Wata protokoll N 1 s.a.
Astus ette Tallinnast Karel Kesk, ja tunnistas et tema olnud seal Assaka kõrtsis sel korral kui kõrtsmik Jaan Rosenberg on hobuseid wahetanud, ja üks teine linna lihunik nimega Heinrich Rüütel on ka seal olnud, ja Rüütel öölnud: et "se on üks hobuse waras" (kes kõrtsmikule hobuse wahetas), ja Rüütel on weel öölnud seal et se mees olnud Tartu linnas wangis hobuse warguse pärast (Rüütel olnud ka sel korral wangis riu asja pärast temaga wistist ligistiku) ja Karel Wilbaum on selle Rüüteli juttu peale öölnud: et tema wastab selle eest et se mitte warastud hobune ei ole, ja löönud ka weel omale rusikaga wastu rindu ööldes et se hobune mitte warastud ei ole.
Ja Juhan Weikesaun on sel korral ka kohe oma kasuka seljast maha wõtnud, ja küsinud Karel Kesk käest: kas se on sinu palitu mis sull seljas on? Ja selle peale läinud nemad: Juhan Weikesaun ja Karel Wilmbaum kõrtsmikuga taha tuppa, ja arwata ühe tunni pärast naad läinud sealt kõrtsist ära, ja muud tema ei tea sest hooste wahetamist rääkida.
Astus ette Tallinnast Josepp Wahher, ja tunnistas: et tema on ka seal Assaka kõrtsis olnud sel korral kui üks mees on kõrtsmikuga hobuseid wahetanud, sest siis kui tema on senna kõrtsi tulnud, on Karel Wilbaum ja Juhan Weikesaun selle hobuse wahetaja mehega kõrtsi kambris laua ümber istunud, ja joonud seal, ja nende hooste wahetamise kaup olnud se kord seal weel polel, aga Karel Wilbaum on seal räkinud selle hobuse mehele sallaja kõrwa sisse ööldes "et jätta pealisrahast maha", et kaubad kokku oleksid läinud kõrtsmikuga, ja siis on selle peale hobuse mees ennast joobnuks teinud, ja teinud ennast magama. Aga Juhan Weikesaun ja Karel Willbaum aianud teda ülese, ja küsinud noh kuidas hooste wahetamine läheb, ja Weikesaun ja Wilbaum öölnud siis selle hobuse mehele "sinna wist ei taha wahetada" ja nattuke aia pärast lönud hobuse mees kõrtsmikuga käed koku et kõrtsmik annab 50 (wiiskümend) rubla peale, ja kõrtsmik maksnud temale selle pealisrahha 50 rbl wälja. Ja siis selle peale tulnud Karel Kesk, ja Hindrik Rüütel sinna, ja Heinrich Rüütel on seal öölnud, et tema seda hobuse meest tunneb, ja öölnud: et se mees olnud hobuse warguse pärast Tartu linnas wangis istunud, ja ka nii pea kui se hobuse mees on näinud Heinrich Rüütelid siis läinud tema tuast wälja, ja hakanud kommeti pärast nutma, ja öölnud: "Kus on minu kallis hobune", ja lubanud minna Tallitajad tooma, aga oues pannud tema minema selle hobusega mis ta kõrtsmiku käest sai. Ja siis on Juhan Weikesaun oma kasuka seljast maha wõtnud, ja tahtnud Karel Kesk'i kallale minna, ja Karel Wilbaum on russikaga omale wastu rindu löönud ööldes: "Mina wastan selle eest et se hobune mitte warastud ei ole. Ja Juhan Weikesaun öölnud: "Minul on ka peale sada rubla wärk sest kui se hobune peaks waraastatud hobune olema, siis wõtke minu wärk ära, ja siis läinud Juhan Wäikesaun ja Karel Wilbaum taha kõrtsi kambri sööma, ja siis peale selle jäänud se assi soiku.
Jääb polele.
Hindrik Rüütel, Karel Mathiesen, Karel Wilbaum ja Juhan Weikesaun peawad saama teist kord kutsutud.
