N 9. Waimela kog. kohtun sel 10 Janr. 1877.
Man olliwa: Päkohtumees J. Tschuchna, Abbi J. Kuk, dito J. Weiso.
Ette kutsuti Jürri Waask ja se kaibas omma sullasse Joh. Zalpp päle, tenistusse mahha jätmisse perrast.
Temma käsknu Joh. hobbusele hainu anda, ja se üttelnu, et hobbuste eest om sul kül hool, ent kas sul ka ni innemiste perrast om, nink päle temma wastutannu, et söök om lawwa pääl, sö! Söögi man üttelnu sullane, et söök olla hea söök ja temma wastutannu, et sul olles parras olnu parhilla wälja heita, nink päle temma perran sööki temma tenistussest ärrä lännu.
Tunnistajaid ei olnu neil mitte selle riju ja ärräminnegi man ja temma nouda nüüd, tedda teenistuste taggasi ja et temma jo kolm näddalit arra olnu, siis pallep temma sedda wörd temma palgast mahha rehkendada. Temma aasta palk olnu 40 rubl. höb. ja 1/6 wak linna, perremehhe söök ja reiwas, ja sellest piddanu temma essi omma pärahha masma.
Palka ei olla sullane weel mitte kätte sanu, kui ennegi sellest temma eest 6 rubla höb. pärahha masnu.
Johann Zölp wastut, et sööki ei olla temma mitte laitnu hea sögis, ärrä lännü temma, et perremehhel jo kolmas kord tedda ärrä ajada olnu: 1 körd süggise Micheli ladu aigu, 2 Märdi aigu, ja kolmas kord enne talwiste pühh töise päiwal konna temma ka ärrä lännu ja perrem. käsknu temmal kats kord, reiwid mahha panda ja ärrä minna,. Tunnistajaid ei olnu muid man kuulman, kui perrem. omma latse. Temma palk olla muido öige, ent rahha palk mitte ja se olnu 35 rubla höb. ja pärahha ni suur kui sel aastal naudminne saap ollema.
Wallawannemba Peter Pichlele andnu temma omma ärrä ajamist üts näd. perran sedda ja et temma ka tenitu palka ei towotannu massa.
Tenistust ei olla jo temma kellegi man weel seni ajani polele jätnu, ent taggasi ei minna temma mitte, too perrast, et perrem. temma tenitu palka wälja ei masnu ja temmal sedda tarwis olnu, et sedda nöuda temma nüüd, ja kui perrem. sedda temmale walja massa, mes jo seni ajani tenitu, sis minna ka tenistuste taggasi.
Jürri Waask wastut, et temma ei olla konnagi Zölpi ärrä ajanu; sögi perrast olnu neil kül mitto kord riid ja sedda üttelnu kül temma, et kui söök ei kölba, siis ärrä sö. Palk olnu ni, kui temma jo kord üttelnu, ent ei massa temmale mitte enne aasta löpmist ja omma sullasse arraminnekit andnu temma Päkohtumehhele teda nelja paiwal perran sedda kui se sündinu.
Moistus:
Johann Zölp peap warsti tenistuste taggasi minnema; ent perremees Jürri Waask peap 10 rubla höbb. temma tenistussest warsti Zölpile wälja masma, 12 rubla 75 Cop jäwa tenitu palgast weel perrem. kätte ja Joh. Zölp peap 1 rubla waeste ladiko masma, et tenistuste taggasi ei olle lännu kui kohtu poolt kästu olli.
Päkohtumees J. Tschuchna +++
Abbi J. Kuk. [allkiri]
dito J. Weiso [allkiri]
Kohtu otsus sädüse perra kulutedu ja Joh. Zölp es olle rahhul; Oppusleht antu sel 17 Janr. c..
Copia Keiserl. Keh. kohtu sel 20 Janr. c.
Kirjotaja HKalkun.[allkiri]
N 9. Waimela kog. kohtun sel 10 Janr. 1877.
Man olliwa: Päkohtumees J. Tschuchna, Abbi J. Kuk, dito J. Weiso.
Ette kutsuti Jürri Waask ja se kaibas omma sullasse Joh. Zalpp päle, tenistusse mahha jätmisse perrast.
Temma käsknu Joh. hobbusele hainu anda, ja se üttelnu, et hobbuste eest om sul kül hool, ent kas sul ka ni innemiste perrast om, nink päle temma wastutannu, et söök om lawwa pääl, sö! Söögi man üttelnu sullane, et söök olla hea söök ja temma wastutannu, et sul olles parras olnu parhilla wälja heita, nink päle temma perran sööki temma tenistussest ärrä lännu.
Tunnistajaid ei olnu neil mitte selle riju ja ärräminnegi man ja temma nouda nüüd, tedda teenistuste taggasi ja et temma jo kolm näddalit arra olnu, siis pallep temma sedda wörd temma palgast mahha rehkendada. Temma aasta palk olnu 40 rubl. höb. ja 1/6 wak linna, perremehhe söök ja reiwas, ja sellest piddanu temma essi omma pärahha masma.
Palka ei olla sullane weel mitte kätte sanu, kui ennegi sellest temma eest 6 rubla höb. pärahha masnu.
Johann Zölp wastut, et sööki ei olla temma mitte laitnu hea sögis, ärrä lännü temma, et perremehhel jo kolmas kord tedda ärrä ajada olnu: 1 körd süggise Micheli ladu aigu, 2 Märdi aigu, ja kolmas kord enne talwiste pühh töise päiwal konna temma ka ärrä lännu ja perrem. käsknu temmal kats kord, reiwid mahha panda ja ärrä minna,. Tunnistajaid ei olnu muid man kuulman, kui perrem. omma latse. Temma palk olla muido öige, ent rahha palk mitte ja se olnu 35 rubla höb. ja pärahha ni suur kui sel aastal naudminne saap ollema.
Wallawannemba Peter Pichlele andnu temma omma ärrä ajamist üts näd. perran sedda ja et temma ka tenitu palka ei towotannu massa.
Tenistust ei olla jo temma kellegi man weel seni ajani polele jätnu, ent taggasi ei minna temma mitte, too perrast, et perrem. temma tenitu palka wälja ei masnu ja temmal sedda tarwis olnu, et sedda nöuda temma nüüd, ja kui perrem. sedda temmale walja massa, mes jo seni ajani tenitu, sis minna ka tenistuste taggasi.
Jürri Waask wastut, et temma ei olla konnagi Zölpi ärrä ajanu; sögi perrast olnu neil kül mitto kord riid ja sedda üttelnu kül temma, et kui söök ei kölba, siis ärrä sö. Palk olnu ni, kui temma jo kord üttelnu, ent ei massa temmale mitte enne aasta löpmist ja omma sullasse arraminnekit andnu temma Päkohtumehhele teda nelja paiwal perran sedda kui se sündinu.
Moistus:
Johann Zölp peap warsti tenistuste taggasi minnema; ent perremees Jürri Waask peap 10 rubla höbb. temma tenistussest warsti Zölpile wälja masma, 12 rubla 75 Cop jäwa tenitu palgast weel perrem. kätte ja Joh. Zölp peap 1 rubla waeste ladiko masma, et tenistuste taggasi ei olle lännu kui kohtu poolt kästu olli.
Päkohtumees J. Tschuchna +++
Abbi J. Kuk. [allkiri]
dito J. Weiso [allkiri]
Kohtu otsus sädüse perra kulutedu ja Joh. Zölp es olle rahhul; Oppusleht antu sel 17 Janr. c..
Copia Keiserl. Keh. kohtu sel 20 Janr. c.
Kirjotaja HKalkun.[allkiri]
