Kohto ette tulli walla Tallitaja Peeter Saar, ja andis ülles: et rahwa seas on jut tõusnud, et tütruk Kai Peetri tütar Saarel, on pidand Laps ollema olnud; seda juttu on tema, se on: Kai Saare wend 9 aastad wanna Hans Saar, mets hoboste juures, Karel Weltmanni wasdo räkinud; ja seda juttu on pealt kuulnud: Juhan Tohho, Hans Promet, Mihkel Ramo, ja Naene Madli Saar; et need ma ollen keik sia lasgnud tulla, et peab saama järel kulatud, se pois Hans Saar, just Karel Weltmann wasdo räkinud on, et minna olen tütruk Kai Saare käest küssinud, agga tema tunistas: et temal põlle misgid muud olnud, kui olnud keha wenind haigus; siis lassin Ambla kihel konna Tohtri juures tedda läbbi wadata, ja se tunnistus on seggane, siis peale sedda Paide Kreis Tohtre; ja se tunnistus tunnistab: et tema mitte puhas tütruk ei olle, agga Kai Saar ikka ei tunnista, omal misgid ollema olnud.

Kai Saar tunnistas: et minna ollin rasgest wennind, ja ollin se läbbi haige, agga mis rahwas on juttu teinud, se ei olle sugugi tõssi; minnul põlle middagi olnud, ja ei olle ka midagi muud tunnistada.

Tunnis mees Karel Weltmann tunistas: et minna mets heina küinis küssisin pois Hans Saare käest: et kas ödde Kai Saab terweks, wõi läks teenima jo, selle peale Hans Saar ütles: et on praego haige, siis minna küssisin: mis haigus temal on, selle peale tema ütles: et Pea peab walutama, ja kõht paistes ollema, ja peab kõweras olema; ja temal oli poeg, olli nahk kotti sees, ja solikas olli järrel; sedda kuulis Juhhan Tohho, Hans Promet, ja Mihkel Rammo; ja minna ütlesin siis poisile: et mis Sa pois ni ropust äärgid, et sa üsna aised, ma wisgan küinist wälja, selle peale Hans Saar läks küini nurka, ja ütles: olli jah! sest se jut siis wälja ilmus.

Juhhan Tohho, Hans Promet, ja Mihkel Ramo tunnistasid: et Karel Weltmanni küssimisse peale kas Kai Saar jubba terwe, ja kas läks jubba tenistusse taggasi; Hans Saar ütles: et on praego haige, siis küssis Karel Weltmann, mis haigus tal on, pois ütles: et pea peab wallutama, ja kõht on paistes, ja Kai on Kõwer, tõi poja, olli nahk kotti sees, ja solikas olli järrel.

Hans Saar essite tunnistas kohto ees, salgamissega, et tema põlle nenda rääkind, sedda räägiwad tunnistajad muido, agga meelitamisse peale, kui küssitud sai, ehk issa, ja Ema, on sind ära keelanud räkimast, ärra karda räägi tõtt, mis sa tead; ärra agga valeta, siis agga tunnistab: et minna mets kül nenda räkisin, kuida teised tunnistawad, et minna magasin ka kambris, kus õdde Kai olli, issa magas laos, ja Ema magas toas; Kai üidis Ema tulle sia, ja ma ärkasin üles, Ema tulli Kambri, ja watas essite minnu peale, ma watasin alla poole, ja tema läks Kaie juure, ja ütles ongi poeg; ja ödde wõttis keige kottiga, ja tõsdis ülle oma heina poole, oma kõrwa; siis naggo olleks pissot häält olnud, siis minna tõusin oma assemelt ülles, Ema watas minnu poole, ja naggo ehmatas; minna läksin tupa, pannin Riide, ja läksin karja korrale, sest se olli juba homiku üsna walge, tuld ei olnud kambris, egga toas; rohkem ma sest keddagi ei tea rääkita, ja issa egga Ema mind ei olle keland räkimast.

Naene Madli Saar tunnistas: et minna juhtusin selle juttu lõpul senna, ja ütlesin pois Hans Saarele, et sinna nisugust juttu rägid, kas se keik tössi on, selle peale pois küini nurgast mulle wasdo ütles: on jah!

Koggukonna Kohhos ülles wõtnud, ja Ida Järwa Hakenrihtri Kohto ülle watamisse tarwis wälja saatnud.

Ülles wõetud ja prottokoll.