PROTOKOLL

Sarakuste: Mäksa valla kohtuprotokollid (1868-1875, 1882-1887)

LeidandmedEAA.3300.1.20
Kaader
283
Daatum28.12.1871
Protokolli number185
Protokolli teema5. Kahjutasu; 8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Werrew Peakohtumees
Jaan Mollok Kohtumees
Johann Konsa Kohtumees
Jaan Libbesi Kohtumees

Ado Erikson, koolmeister, tulli ette nink kaibas selle ülle, et temmal 3 aasta eest ärrä warrrastud:

1) 4 wastset rautet rattast a' 3,25 Kop. 13 Rbl. wäärt
2) 1 kolmeaastane zigga (orrik) 16 Rbl. wäärt
3) 4 kattesa näddale wannat põrsat a' 65 K. 2 Rbl. 60 K. wäärt
4) 3 kanna ja 1 kikkas a' 30 Kop. 1 Rbl. 20 K. wäärt
Summa 32 Rbl. 80 K. wäärt

Nüüd olla ta Michel SulbiJaan MosesseKarl Tattriku ja Johan Mähkalla länni teda sanu, et temma lähhemb perremees Gusta Brunnow se süidlanne olla, et ta sellel modul temmale kätte maksa tahtnu, et ta temmale, kaebaja Ado Ericksonile temma poja peksmisse eest koggokonna kohto moistmisse perra 8 rubla wallu rahha masma sunnitu.

Kutsuti ette:

1. tunnistaja Michel Sulb, wallawöörmünder, ütles küssimisse päle wälja, et kaewataw Gusta Brunnow enne Mihklipäiwa s. a. neide juttu sissen olla awaldanu, et temma kaebaja Ado Eriksonile selleperrast sedda kahjo teinud, nink temmale sel modul toppelt ärrä maksnu, nimmelt:

pkt. 1. päle; ne 4 rattast olla temmal kerge temma ellomaja mant ärrä wõtta olnu, mis temma wimati ma sisse matnu;

pkt 2 päle; se zigga olla 1 päiw temma, Gusta Brunnowi, rehhe alla tulnu, kedda temma essite kirwega tahtnu ärrä tappa, ent naene olla sedda ärrä laitnu kedda temma kirwest tuwwa käskinu, ja olla nemma wimati hääst arwanu sedda kotti pista ja hobbesega warsti Sarrakuste omma suggulasse Johan Sikku kätte wija, kes sedda wimati ellusalt Tartuhe müja winu. Temma, Michel Sulb, olla ka õkwa sellel päiwal juhtunu Tartun ollema nink näinud, kui Johan Sikkal 1 ellaw sigga müja olnu, et se warrastud, ei olle ta sis weel teednu. Sedda olla sis selle walla soldat Jakob Akkert näinud.

pkt. 3 päle: ne põrsat olla temma omma tolle aja sullase, omma suggulase läbbi surnust lüja lasknu, kedda temma selle päle wälja saatnu, et kiik Ado Eriksoni ellaja laudan sallaja ärrä tappa, ent perrast kui temma ne põrsa, mis temmale enne kätte puttunu, ärrä tapnu, olla temma südda ülle läinud, nink olla selle järrele töise ellaja allale jätnu. Ka Michel Krisa teda sest

pkt 4 päle: ne 4 kanna olla temma säält kos nemma magganu kotti pistnu nink turgo winu.

2. tunnistaja Jaan Moses, wallawöörmünder, ütles wälja, et Gusta Brunnow ütskörd Kastre-Perrawallast tullen wäega juttukas ja temmale kiik se te ommist tembodest kõnnelnu, mis temma koolmeistri Ado Ericksonile wihha perrast teinud, selle eest, et temma temmale on 8 rubla maksma piddanu, sest warrastedu seast ja põrsade tapmissest nisamma kui Michel Sulbile, selle jure lissamissega, et Jummal middagi ja kellege trahwimada ei jätta, sis olla Ado Eriksonile sellega ka kolmkord taggasi makstud. Ka olla ta temma hobbest ükskörd kaewo tahtnu tõugata, mis ta weel ilmsüita ellaja perrast teggemada jätnu. Lahkumissen olla ta temmale kät andnu ja üttelnu, et sest middagi wälja ei tulle, mis temma nelja silma al kõnnelnu.

3. tunnistaja Karl Tattrik, kohtomees, ütles wälja, et se Gusta Brunnow ka temmale kõnnelnu, et temma Ado Eriksoni hobbest ükskörd ühte wanna kaewo tahtnu tõugata, wimate sedda weel jätnu.

4. tunnistaja Johan Mähkalla arwas, et temma sest asjast middagi ei teda.

Kaewataw Gusta Brunnow wastas selle päle, et se kaebaja Ado Erickson temmale to körd kül ülle kohhut teinud ja üllekohto wisil poja peksmisse perrast temma päle kaewanu, temma agga selle wasta ei olle temmale miski modul kurja kätte maksnud ja sedda kellelgi ka mitte kõnnelnud, ja olles ne tunnistusset puhhas wõls.

Moisteti: Et ka Michel Krisa tunnistajast 7. Januaril, 1872 ette kutsu.

Se sai neile kohtokäujile kulutud.