Wata protokoll N 1 s.a.
Astus ette Tallinnast Karel Kesk, ja tunnistas et tema olnud seal Assaka kõrtsis sel korral kui kõrtsmik Jaan Rosenberg on hobuseid wahetanud, ja üks teine linna lihunik nimega Heinrich Rüütel on ka seal olnud, ja Rüütel öölnud: et "se on üks hobuse waras" (kes kõrtsmikule hobuse wahetas), ja Rüütel on weel öölnud seal et se mees olnud Tartu linnas wangis hobuse warguse pärast (Rüütel olnud ka sel korral wangis riu asja pärast temaga wistist ligistiku) ja Karel Wilbaum on selle Rüüteli juttu peale öölnud: et tema wastab selle eest et se mitte warastud hobune ei ole, ja löönud ka weel omale rusikaga wastu rindu ööldes et se hobune mitte warastud ei ole.
Ja Juhan Weikesaun on sel korral ka kohe oma kasuka seljast maha wõtnud, ja küsinud Karel Kesk käest: kas se on sinu palitu mis sull seljas on? Ja selle peale läinud nemad: Juhan Weikesaun ja Karel Wilmbaum kõrtsmikuga taha tuppa, ja arwata ühe tunni pärast naad läinud sealt kõrtsist ära, ja muud tema ei tea sest hooste wahetamist rääkida.
Astus ette Tallinnast Josepp Wahher, ja tunnistas: et tema on ka seal Assaka kõrtsis olnud sel korral kui üks mees on kõrtsmikuga hobuseid wahetanud, sest siis kui tema on senna kõrtsi tulnud, on Karel Wilbaum ja Juhan Weikesaun selle hobuse wahetaja mehega kõrtsi kambris laua ümber istunud, ja joonud seal, ja nende hooste wahetamise kaup olnud se kord seal weel polel, aga Karel Wilbaum on seal räkinud selle hobuse mehele sallaja kõrwa sisse ööldes "et jätta pealisrahast maha", et kaubad kokku oleksid läinud kõrtsmikuga, ja siis on selle peale hobuse mees ennast joobnuks teinud, ja teinud ennast magama. Aga Juhan Weikesaun ja Karel Willbaum aianud teda ülese, ja küsinud noh kuidas hooste wahetamine läheb, ja Weikesaun ja Wilbaum öölnud siis selle hobuse mehele "sinna wist ei taha wahetada" ja nattuke aia pärast lönud hobuse mees kõrtsmikuga käed koku et kõrtsmik annab 50 (wiiskümend) rubla peale, ja kõrtsmik maksnud temale selle pealisrahha 50 rbl wälja. Ja siis selle peale tulnud Karel Kesk, ja Hindrik Rüütel sinna, ja Heinrich Rüütel on seal öölnud, et tema seda hobuse meest tunneb, ja öölnud: et se mees olnud hobuse warguse pärast Tartu linnas wangis istunud, ja ka nii pea kui se hobuse mees on näinud Heinrich Rüütelid siis läinud tema tuast wälja, ja hakanud kommeti pärast nutma, ja öölnud: "Kus on minu kallis hobune", ja lubanud minna Tallitajad tooma, aga oues pannud tema minema selle hobusega mis ta kõrtsmiku käest sai. Ja siis on Juhan Weikesaun oma kasuka seljast maha wõtnud, ja tahtnud Karel Kesk'i kallale minna, ja Karel Wilbaum on russikaga omale wastu rindu löönud ööldes: "Mina wastan selle eest et se hobune mitte warastud ei ole. Ja Juhan Weikesaun öölnud: "Minul on ka peale sada rubla wärk sest kui se hobune peaks waraastatud hobune olema, siis wõtke minu wärk ära, ja siis läinud Juhan Wäikesaun ja Karel Wilbaum taha kõrtsi kambri sööma, ja siis peale selle jäänud se assi soiku.
Jääb polele.
Hindrik Rüütel, Karel Mathiesen, Karel Wilbaum ja Juhan Weikesaun peawad saama teist kord kutsutud.
