Tuli ette Rae mõisa rent herra Vogt, ja kaebas et Wasjala mölder Jaan Einmann ei pea mitte terminis renti maksma, ja kauplemise aial on mölder 300 rubla koutsioniks sisse maksnud, ja nüüd on tema jo renti nipaljo maksmata jätnud et 200 rubla jo rendiks on pidand jäma, ja 100 rubla aga weel sees on kautsioni nime all, ja kaup olnud, et mölder peab wesgi tammi täieste ordnungis pidama oma kuluga, ja kui tarwis peaks olema siis mölder antku mõisa teada mis on, aga mölder ei ole mõisast midagi küssinud, sest tamm on waga sant, ja wesgi kattus ka nisamuti wäga sant ilma parandamata, ja märimata.
Selle peale astus ette mölder Jaan Einmann, ja ütles et kauplemise aial on tema kül 300 rubla sisse maksnud, aga 200 rubla piddand rendiks jääma, ja 100 rubla aga kautsioniks. Ja kauba sees on olnud et wesgi kattus on mõisa parrantada.
Rentherra Vogt ütlesiwad et material annab mõis, aga mölder teeb töö oma kulluga, aga mölder ei ole mõisast materiali küssinud, ja on täieste holetuse läbi kattuse parrandamata jätnud.
Selle peale sai möldri kontrakt ette loetud, mis kohtu ees suremad ei maksa, sest se kontrakt ei ole kumbagi poolt kinnituseks alla kirjutud, ei kuha andjast, ega kuhha wõtjast.
Selle peale mõisa rentherra Vogt nimetas weel möldri süüd temale ette:
1, Et wesgi ei ole ordnungis peetud.
2, Et rent ei sa mitte terminis makstud 10mal Septembris on õigus maksta, ja 25mal sai makstud.
3, Et 200 rubla on koutsioni puudu, mis on juba rendi ette jäänud.
Ja mõisa Renherra Vogt antsiwad mölder Jaan Einmann'ile üllese, et tema wõttab Wasjala (wesgi) wesgi ärra Jaan Einmann'i käest sel 23mal Aprilli kuu päwal 1883 aastal, ja kaupleb seda wälja ühe teise kätte kes seda soowib.
/Vogt ja Jaan Einmann, ilma waidlemata assi.//se assi on lõppetud./
Tuli ette Rae mõisa rent herra Vogt, ja kaebas et Wasjala mölder Jaan Einmann ei pea mitte terminis renti maksma, ja kauplemise aial on mölder 300 rubla koutsioniks sisse maksnud, ja nüüd on tema jo renti nipaljo maksmata jätnud et 200 rubla jo rendiks on pidand jäma, ja 100 rubla aga weel sees on kautsioni nime all, ja kaup olnud, et mölder peab wesgi tammi täieste ordnungis pidama oma kuluga, ja kui tarwis peaks olema siis mölder antku mõisa teada mis on, aga mölder ei ole mõisast midagi küssinud, sest tamm on waga sant, ja wesgi kattus ka nisamuti wäga sant ilma parandamata, ja märimata.
Selle peale astus ette mölder Jaan Einmann, ja ütles et kauplemise aial on tema kül 300 rubla sisse maksnud, aga 200 rubla piddand rendiks jääma, ja 100 rubla aga kautsioniks. Ja kauba sees on olnud et wesgi kattus on mõisa parrantada.
Rentherra Vogt ütlesiwad et material annab mõis, aga mölder teeb töö oma kulluga, aga mölder ei ole mõisast materiali küssinud, ja on täieste holetuse läbi kattuse parrandamata jätnud.
Selle peale sai möldri kontrakt ette loetud, mis kohtu ees suremad ei maksa, sest se kontrakt ei ole kumbagi poolt kinnituseks alla kirjutud, ei kuha andjast, ega kuhha wõtjast.
Selle peale mõisa rentherra Vogt nimetas weel möldri süüd temale ette:
1, Et wesgi ei ole ordnungis peetud.
2, Et rent ei sa mitte terminis makstud 10mal Septembris on õigus maksta, ja 25mal sai makstud.
3, Et 200 rubla on koutsioni puudu, mis on juba rendi ette jäänud.
Ja mõisa Renherra Vogt antsiwad mölder Jaan Einmann'ile üllese, et tema wõttab Wasjala (wesgi) wesgi ärra Jaan Einmann'i käest sel 23mal Aprilli kuu päwal 1883 aastal, ja kaupleb seda wälja ühe teise kätte kes seda soowib.
/Vogt ja Jaan Einmann, ilma waidlemata assi.//se assi on lõppetud./