Pä kohtomees Johann Werrew XXX

Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Johann Konsa XXX

Kohtomees Jaan Libbesi XXX

F. Thal <allkiri>, kirjotaja.

No 1 jure 1872

Ado Erikson, koolmeister, tulli ette nink kaibas selle ülle, et temmal 3 aasta eest ärrä warrrastud:

1) 4 wastset rautet rattast a' 3,25 Kop. 13 Rbl. wäärt
2) 1 kolmeaastane zigga (orrik) 16 Rbl. wäärt
3) 4 kattesa näddale wannat põrsat a' 65 K. 2 Rbl. 60 K. wäärt
4) 3 kanna ja 1 kikkas a' 30 Kop. 1 Rbl. 20 K. wäärt
Summa 32 Rbl. 80 K. wäärt

Nüüd olla ta Michel SulbiJaan MosesseKarl Tattriku ja Johan Mähkalla länni teda sanu, et temma lähhemb perremees Gusta Brunnow se süidlanne olla, et ta sellel modul temmale kätte maksa tahtnu, et ta temmale, kaebaja Ado Ericksonile temma poja peksmisse eest koggokonna kohto moistmisse perra 8 rubla wallu rahha masma sunnitu.

Kutsuti ette:

1. tunnistaja Michel Sulb, wallawöörmünder, ütles küssimisse päle wälja, et kaewataw Gusta Brunnow enne Mihklipäiwa s. a. neide juttu sissen olla awaldanu, et temma kaebaja Ado Eriksonile selleperrast sedda kahjo teinud, nink temmale sel modul toppelt ärrä maksnu, nimmelt:

pkt. 1. päle; ne 4 rattast olla temmal kerge temma ellomaja mant ärrä wõtta olnu, mis temma wimati ma sisse matnu;

pkt 2 päle; se zigga olla 1 päiw temma, Gusta Brunnowi, rehhe alla tulnu, kedda temma essite kirwega tahtnu ärrä tappa, ent naene olla sedda ärrä laitnu kedda temma kirwest tuwwa käskinu, ja olla nemma wimati hääst arwanu sedda kotti pista ja hobbesega warsti Sarrakuste omma suggulasse Johan Sikku kätte wija, kes sedda wimati ellusalt Tartuhe müja winu. Temma, Michel Sulb, olla ka õkwa sellel päiwal juhtunu Tartun ollema nink näinud, kui Johan Sikkal 1 ellaw sigga müja olnu, et se warrastud, ei olle ta sis weel teednu. Sedda olla sis selle walla soldat Jakob Akkert näinud.

pkt. 3 päle: ne põrsat olla temma omma tolle aja sullase, omma suggulase läbbi surnust lüja lasknu, kedda temma selle päle wälja saatnu, et kiik Ado Eriksoni ellaja laudan sallaja ärrä tappa, ent perrast kui temma ne põrsa, mis temmale enne kätte puttunu, ärrä tapnu, olla temma südda ülle läinud, nink olla selle järrele töise ellaja allale jätnu. Ka Michel Krisa teda sest

pkt 4 päle: ne 4 kanna olla temma säält kos nemma magganu kotti pistnu nink turgo winu.

2. tunnistaja Jaan Moses, wallawöörmünder, ütles wälja, et Gusta Brunnow ütskörd Kastre-Perrawallast tullen wäega juttukas ja temmale kiik se te ommist tembodest kõnnelnu, mis temma koolmeistri Ado Ericksonile wihha perrast teinud, selle eest, et temma temmale on 8 rubla maksma piddanu, sest warrastedu seast ja põrsade tapmissest nisamma kui Michel Sulbile, selle jure lissamissega, et Jummal middagi ja kellege trahwimada ei jätta, sis olla Ado Eriksonile sellega ka kolmkord taggasi makstud. Ka olla ta temma hobbest ükskörd kaewo tahtnu tõugata, mis ta weel ilmsüita ellaja perrast teggemada jätnu. Lahkumissen olla ta temmale kät andnu ja üttelnu, et sest middagi wälja ei tulle, mis temma nelja silma al kõnnelnu.

3. tunnistaja Karl Tattrik, kohtomees, ütles wälja, et se Gusta Brunnow ka temmale kõnnelnu, et temma Ado Eriksoni hobbest ükskörd ühte wanna kaewo tahtnu tõugata, wimate sedda weel jätnu.

4. tunnistaja Johan Mähkalla arwas, et temma sest asjast middagi ei teda.

Kaewataw Gusta Brunnow wastas selle päle, et se kaebaja Ado Erickson temmale to körd kül ülle kohhut teinud ja üllekohto wisil poja peksmisse perrast temma päle kaewanu, temma agga selle wasta ei olle temmale miski modul kurja kätte maksnud ja sedda kellelgi ka mitte kõnnelnud, ja olles ne tunnistusset puhhas wõls.

Moisteti: Et ka Michel Krisa tunnistajast 7. Januaril, 1872 ette kutsu.

Se sai neile kohtokäujile kulutud.

Pä kohtomees Johann Werrew XXX

Kohtomees Jaan Mollok XXX
Kohtomees Johann Konsa XXX

Kohtomees Jaan Libbesi XXX

F. Thal <allkiri>, kirjotaja.

No 1 jure 1872


TAGASI KUVA MÄRGENDUS