist asjust midagi, neid õientanud keik H.Lammas.
Kohtu küsimise peale kui palju otre müitud saanud, wastas Järwe pärij. wöörmünder H Naaris, tema seda ei täädwad, seda tääda lesk Leena Järwe ja selle aegne pois Johann Soo.
Kästi: neid ette tellida.
